Obsah (6)

§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172§ 4842

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-136968 Tsiviilasi Modena Estonia

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 02.09.2022 sõlmitud krediidilimiidi leping nr 202209022047182 krediidilimiidiga 1000 eurot, intressimääraga 14% aastas. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tasumata igakuised tagasimaksed aprilli, mai ja juuni 2023 eest, andis esialgne võlausaldaja 02.07.2023 kostjale täiendava tähtaja (16.07.2023) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles 17.07.

1. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx ja xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks oli proovitud menetlusdokumente kätte toimetada aadressil xxx, aga dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte kohtu infosüsteemi e-toimiku kaudu 05.04.
2. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.04.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 280 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses menetluskulud kokku 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik