MS § 428, § 432 kohus määras:
lg 2 p 2 järgi ning talle määrati karistuseks viis kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Lk 1 / 3 1-18-3706 Pärnu Maakohtu 28.12.2017.a otsusega mõistetud 4- kuulise ära kandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendas kohus vangistuse 270-ne tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 2 kuud.
lg 4 alusel kohustati L.L üldkasuliku töö tegemisel järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid,
lg 2 p 2 alusel kohustati L.L üldkasuliku töö tegemise lõpuni mitte tarvitada alkoholi. L.L on kriminaalhooldusel alates 15.05.2018.a. 21.12.2018.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande L.L-i suhtes, sest L.L rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning probleeme oli ka üldkasuliku töö täitmisega. Pärnu Maakohus jättis 14.01.2019.a määrusega rahuldamata kriminaalhooldaja ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks ja kohustas L.L alluma alkoholismivastasele ravile ning läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. 22.03.2019.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule taas erakorralise ettekande L.L-i suhtes seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Ettekande kohaselt on L.L-i katseaeg kulgenud negatiivselt, probleeme on esinenud nii lisakohustuse täitmisega kui ka üldkasuliku töö tegemisega, millega seoses on katseajal koostatud kaks kirjalikku hoiatust. Pärast 14.01.2019.a kohtuistungit käis L.L psühhiaatri vastuvõtul ning lubas raviga jätkata. 08.02.2019.a alustati kriminaalhoolduses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, milles L.L osales korrektselt ning oli koostöövalmis. Kuid programm katkes seoses isiku vahistamisega. 13.03.2019.a saabud ametnikule teave, mille kohaselt alustati 12.03.2019.a
lg 1 alusel kriminaalasjas nr 19270000074 menetlus selles, et L.L lõi lahtise käega patrullpolitseiniku näo piirkonda. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku
lg 6 alusel pöörata karistus täitmisele, kuna hooldusalune on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja ta ei võta tõsiselt karistuse kandmist vabaduses. 22.03.2019.a seisuga on L.L 270-st üldkasuliku töö tunnist sooritanud 197 tundi. Sooritamata on 73 töötundi. Menetlusosaliste seisukohad 02.04.2019.a toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde ja leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Süüdimõistetu palus karistust mitte täitmisele pöörata ja tunnistas, et on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja uus kuritegu on seotud alkoholiga. Ta soovib jätkata alkoholivastase raviga. KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud Lk 2 / 3 1-18-3706 vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on L.L korduvalt rikkunud temale Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a otsusega pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 21.12.2018.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande seoses L.L-i poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Kohus jättis kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata ning kohustas L.L alluma alkoholi ravile ning läbima sotsiaalprogramm. 22.03.2019.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule taas erakorralise ettekande seoses L.L-i poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega, seekord kaasnes rikkumisega kahtlustus võimuesindaja vastu toime pandud vägivallateos. L.L on jätkanud alkoholi tarvitamist pärast 21.12.2018.a erakorralise ettekande läbivaatamist kohtus, ta on tahtlikult ja korduvalt rikkunud temale katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeldu, millega on kaasnenud kahtlustuse esitamine võimuesindaja vastu toime pandud vägivallateos. Eeltooduga on L.L näidanud äärmist lugupidamatust avaliku võimu teostamise ja ühiskonnas kehtivate reeglite vastu, ühtlasi väljendanud ilmselget soovimatust alluda kriminaalhooldusega kaasnevasse kohustusesse, mistõttu kohtul puudub veendumus, et kriminaalhooldusega on võimalik tema suhtumist ja hoiakuid muuta. L.L on karistusregistri andmetel varem karistatud kriminaalkorras kahel korral ja teda on korduvalt karistatud erinevate vähemohtlike varavastaste - ja liiklusväärtegude toimepanemise eest. Süüdimõistetule on korduvalt selgitatud kriminaalhooldusega seotud nõudeid ja nende täitmise vajadust, samuti rikkumise tagajärgi ning talle on korduvalt antud võimalusi oma käitumise parandamiseks. Vaatamata sellele on süüdimõistetu talle määratud kohustusesse suhtunud vastutustundetult ja neid teadvalt rikkunud.
lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a kohtuotsusega mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga ja sellele kaasnenud kriminaalhooldus, ei ole kohtu hinnangul L.L-i suhtes oma eesmärki täitnud, ning kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega. Kohus rahuldab kriminaalhooldusametniku taotluse ning pöörab täitmisele L.L-ile mõistetud karistuse, 9-kuulise vangistuse, mis asendati 270 tunni üldkasuliku tööga, ärakandmata osa. Seisuga 02.04.2019.a on L.L sooritamata 73 üldkasuliku töö tundi. Arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, kuulub L.L kandmisele 2 kuud ja 13 päeva vangistust. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.