Obsah (10)

§ 344§ 424§ 69§ 63§ 75§ 345§ 56§ 65§ 64§ 68

Kriminaalasi nr 1-23-7329 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-7329 (23261050684) Kohtunik Ma

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Evelin Merilaine Süüdistatav MARTIN RAND Isikukood: 39007256520, elukoht: emakeel: XXX, XXX, XXX XXX; XXX, Tõkend: puudub Karistatus 1 kehtiv kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu 12.04.2023. a otsusega nr 1-23-2082 karistatud

§ 424

lg 2 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati

§ 69

alusel 298 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud; 1 kehtiv väärteokaristus Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge (riigi õigusabi korras) Kohtuistungi toimumise aeg 2. aprill 2024 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Martin Rand

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning

§ 63lg 1 alusel mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Martin Rannale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.04.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2082 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 106,5 tunni üldkasuliku töö ehk 3 (kolme) kuu ja 16 (kuueteistkümne) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks tuleb KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda Martin Ranna vanglasse saabumise aeg.
2. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Martin Rannale pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg
4. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin Rannalt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1230 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 457,78 eurot, s.o kokku 1687,78 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
6. Selgitusse tuleb märkida „1-23-7329, menetluskulud, Martin Rand“. Kohustuse mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
7. Martin Randa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082

§ 424

lg 2 järgi 10-kuulise vangistusega, mis asendati

§ 69

alusel 298 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud ning mille jooksul oli ta

§ 75

lg 4 alusel kohustatud tegema pärast kohtuotsuse jõustumist kuni üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest ja vereanalüüside näidud pidid kõikidel kordadel olema 50 ng/ml või väiksemad, - võltsis tahtlikult kriminaalmenetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas 19.05.2023 Synlab Eesti OÜ-s koostatud PEth vereanalüüsi proovi nr 24000558201 tulemust, muutes fosfatidüületanooli tegeliku tulemuse 272 ng/ml kohta tulemuseks 32 ng/ml kohta, eesmärgiga tõendada Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Merilin Juhkamile, et on korrektselt täitnud talle 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082

§ 75

lg 4 alusel määratud kohustuse; - võltsis tahtlikult kriminaalmenetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas 10.07.2023 Synlab Eesti OÜ PEth vereanalüüsi proovi nr 2400073201 vastuse, luues ise eelnimetatud dokumendi, milles kasutas kolmandale isikule kuuluvat tellimuse numbrit ning märkis enda PEth vereanalüüsi 2 proovi tulemuseks 50 ng/ml kohta kuigi tegelikult ta 10.07.2023 vereanalüüsi ei andnud. Martin Rand võltsis eelnimetatud vereanalüüsi tulemust tõendava dokumendi eesmärgiga tõendada Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Kerttu Klausile, et on korrektselt täitnud talle 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082

§ 75lg 4 alusel määratud kohustuse.

- võltsis tahtlikult kriminaalmenetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas 31.08.2023 Synlab Eesti OÜ PEth vereanalüüsi proovi nr 2400080170 vastuse, luues ise eelnimetatud dokumendi, milles kasutas tellimuse numbrit, mida Synlab Eesti OÜ andmebaasis ei leidu ning märkis enda PEth vereanalüüsi proovi tulemuseks 50 ng/ml kohta kuigi tegelikult ta 31.08.2023 vereanalüüsi ei andnud. Martin Rand võltsis eelnimetatud vereanalüüsi tulemust tõendava dokumendi eesmärgiga tõendada Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Kerttu Klausile, et on korrektselt täitnud talle 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082

§ 75lg 4 alusel määratud kohustuse.

- 06.06.2023 edastas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas oma e-posti aadressilt XXX Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Merilin Juhkamile e-kirja teel e-posti aadressile merilin.juhkam@just.ee teadvalt võltsitud dokumendi, s.o Synlab Eesti OÜ-s 19.05.2023 tehtud PEth vereanalüüsi proovi nr 24000558201 tulemuse, milles muutis fosfatidüületanooli tegeliku tulemuse 272 ng/ml kohta tulemuseks 32 ng/ml kohta eesmärgiga tõendada 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082

§ 75

lg 4 alusel määratud kohustuse täitmist olukorras, kus tegelikult ta soovitavat Peth vereanalüüsi tulemust ei saavutanud. - 19.07.2023 edastas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas oma e-posti aadressilt XXX Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnikule Kerttu Klausile e-kirja teel e-posti aadressile kerttu.klaus@just.ee teadvalt võltsitud dokumendi, s.o Synlab Eesti OÜ 10.07.2023 PEth vereanalüüsi proovi nr 2400073201 vastuse eesmärgiga tõendada 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082

§ 75

lg 4 alusel määratud kohustuse täitmist olukorras, kus tegelikult ta 10.07.2023 Synlab Eesti OÜ-s Peth vereanalüüsi ei andnud, vaid võltsis enda PEth vereanalüüsi vastuse. - 14.09.2023 edastas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas oma e-posti aadressilt XXX Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Kerttu Klausile e-kirja teel e-posti aadressile kerttu.klaus@just.ee teadvalt võltsitud dokumendi, s.o Synlab Eesti OÜ 31.08.2023 PEth vereanalüüsi proovi nr 2400080170 vastuse eesmärgiga tõendada 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082

§ 75

lg 4 alusel määratud kohustuse täitmist olukorras, kus tegelikult ta 31.08.2023 Synlab Eesti OÜ-s Peth vereanalüüsi ei andnud, vaid võltsis enda PEth vereanalüüsi vastuse. 2. Sellega pani Martin Rand süüdistuse kohaselt toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik vabaneda kohustustest, võltsimise ning

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest. II Kohtu hinnang faktilistele asjaoludele

1. Selles, et Martin Rand on temale süüdistuses ette heidetud teod toime pannud, vaidlust ei ole. Seda kinnitavad ka kogutud tõendid.
2. Martin Randa karistati 12.04.2023 Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

lg 2 sätestatud kuriteo eest kümne kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg (tl 26).

§ 69

lõigete 1 ja 3 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga tähtajaga poolteist aastat. Muu hulgas pidi ta üldkasuliku töö tegemise ajal täitma kontrollnõudeid, osalema 3 sotsiaalprogrammis, registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja mis antud asjas olulisim, ta kohustus andma üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri vereanalüüse.

1. 19.09.2023 allkirjastas Martin Ranna kriminaalhooldusametnik Kerttu Klaus süüteoteate koos lisadega (tl 1-12). Süüteoteate kohaselt on Martin Rand kriminaalhooldajale teadaolevalt kolmel korral, s.o 06.06.2023, 19.07.2023 ja 14.09.2023 esitanud valeandmeid oma vereanalüüside kohta.
2. 13.10.2023 kuulati Kerttu Klaus tunnistajana üle, kus ta selgitas täpsemalt valeandmete esitamise asjaolusid. Tema selgituse kohaselt esitas Martin Rand talle kolmel korral e-kirja teel andmeid vereanalüüsi kohta. Esimesel korral 06.06.2023, siis oli e-kirjaga kaasas Synlab Eesti OÜ vereanalüüsi vastus, mille kohaselt oli Martin Ranna PEth näit 32 ng/ml kohta (tl 3). Teisel korral esitas Martin Rand vereanalüüside tulemused e-kirja teel 19.07.2023, näit oli 50 ng/ml kohta (tl 5). Kolmandal korral esitas Martin Rand näidud e-kirja teel 14.09.2023, ning näit oli 50 ng/ml kohta (tl 6).
3. Kerttu Klausi sõnul avastas ta pettuse septembri kuus, kui küsis Synlabist päringuga Martin Ranna kohta infot. Esimesest Synlab Eesti OÜ vastusest kriminaalhooldajale nähtub, et Martin Rand andis viimase vereproovi 12.06.2023 (tl 8). Teise vastuskirja kohaselt oli Martin Ranna 19.05.2023 antud vereanalüüsi tulemus 272 ng/ml kohta ja 12.06.2023 antud vereanalüüsi tulemus 50 ng/ml kohta (tl 10-12). Ühtlasi selgitab Synlab Eesti OÜ, et tellimuse numbrid, mis olid kantud vereanalüüside vastuskirjadele Martin Ranna 19.07.2023 ja 14.09.2023 e-kirjades kriminaalhooldajale, ei lähe kokku Marin Ranna vereanalüüsidega. 19.07.2023 saadetud 10.07.2023 Synlab Eesti OÜ PEth vereanalüüsi proov nr 2400073201 kuulub kolmandale isikule. 14.09.2023 saadetud 31.08.2023 Synlab Eesti OÜ PEth vereanalüüsi proovi nr 2400080170 andmebaasis ei leidu. Ehk et tõele ei vasta teave, mida Martin Rand kriminaalhooldajale edastas - esimesel korral ei vastanud näit, kahel järgmisel korral Martin Rand vereproove ei andnudki.
4. 19.10.2023 kuulati kahtlustatavana üle Martin Rand, kes tunnistas oma tegusid (tl 22-23). Ta selgitas, et kirjutas ise vereanalüüsi tulemused ümber oma sülearvutis, seda oli lihtne teha. Ta tegi seda seetõttu, et tal ei olnud raha vereanalüüside tegemiseks.
5. Eeltoodule tuginedes saab lugeda tuvastatuks süüdistuses Martin Rannale ette heidetud teod. Lisaks nähtub prokuröri kirjavahetusest kriminaalhooldajaga täpselt see, milliselt e-posti aadressilt ja millisele e-posti aadressile Martin Rand oma e-kirjad kriminaalhooldajale saatis (tl 43).
6. Martin Ranna teod on õigesti subsumeeritud võltsimiste ja võltsitud dokumentide kasutamistena.

