1-18-10077/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2019, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-10077 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Asja läbivaatamise kuupäev 19., 20.06.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid L.H elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu L.H isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Lembit Nirgi Määratud kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada L.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.05.2020, millest esimeseks 2-(kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada L.H järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada L.H suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 3) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 4) alluma elektroonilisele valvele kahe kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest; 5) läbima alkoholivastast ravi hiljemalt 30.08.2019-ks. 1 L.H vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlused riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 134,40 eurot, sh tasu 70 eurot, sõidukulud 42 eurot ja käibemaks 14+8,40 eurot ning summas 30 eurot, sh tasu 25 eurot ja käibemaks 5 eurot. Välja mõista L.H-lt menetlusekulud 134,40 + 30, kokku 164,40 eurot kaitsjatasu. L.H´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300; DANSKE BANK EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700066560 ja selgitus „L.H 1-18-10077 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.H elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 12.12.2018 kohtuotsusega KarS §121 lg 2 p 2, 3 järgi 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 11.12.2018 ja lõpp 11.05.
3. Kinnipidamisasutuses L.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 03.05.2019 isikule koostatud tööle määramise käskkiri. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on 2toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetavale. Nimetatud korteris elab kinnipeetava elukaaslane J., kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Arvestades eelpool toodud asjaolusid jääb kinnipeetaval ohtlikkus ja risk seoses eluasemega, kuna korteris elab kannatanu. Kinnipeetaval on põhiharidus ja keevitaja eriala. Pikemat aega isikul puudus ametlik töökoht. Väidetavalt tegi juhutöid ja sai selle eest mingit tasu. Enamuse ajast oli tegevuseta. Ei olnud motiveeritud tööd tegema. Alates
4. aastast töötas ametlikult 2 aastat keevitajana; peale seda ei ole kusagil enam ametlikult töötanud; võimaluse korral on teinud juhutöid. Alates 21.11.2017 oli töötukassas registreeritud töötuna. On olnud ilma ametliku töökohata rohkem kui aasta. Omab tööoskusi, mis võiksid kaasa aidata töökoha leidmisele. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Suhtlusring on suur ja sinna kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid. Viimase elukaaslase suhtes kasutas korduvalt vägivalda. Viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles (korduvalt kasutas vägivalda elukaaslase suhtes). Varem isik on samuti kuritarvitanud alkoholi ning ühel juhul teda on kriminaalkorras karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, Samuti on kaotanud töökoha seoses alkoholiprobleemidega. Tunnistab, et on alkoholisõltuvus ja ka seda et alkoholisõltuvuse pärast oli pikemat aega töötu. 2 Isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on toime pannud joobes juhtimise, salasigarettide üle piiri toomise ja varguse. Eelmine kuritegu oli andmete ebaseaduslik sisestamine, mille tulemusena oli varalise kasu saamine. Viimane kuritegu isikuvastane, kasutas vägivalda elukaaslase suhtes. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isikut on varem kriminaalhooldusele määratud. L.H on varasemalt olles kriminaalhooldusel rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud toime uue kuriteo katseajal. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43% Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 19.06.2019 istungil avaldas L.H, et vangla iseloomustus on ekslik selles, et ta hakkab vabaduses elama samas korteris sama elukaaslasega. Kohus pidas vajalikuks selgitada seda asjaolu täiendavalt välja, lükkas istungit edasi ja võttis telefonitsi ühendust L.H’i endise elukaaslasega, kes kinnitas, et praegu elab küll selles korteris, et valvata selle üle ja hoolitseda kassi eest, aga L.H vabastamise korral temaga koos elama ei hakka ja kolib sellest korterist välja. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, L.H ennetähtaegset vabastamist. L.H taotleb ennetähtaegset vabastamist. Seletas, et suhted endise elukaaslasega on katkenud, vabastamise korral temaga koos elama ei hakka. Tahab minna tööle, pöördub selleks töötukassasse. Vangistus on mõjutanud teda väga tugevasti. Enam katseaja nõudeid ei riku. On nõus tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamisega ja läheb alkoholivastasele ravile. Vangistuses töötab majandustöödel. Kaitsja toetab oma kaitsealuse vabastamist elektroonilise valve alla. Riigikohtu praktika järgi riskihindamise protsentidele tugineda ei saa. Endise elukaaslasega koos elama ei hakka. Lubas, et läheb ennast kodeerima alkoholi vastu. Samuti pannakse talle kohustuseks alkoholi tarvitamise keeld. Vabaduses saab minna tööle, tal on keevitaja eriala. Käitumine vangistuses oli korralik, distsiplinaarkaristusi ei ole, töötab koristajana, läbinud sotsiaalprogramme. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et L.H tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine on põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Seega formaalsed eeldused on täidetud. Ei vangla ega prokurör ei toeta L.H vabastamist. Samas nende arvamus ei ole kohtule siduv. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). 3 Prokuröri arvamus on sisustamata. Prokurör vaid teatab, et ei soovi istungist osa võtta ja nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ja vabastamist mittetoetava arvamusega. Prokuratuuri põhistamata arvamusel aga ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Vangla ei toeta L.H vabastamist muuhulgas tuginedes uute kuritegude toimepanemise riskidele, mille arvutamise metoodika ei ole selge. Senises kohtupraktikas on leitud, et vangla protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele on juriidiliselt kasutu (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 määrus asjas nr 1-13-8065, p 26; 2.03.2018 määrus 116-3855 p 26; 2.03.2018 määrus 1-15-6703, p 5). Kohtu arvates L.H karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - tal on ära kandnud kolmandiku vangistusest ja on aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on rahuldav. Distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vangistuses määratud tööle ja töötab majandustöödel. Arvestada tuleb ka, et see on L.H’i esimene reaalne vangistus. Vabaduses on L.H olemas kindel elukoht. Kohus leiab, et süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu, kriminaalhooldaja järelevalve, elektrooniline valve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Riskid, millele on viidatud vangla iseloomustuses (et jääb risk seoses eluasemega, kuna korteris elab kannatanu), ei leidnud kinnitust. Süüdimõistetu seletas, et suhted elukaaslasega on katkenud. Elukaaslane kinnitas, et ei hakka L.H’iga koos elama. Seega langeb nimetatud risk ära. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida L.H võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, jälgida ja suunata tema käitumist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Kohus leiab, et L.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata L.H püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. L.H suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning 2-ks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu L.H vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla seades temale vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses toodud lisakohustused. Samuti peab kohus vajalikuks allutada süüdimõistetu elektroonilisele valvele 2 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Peale seda on kohane määrata L.H-le täiendav kohustus – läbida alkoholivastane ravi, milleks ta on nõusoleku andnud. Nimetatud kohustuse määramine tõhustaks käitumiskontrolli ja ennetaks sõltuvusega seotud rikkumisi. Kaitsja tasutaotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulu tuleb mõista süüdimõistetu käest välja, lubades selle tasumist 12 kuu jooksul. Kohtunik Deniss Minzatov 4