← Eesti

2-24-101704/11

Obsah (12)§ 416§ 1132§ 403§ 406§ 82§ 401§ 402§ 1§ 4062§ 4034§ 94§ 408

2-24-101704 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2024. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-101704 Tsiviilasi OK Incure

§ 416

ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile xxx, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist.

  1. Kostjale edastati 08.11.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.
  2. Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1694,82 eurot (krediit 2070 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 375.18 eurot), mis tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista. 2 2-24-101704 Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 37.5% aastas tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 248.98 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 26.11.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni 16.10.2023 kogunenud intress 893,37 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 644.39 eurot). Vastavalt Teenusetingimuste lepingu punktile VI
  3. kohustub kostja tasuma viivist, kui ta ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Lepingu kohaselt on viivisemääraks kliendilepingus fikseeritud intressimäär ja päevamäär 1/365 sellest. Intressimäär on lepingu kohaselt 37.5% aastas ja 0.10% päevas, seega ka viivisemäär on 37.5% aastas ja 0.10% päevas. Hageja palub 16.02.2024 seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 37.5% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 214.17 eurot. Hageja palub Lepingu hinnakirja alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 08.11.2023 (25,00 eurot (vt. lisa 6), 21.11.2023 (5,00 eurot), 22.12.2023 (5,00 eurot) (lisa 7), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud, olles makseviivituses.

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kostjale on edastatud kokku 6 meeldetuletuskirja, millest 3 on tasuta ja 3 tasulised (lisa 8) vastavalt kuupäevadel: - 16.08.2023 (tasuta) ja 28.08.2023 (tasuline, 5 EUR); - 04.09.2023 (tasuta) ja 11.09.2023 (tasuline, 5 EUR); - 18.09.2023 (tasuta) ja 22.09.2023 (tasuline, 5 EUR). Eeltoodust tulenevalt moodustab meeldetuletuskirjade võlgnevus 15 eurot, mis tuleb lepingu ja seaduse kohaselt kostjalt välja mõista. 8. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt

§ 403prim 4 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1000 eurot kuus (lisa 9, „user profile net income“ ehk sissetulekud kuus“). Kostja arvelduskonto EE562200221037604973, EE811010011831323223 perioodi 01.02.2021 - 15.06.2021 alusel arvestas krediidiandja kostja sissetulekutena viimase nelja kuu sissetulekud töötasus ja eraisiku maksetelt 1183.46 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 600 eurot (Lisa 9, „user profile expenditure monthly“ ehk igakuised väljaminekud“). Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi (lisa 11). Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. 3 2-24-101704

