← Eesti

1-23-1212/48

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-23-1212

  1. juuli 2024 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kriminaalasi Aleksei Kozlovi süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning KarS § 424 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Aleksei Kozlovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma
  4. juuli 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a määrus osas, millega Aleksei Kozlovi ja tema kaitsja apellatsioonid jäeti läbi vaatamata ning tagastati esitajatele, samuti osas, millega Aleksei Kozlovilt mõisteti apellatsioonimenetluse kulu katteks välja 329 eurot 40 senti.
  8. Saata süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid Viru Maakohtu
  9. jaanuari
  10. a otsuse peale menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  11. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  12. Määruskaebus rahuldada.
  13. Määrata OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses Aleksei Kozlovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 175 eurot 68 senti. Jätta see summa menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Viru Maakohus tegi
  15. jaanuaril 2024 otsuse, millega ta tunnistas Aleksei Kozlovi süüdi ja karistas teda karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi vangistusega kümneks kuuks, KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vangistusega kaheks aastaks ning KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega üheks aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus süüdistatavale liitkaristuse kaks aastat ja kuus kuud vangistust, arvates sellest maha kaks päeva eelvangistust.
  16. Maakohtu otsuse vaidlustas nii A. Kozlov kui ka tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil. Kaitsja palus süüdistatava KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks mõista, kuna kehaline väärkohtlemine ei 1-23-1212 ole tõendatud, ning kergendada teiste kuritegude eest mõistetud karistusi. Süüdistatav märkis, et ta ei ole nõus mõistetud liitkaristusega ja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.
  17. Tartu Ringkonnakohus jättis
  18. juunil 2024 mõlemad apellatsioonid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Lisaks määras kohus kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 329 euro 40 sendi suuruse tasu, mõistes süüdistatavalt riigi kasuks välja sama suure menetluskulu hüvitise. Kohtukolleegium märkis, et süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ning neil puudub igasugune edulootus. Ringkonnakohus märkis, et ta nõustub maakohtu põhjendustega ja kaitseväidetele teist korda vastamine oleks otstarbetu. Muu hulgas on esimese astme kohus veenvalt kummutanud kaitsja seisukoha, justkui poleks teod tõendatud. Ka karistuse mõistmisel ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega menetlusõigust. Samuti jääb edutuks süüdistatava taotlus asendada vangistus üldkasuliku tööga, sest KarS § 69 lg 1 ei võimalda üle kahe aasta pikkuse vangistuse puhul seda teha. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  19. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule apellatsioonide läbivaatamiseks. Kaebuse esitaja hinnangul ei olnud KrMS § 326 lg 3 kohaldamise eeldused selles asjas täidetud. Kaitsja apellatsioonis esitatud taotlused olid lubatavad. Ringkonnakohtu määruses ei ole osutatud kohtupraktikale, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et apellatsioonid on ilmselgelt perspektiivitud. Samuti pole tegemist olukorraga, kus apellantide väidetele oleks antud nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu otsuses. A. Kozlovi süüditunnistamine kehalises väärkohtlemises ja talle mõistetud karistus on nõuetekohaselt põhistamata.
  20. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  21. Kaitsjal on õigus, et ringkonnakohus ei oleks tohtinud apellatsioone KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata jätta.
  22. Kummaski apellatsioonis esitatud taotlused polnud õiguslikult lubamatud ehk suunatud õigusliku keelu rikkumisele (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 10). Märgitu puudutab ka süüdistatava taotlust vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, sest seda tuleb käsitada koosmõjus taotlusega karistuse kergendamiseks, mille rahuldamise korral võinuks karistus mahtuda KarS § 69 lg-s 1 ette nähtud raamidesse.
  23. Õiguslikult lubatava apellatsiooni läbi vaatamata jätmine KrMS § 326 lg 3 alusel eeldab muu hulgas seda, et apellandi asjakohastele väidetele on ühemõtteliselt nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu otsuses (viidatud määrus nr 1-22-510/38, p 13). Apellatsiooni, milles vaidlustatakse maakohtu tuvastatud fakte, tohib ringkonnakohus lugeda KrMS § 326 lg 3 tähenduses ilmselt põhjendamatuks, kui maakohus on tuginenud isiku süüküsimuse lahendamisel küllaldasele ja laiapindsele tõendusteabele ning on apellatsioonis taasesitatud väidetele juba ammendavalt ja nõustumisväärselt vastanud (samas, p 11).
  24. Menetletavas asjas ei vasta maakohtu otsuse põhjendus ilmselgelt kohtupraktikas välja kujunenud nõuetele. Esmalt ei ole kohus kinni pidanud KrMS §-ga 312 kohtuotsuse põhiosale esitatavatest nõuetest, kirjutades kohtuotsuse lehekülgedel 5–19 tarbetult ümber uuritud tõendite sisu, seostamata seda samas tõendamiseseme asjaoludega (vt nt RKKK 22.10.2021, 1-20-2883/30, p-d 39–40). Sellele järgnev tõendite analüüs kohtuotsuse lehekülgedel 20–21 ja 23 on lünklik ning süsteemitu ega 2

(3)1-23-1212 võimalda lugejal jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist. Kohtuotsusest ei nähtu selgelt, milliste tõendite alusel on kohus ühe või teise fakti tuvastanud, samuti ei ole kohus valdavalt järginud KrMS § 312 p-st 2 lähtuvat nõuet nimetada tõendid, mida ta ei pea usaldusväärseiks ega põhjendanud nende ebausaldusväärseteks lugemist (vt nt RKKK 26.05.2010, 3-1-1-22-10, p 8.1 ja 18.10.2010, 3-1-1-46-10, p 7.3). Maakohtu põhjendus süüdistatavale mõistetud karistuse kohta koosneb suures osas seaduse ja Riigikohtu lahendite refereeringutest. Kohtu argumendid jäävad pinnapealseteks ega ole lõpuni kooskõlas karistusega, mille maakohus A. Kozlovile mõistis.
  1. Jättes sedavõrd puudulikult põhistatud maakohtu otsuse peale esitatud õiguslikult lubatavad apellatsioonid ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, kohaldas ringkonnakohus vääralt KrMS § 326 lg-t
  2. Tegemist on KrMS § 339 lg 2 mõttes olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega. See tingib ringkonnakohtu määruse tühistamise osas, mis puudutab apellatsioonide läbi vaatamata jätmist. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, saadab kolleegium apellatsioonid menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kolleegiumil pole alust tühistada ringkonnakohtu otsustust A. Kozlovi kaitsjale riigi õigusabi tasu määramise kohta. Küll aga tuleb ringkonnakohtu määrus lisaks eespool märgitule tühistada ka osas, millega A. Kozlovilt mõisteti riigi kasuks välja menetluskulu hüvitis. Selle, kelle kanda jääb käsilolevas kriminaalasjas apellatsioonimenetluse kulu, peab ringkonnakohus KrMS § 185 kohaselt otsustama eesseiva apellatsioonimenetluse tulemuse põhjal.
  3. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri
  4. juuli
  5. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 7 lg 1 alusel rahuldab kolleegium kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, määrates OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses A. Kozlovile osutatud riigi õigusabi eest tasu 175 eurot 68 senti (koos käibemaksuga). KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb see summa menetluskuluna riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.