lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu 4 ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks (71 062 eurot) muutunud nõudeid, võlgniku kohustused ületavad vara väärtust (võlgniku pangakontol on raha 83 eurot 1 sent, kaubiku väärtus on ligikaudu 1500–2000 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on sisuliselt lõppenud. Ka võlgnik ise on nõustunud, et on maksejõuetu. Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, kuna võlgnik ei ole ajutisele haldurile üle andnud raamatupidamisdokumente. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha. 8. Kohus nimetab pankrotihalduriks A. Tammeri, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
10. Kohus kohustab võlgnikku
lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 25. juuli 2024 kl 9.15. Kohus hoiatab
§-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks. 11. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (
13. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1500 eurot (sh käibemaks). 13.1.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
5 13.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 15 tundi. Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (mh vara ning kohustuste kindlakstegemist) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 15 tundi on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1500 eurot (sh käibemaks). 13.3. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (
Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (
13.4.
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Advokaadibüroo Tammer & Tammer Osaühing (registrikood 10853152)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo Tammer & Tammer Osaühing (käibemaksukohustuslane (nr EE100760774). Seega sisaldab tasu käibemaksu käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). 14. Kohus määrab kindlaks võlausaldaja taotluse alusel tema menetluskulud (TsMS § 174 lg 1, § 175 lg 1; dtl-d 264–266). Võlausaldaja menetluskulud koosnevad riigilõivust (420 eurot) ja lepingulise esindaja kulust (1001 eurot (käibemaksuta)). Menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja esindaja osutanud maakohtu menetluses õigusabi 7 tundi 9 minutit tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Võlgnik võlausaldaja menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud. Kohus leiab, et arvestades võlausaldaja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja olemust ja keerukust, on võlausaldaja esindaja menetluskulude nimekirjas toodud kulu põhjendatud ja vajalik. Kohus ei tuvastanud selgelt mittevajalikke või põhjendamatuid menetluskulusid. Seega määrab kohus võlausaldaja menetluskuludena kindlaks 1420 eurot. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga
lg 1 p 1 tähenduses ja nende hüvitamine toimub
§-s 146 sätestatud ettenähtud korras. 15. Võlausaldaja on esitanud avalduse deposiidina tasutud summa hüvitamiseks isikutelt (võlgniku juhatuse liikmelt), kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata (
Kohus lahendab kõnealuse avalduse pärast võlgniku juhatuse liikmelt seisukoha esitamise tähtaja möödumist eraldi määrusega. 16. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (
Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (
6
näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse
§-des 85–89 sätestatut vastavalt
lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).
lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86).
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.