  1. Hageja palub välja mõista kostjalt I. K. hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 2207.97 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 1694,82 eurot, intress 248.98 eurot, viivis 214.17 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
  2. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja esitas laenutaotluse juba 20.06.2019, kuid pooled sõlmisid krediidiliinilepingu alles 26.11.
  3. Vahepealse aja jooksul on klient uuendanud enda kliendikontot ning taotlenud krediiti, kuid pole lepingut allkirjastanud. Seetõttu oli tehtud arvelduskonto väljavõttest ülevaade korduvalt. Muuhulgas on päritud kostja arvelduskontosid alljärgnevatel kuupäevadel: 14.11.2019 ja 08.06.
  4. Viimane väljavõte päriti kostjalt 15.06.2021 seisuga (hagiavalduse lisa 10). Krediidiandja ei tuvastanud viimase konto väljavõtte ja krediidilepingu sõlmimise vahele jäänud ajal infot, mille põhjal krediidivõimelisuse otsust positiivselt negatiivselt hinnata.
  5. Riigikohus märkis kohtuasja 2-21-13098 punktis 18, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama tema varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse kohta, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus. Eelnimetatud asjaolude kohta on krediidiandja ka teabe omandanud, krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid arvelduskonto väljavõttelt ning tuvastas perioodilisi töötasu kandeid Tallinn, LLL korteriühistult, perioodilisi kandeid Kostjale endale kuuluvast ettevõttest XXX (lisa 1 – ettevõtte registrikaart), perioodilisi töötasukandeid ettevõttest YYY. Juuni 2021 regulaarsed sissetulekud olid kostjal kokku 1 351.41 eurot, sh töötasu YYYilt 528.55 eurot, töötasu LLL korteriühistult 342.86 eurot ning väljamaksed XXX-st 480 eurot. Mai 2021 regulaarsed sissetulekud olid kostjal kokku 2 324.88 eurot, sh töötasu YYYilt 596.02 eurot, väljamaksed XXX-st 1386 eurot ja töötasu LLL korteriühistult 342.86 eurot. Aprill 2021 regulaarsed sissetulekud olid kostjal kokku 2 185.18 eurot, sh töötasu YYYilt 472.32 eurot, väljamaksed XXX-st 1 370 eurot, töötasu LLL korteriühistult 342.86 eurot. Märts 2021 regulaarsed sissetulekud olid kostjal kokku 2 185.18 eurot, sh töötasu YYYilt 571.76 eurot, väljamaksed XXX-st 400 eurot, töötasu LLL korteriühistult 342.86 eurot. Veebruar 2021 regulaarsed sissetulekud olid kostjal kokku 2 257.18 eurot, sh töötasu YYYist 472.32 eurot, väljamaksed XXX-st 1 442 eurot ja töötasu LLL korteriühistult 342.86 eurot.
  6. Hagiavalduse lisa 10 arvelduskonto väljavõtte analüüsist nähtub (hagiavalduse lisa 10, lk 1, kulud), et krediidiandja kogus andmeid kostja igapäevaste kulutuste kohta nagu maksed tööstuskaupade eest ja toidupoodides, transpordi, meditsiini, meelelahutuse kulutused, kommunaalarvete, arvete, kindlustuse ja telekommunikatsiooni eest tasumine. Seega kogus krediidiandja andmeid kostja igapäevaste kulutuste kohta. Krediidiandja võttis arvesse kostja kohustusi summas 600 eurot lähtuvalt kostja poolt teavitatust. Kuigi kostja kohustused olid varasemal perioodil arvelduskontost nähtuvalt suuremad, siis krediidiandja eeldas kostja poolt teavitatud info alusel, et seoses tagasimaksetega seoses on kostja kohustused vähenenud väiksemale suurusele. 4 2-24-101704
  7. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 60 (krediidilimiit 2000eur*0.1%*30 päeva) eurot, millele lisandub krediidisumma tagasimakse 33.33 eurot, kokku 93.33 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel Kostja kohustused suurusjärgus 58.58%, mis on aktsepteeritav ja mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada sissetulekuid üldiste majapidamiskulutuste täitmiseks.
  8. Võttes arvesse, et vaidlusaluse krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, mille iseloomuks on maksegraafiku puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises sõltuvalt sellest, kuidas klient krediidikontot kasutab, siis ei ole hagejal võimalust koostada kostjale uut tagasimaksegraafikut. Sellegipoolest on hageja hinnangul võimalik tagasimaksete osas aluseks võtta lepinguline krediidikulukuse määra arvestuskäik. Lähtudes krediidikulukuse määra arvestusest, siis lepingu kohaselt makstaks krediit tagasi 12 võrdse tagasimaksena (

§ 406prim 1 lg 4 p 2).

Viimane krediidisumma väljamakse teostati 04.09.2022 summas 1620 eurot. Kokku moodustus väljamakstud krediidisumma jääk selleks ajaks 1 842.60 eurot. Krediidi kulukuse määra arvestusest tulenevalt algas tagasimaksmise periood igakuiste võrdsete maksetega (see oleks 153.55 eurot) viimase krediidisumma väljamaksele järgnenud kuul, oktoobris 2022, ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem septembris 2023. Kostja viimane tagasimakse pärast krediidi kasutusele võtmist oli 05.06.2023 ning selleks ajaks tagastas Kostja üksnes 839.76 eurot ehk üksnes osaliselt 6 osamakse ulatuses (oktoober 2022, november 2022, detsember 2022, jaanuar 2023, veebruar 2023 ja osaliselt märts 2023). Seega enne lepingu ülesütlemist, so 16.10.2023 oli kostja võlgnevuses 1002.84 euro tasumisega ja viivituses vähemalt kuue üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks

§ 82lg 7 mõttes.