§ 344

puhul seisneb kuriteo objektiivne koosseis dokumendi võltsimises ja võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks ning dokument on kirjalik akt, mis mõeldud õiguskäibes tõendama õigusliku tähtsusega asjaolusid ning millest selgub ka siis väljaandja. Nõustuda saab prokuröriga selles, et võltsimine on dokumendi järeletegemine, aga ka ümbertegemine. Martin Rand tegi esimesel korral vereanalüüsi vastuse ümber nii, et ta muutis ära selle tulemuse. Dokumendi saanud kriminaalhooldusametnik pidas saadud dokumenti ehtsaks ja selle ümbertegemine selgus alles hiljem. Teisel ja kolmandal korral Martin Rand vereproovi ei andnud ja tegi ise järele vereanalüüside vastused. 11.

§ 345

järgi kasutatakse teadvalt võltsitud dokumenti ning kasutamise all mõeldakse selle dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Ehk et võltsing 4 esitatakse isikule, kellest võltsingu esitaja arvates oleneb kasutamise eesmärk, s.o õiguse omandamine või kohustusest vabanemine ning kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega. Martin Rand esitas võltsitud vereanalüüside vastused kriminaalhooldusametnikele tõendamaks, et ta on täitnud temale kohtuotsusega määratud kohustuse. Tegelikult ta kohustust esimesel korral nõuetekohaselt ei täitnud ning teisel ja kolmandal korral jättis kohustuse üldse täitmata. Kriminaalhooldusametnik pidas saadud dokumente ehtsateks. Vereanalüüsi vastused on dokumendid, mille alusel Martin Rand vabanes esimesel korral kohustusest oma tegelikku alkoholitarbimist tõestada ja teisel ja kolmandal korral vabanes ta kohustusest vereanalüüse anda. 12. Martin Rand pani oma teod toime kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Martin Rand võltsis dokumente eesmärgiga vabaneda kohustustest. Sama tahtlusega tegutses ta neid võltsitud dokumente kriminaalhooldajale edasi saates, sest ta tahtis oma kohustustest, mis tulenesid temale kohtuotsusest, vabaneda. Ta tegutses ühtse tahtlusega. 13. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega tuleb Martin Rand süüdi mõista ja teda karistada. III Karistus 14.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). 15.

§ 344

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 345lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Seega tuleb esmalt otsustada, kas Martin Randa karistada rahalise karistuse või vangistusega.

1. Martin Rand XXX, XXX. Seega puudub tal kindel igakuine sissetulek. Lisaks on kaitsja sõnul Martin Rannal suured võlad. Dokumentide võltsimise ja nende kasutamise pani Martin Rand samuti toime põhjusel, et tal ei olnud raha minna kohustuseks määratud vereproove andma. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus karistusliigina rahalist karistust võimalikuks, kuivõrd on äärmiselt tõenäoline selle täitmise võimatus. Sellest tulenevalt ei täidaks rahaline karistus Martin Ranna puhul ei üldpreventiivseid ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb karistada vangistusega.
2. Prokurör on seisukohal, et Martin Ranna kuriteod olid kantud ühtsest tahtlusest ja ajalisruumiliselt omavahel tihedalt seotud, mistõttu moodustavad need kuriteod ideaalkogumi ning karistus tuleks mõista juhindudes

§ 63lg-st 1.

Kohus nõustub siinkohal prokuröriga. 5 Riigikohtu maksva praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKKK 18.06.2018, 1-177206, p 23). Loomuliku elukäsitluse põhjal antava hinnangu puhul on Martin Ranna teod, s.o dokumendi võltsimine ja selle võltsitud dokumendi kasutamine faktiliselt kokkukuuluvad. Martin Rand ise võltsis vereanalüüside vastuseid ja seejärel ise edastas need samad võltsitud dokumendid kriminaalhooldajale. Samuti olid tema teod kantud ühtsest tahtlusest. Martin Rand võltsis dokumendid eesmärgiga neid kasutada ehk edastada need kriminaalhooldusametnikule ning seeläbi vabaneda kohustusest tegelikult vereanalüüse anda. Kuigi kuriteod on toime pandud järjestikku, s.o kõigepealt dokumendi võltsimine ja seejärel kasutamine, on selge, et Martin Ranna tahtlus hõlmas juba dokumentide võltsimise ajal ka tahtlust järgmise teo osas. Seega tuleb Martin Rannale karistus määrata juhindudes

§ 63lg-st 1.

18.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul näeb raskeima karistuse ette

§ 345lg 1, mis sätestab karistusena kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse keskmine sanktsioonimäär on seega 1 aasta ja 6 kuud.

1. Prokurör taotles Martin Rannale karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Kohus leiab, et karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama karistusmääraga. Martin Ranna teosüüd saab pidada keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Martin Rand võltsis ja kasutas kolme dokumenti, mis ei ole väga suur arv võrreldes kriminaalasjadega, kus süüdistatavad on pika aja jooksul võltsinud paljusid erinevaid dokumente. Ka ei ole võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisega kaasnenud mingisugust ohtlikku tagajärge või varalist kahju. Võltsitud dokumendid ja nende kasutamine puudutas vaid ühte inimest ehk Martin Randa ennast. Martin Ranna pettuslikud teod nähti läbi ning mingeid negatiivseid tagajärgi ei kaasnenud.
2. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus Martin Ranna teos tuvastanud.
3. Kuigi Martin Randa on kriminaalkorras karistatud ühel korral, ei tähenda see, et talle ei võiks mõista sanktsiooni keskmisest leebemat karistust. Varasem karistus on teist liiki kuriteo eest (s.o

§ 424lg 2) ning selle eest mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga.

Seega ei ole teada vangistuse kui karistusliigi eripreventiivne mõju Martin Rannale. Kohus on seisukohal, et ka sanktsiooni keskmisest madalama karistusmääraga on võimalik Martin Randa mõjutada tulevikus kuritegude toimepanemisest hoiduma. 22. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus Martin Ranna süüdi

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõistab talle

§ 63lg 1 alusel karistuseks 9 kuud vangistust. 23. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, s.o vastavalt 6 kuu pikkuse vangistuseni. 24.

§ 65

lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ära kandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, järgides

§ 64lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära.

1. Martin Randa on viimati karistatud Tartu Maakohtu 12.04.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2082 10 kuu pikkuse vangistusega, millest

§ 68

lg 1 alusel arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati Martin Rannale mõistetud 6 karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust 298 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuotsuse tegemise seisuga on Martin Rannal jäänud teha veel 106 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd. 26.

§ 69

lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt karistusseadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

1. Eeltoodust tulenevalt suurendab kohus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 6 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 12.04.
2. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 106,5 tunni üldkasuliku töö ehk 3 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõistab liitkaristuseks 9 kuud ja 16 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest tingimuslik vabastamine on välistatud (RKKK 3-1-1-104-10, p 9) ning seega tuleb Martin Rannal asuda karistust kandma vanglas. Vangistuse kandmise alguseks tuleb KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda Martin Ranna vanglasse saabumise aeg.
3. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Martin Rannale pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
4. IV Menetluskulud
5. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
6. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 457,78 eurot ja sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 1230 eurot, s.o kokku 1687,78 eurot. See summa tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin Rannalt.
7. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sellisel juhul on lootust, et Martin Rand asub mingilgi määral talle määratud menetluskulusid tasuma. Märkida tuleb, et keegi menetluskulude vähendamist ei taotlenud. Ilmselt peeti seda asja asjaolusid arvestades iseenesestmõistetavaks, sest pani Martin Rand enda sõnade kohaselt uued kuriteod toime just seetõttu, et tal ei olnud raha vereanalüüside eest maksmiseks. Tõsi, prokurör küll möönas, et Martin Rand ei peaks menetluskulusid ühe korraga ära tasuma. Kohus kaalus lisaks menetluskulude tasumise ajatamisele ka nende vähendamist, kuid jõudis järeldusele, et see ei ole siiski mõistlik. Martin Rand saab tööd teha, miski seda ei takista. Ometi ta tööd ei leia ja pigem leiab lohutust alkoholist. Ehk et kohtu arvates ei ole probleemiks mitte niivõrd see, et Võrus ei ole töökohti, kuhu Martin Rand sobiks, vaid ta mingil põhjusel ise ei ole piisavalt innukas endale tööd leidma. See vähene innukus aga ei peaks olema põhjuseks, mis riik ei peaks inimeselt välja nõudma menetluskulusid, mis tema tõttu on tekkinud. Vastupidi, need kulud peaksid inimest motiveerima tööle minema ja riigi ees oma kohustused ära täitma. Eelmise kohtuotsusega (tl 26-28) jäeti osa menetluskulusid riigi kanda, kuid see vastutulek ei ole Martin Randa positiivselt mõjutanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 7