15. Seega, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja

§ 403

prim 4 lg 7 alusel kostjalt 1002.84 eurot (väljastatud krediit 2070 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1050.37 eurot ja väljavõttetasu 16.79 eurot). KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

  1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märgib, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjalt on kogutud pangakonto väljavõtted perioodi 01.02.202115.06.2021 kohta, kuigi leping on sõlmitud 5 kuud ja 11 päeva hiljem, so 26.11.
  2. Vananenud andmed ei peegelda krediidisaaja majanduslikku olukorda pädevalt. Krediidiandja ei ole kogunud andmeid ka kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara ja kinnisvara). Päringud kostja maksekäitumise kohta on aegunud, kuna need tehti 07.04.
  3. Leping aga sõlmiti 26.11.
  4. Krediidiandja ei võtnud kostja maksevõime hindamisel arvesse majapidamiskulusid summas 50 eurot kuus, vaid arvestas üksnes olemasolevate finantskohustustega. Lisaks ei ole arvestatud söögikuludega summas 206,90 eurot (maksed toidupoodides). Krediidiandja on kostja sissetulekuks arvestanud ka maksed eraisikutelt, samas ei ole krediidiandja välja selgitanud, mis maksetega on tegemist ja kas need on regulaarsed. Krediidiandja on kostja konto väljavõtte alusel tuvastanud, et kostja igakuised finantskohustused on
  5. a veebruaris 1406 eurot, märtsis 575 eurot, aprillis 1468 eurot, mais 1454 eurot ja juunis 902,31 eurot. Samas ei ole maksevõime 5 2-24-101704 hindamisel viidatud kohustustega arvestatud, vaid on lähtutud üksnes kostja märgitud kohustuste suurusest 600 eurot. Kui arvestada kostja töötasust 1000 eurot maha olemasolevad finantskohustused 600 eurot, majapidamis- ja söögikulud 321 eurot, jääb üle vaid 79 eurot. Vaidlusaluse lepingu alusel tehtava igakuise makse suurus on aga 93,33 eurot, mis ületab vabade vahendite jääki. Lisaks ei ole võimalik normaalseks pidada olukorda, kus finantskohustused moodustavad ca 70% krediidisaaja sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagasimaksed uuesti määrata. Kostja sai krediiti 2070 eurot ning on tagasi maksnud 1050,37 eurot. Lepingu ülesütlemine oli tühine ja võlgnevus puudus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Käesoleva asja hind on 2207,97 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
  7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
  8. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  9. Hageja palub välja mõista kostjalt I. K. hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 2207.97 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 1694,82 eurot, intress 248.98 eurot, viivis 214.17 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
  10. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  11. Võlaõigusseaduse (

) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (

§ 401

lg 1).

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. 6 2-24-101704 23. Pooled ei vaidle, et kostja ja ESTO AS (registrikood: 14180709, edaspidi krediidiandja) sõlmisid 26.11.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 300948105, krediidilimiidiga 2000 eurot. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 13 märkinud järgmist: „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu

  1. märtsi
  2. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).“ Seega selgitab kohus välja, kas leping on kehtiv tehing. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 14-15 märkinud järgmist: „Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.

§ 406lg 6 alusel 13.

oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse

§ 408

lg 4 järgi intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 18.68% ning selle kolmekordne suurus oli seega 56,04%. Lepingu krediidikulukuse 7 2-24-101704 määr on 54% aastas. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 24. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 17-18 märkinud järgmist: „Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esialgne võlausaldaja kogus infot kostja töökoha, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste (finantskohustused ja majapidamiskulud) kohta taotluses (dtl 55-56) esitatud andmete ja andmebaasidest kogutud andmete (dtl 57; maksehäired ja maksuvõlad) alusel. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 20-22 märkinud järgmist: „Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida 8 2-24-101704 kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).“ Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 222-147995, p 12.1). Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste suurust ja regulaarsust kostjaga endaga suheldes. Vaatamata sellele, et kostja tõi taotluses välja teiste finantskohustuste olemasolu ja suuruse, ei ole esialgne võlausaldaja välja selgitanud selle põhiosa ja intresside suurust, lepingus kestust ning sellest tulenevalt ka rahalise kohustuse võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele. Liiati on laenutaotluses märgitud sissetulekute ja kohustuste vahe märkimisväärselt erinev konto väljavõttelt nähtuvaga. Seega ilmnesid asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (st esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), mistõttu pidi krediidiandja küsima tarbijalt lisateavet. Samas ei ole krediidiandja seda teinud. Kohus nõustub kostjaga, et krediidilepingu sõlmimise otsus on tehtud aegunud andmetel. Krediidisaaja majanduslikku seisundit tuleb hinnata vahetult enne n.ö laenuotsuse tegemist ning seda tuleb teha kõige värskemate andmete põhjal. Peaaegu pool aastat vanad andmed ei saa kuidagi kohaselt kajastada krediidiandja majanduslikku seisu lepingu sõlmimise hetkel, kuna teatavasti sõltub inimeste majanduslik seisund arvukatest teguritest, mis võivad muutuda päevadega, rääkimata kuudest. Varasemaid aastaid puudutavad konto väljavõtted on seda enam asjakohatud. 9 2-24-101704 Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. 25. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 20-22 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

§ 4034

lg 7 viimase lause järgi ei kaasne sellist tagajärge juhul, kui tarbija on jätnud esitamata õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka määruse p 19). Kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab

§ 4034lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena.

Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.“

  1. Hageja on esile toonud, et kostja sai kasutada krediiti kogu perioodi jooksul kokku summas 2070 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 1050.37 eurot. Kostja eeltoodud asjaolusid ei vaidlusta. Hageja leiab, et leping on kohaselt üles öeldud, kuna krediidikulukuse määra arvestamise metoodikat kasutades oli kostjal hageja ees siiski võlgnevus. Hageja leiab, et kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 1002.84 eurot (väljastatud krediit 2070 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1050.37 eurot ja väljavõttetasu 16.79 eurot). Kostja märgib, et leping on kehtiv ja hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna ümberarvestuse (dtl 124-128) kohaselt tal ülesütlemise hetkel võlgnevus puudus. Kohus märgib, et lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt
  2. kuupäevaks minimaalselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Eeltoodu valguses, arvestades sealjuures

§ 4034

lg-st 7 tulenevat, on korrektne lähtuda kostja ümberarvestusest, kus on arvesse võetud kasutusele võetud krediidi suurust ning lepingus sätestatud krediidi tagasimakse suurust. Kostja on küll vääralt märkinud, et tagasimakse pidi alguses olema 7,50 eurot (leping sätestas minimaalseks tagasimakseks 10 eurot kuus), kuid see ei muuda 10 2-24-101704 kostja arvestust sisuliselt valeks. Hageja krediidikulukuse määra metoodikal põhinev ümberarvestus ei ole kooskõlas lepingu ega seadusega, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta.

§ 416

lg 1 ning teenuse üldtingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2 nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja märgib, et kostja oli viivituses täielikult vähemalt kolme osamakse tasumisega, s.o 15.07.2023, 15.08.2023 ja 15.09.2023 osamaksed, ja krediidiandja ütles 16.10.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostja on korrektselt esile toonud, et ülesütlemiseks alus puudus, kuna ümberarvestuse tõttu oli kostjal ettemaks ja puudus võlgnevus isegi hagi esitamise seisuga (vt dtl 127 tabel). Seega, arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 16.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitas küll alternatiivse nõude arvestuse, kuid see lähtus eeldusest, et leping on kehtivalt üles öeldud. Kohus on ülal leidnud, et ülesütlemine oli tühine. Seega on leping kehtiv ning on tõendamata, et kostja oleks sellest tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus

  1. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
  2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul ei takista menetluskulude kindlaksmääramine kohtuotsuse tegemist, mistõttu määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
  3. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Ka kohtutoimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
  4. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui 11 2-24-101704 vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.