Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-874 Määruse kuupäev 27. märts 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla 22. veebruari 2024. a otsuse nr 624/24/338-

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Tartu Vanglale
2. jaanuaril 2024 taotluse palavate ja päikesepaisteliste ilmadega särgita jalutamiseks. Tartu Vangla jättis
3. veebruari
4. a otsusega nr 624/24/338-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Keegi ei tohi liikuda väljaspool enda elukambrit riietamata või osaliselt riietatult. Vormiriietuse kandmine on üks kinnipidamisrežiimi osa ja paratamatu ebameeldivus, mida kinnipeetavatel tuleb karistust kandes taluda. Kaebajal ei ole tervisest tulenevat vajadust, mille raviks on vajalik võimaldada keha eksponeerimist päikesele või valgusele üldiselt.
5. Kaebaja esitas Tartu Vanglale
6. veebruaril 2024 hiljem täiendatud vaidena pealkirjastatud avalduse, milles soovib vaidlustada eelnimetatud otsust ning leiab, et talle tuleb hüvitada moraalne kahju. Kaebaja selgitab, et varasemalt vanglas võimaldati särgita jalutamist. Kaebajale on terviseprobleemide tõttu särgita jalutamine näidustatud. Kaebajale osutatud tervishoiuteenus ei ole nõuetekohane. Kinnipeetavatele ei ole loodud inimlikke tingimusi palava ilma ja päikesega jalutamiseks. Kaebaja ei nõustu, et särgi kandmine on vältimatult vajalik kinnipeetava eristamisvajaduse eesmärgil. Tartu Vangla jättis
7. märtsi
8. a vaideotsusega nr 1-11/24/36-2 kaebaja vaide Tartu Vangla
9. veebruari
10. a otsuse 3-24-874 nr 6-24/24/338-2 peale rahuldamata. Arst ei ole kaebajale andnud luba viibida jalutuskäigul särgita, vaid märkinud, et kaebajal võiks särgita käimisest ilmselt abi olla. Eeltoodu ei saa olla kaebaja suhtes erandi tegemise aluseks. Kaebajal ei ole diagnoositud haigust, mille ravijuhistes on ravivõttena palja ülakehaga värskes õhus viibimine. Kaebaja
11. veebruari
12. a avaldus lahendatakse mittevaralist kahju puudutavas osas eraldiseisvas menetluses.
13. Kaebaja esitas
14. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
15. märtsi
16. a vaideotsuse nr 1-11/24/36-2 õigusvastaseks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kaebaja jääb oma
17. veebruari
18. a vaides esitatud põhjenduste juurde. Isikul peab olema võimalus end kuuma ilma eest kaitsta ning ta peab saama võtta särki seljast ära. Varasemalt oli selline tegevus Tartu Vanglas lubatud. Määratud keelu põhjust ei ole piisavalt põhjendatud ning keeld põhineb kaheldavatel selgitustel. Kaebaja esitas kohtule ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
19. Tartu Vangla esitas
20. märtsil 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja leiab, et tal peab olema võimalus jalutada Tartu Vanglas õues särgita ning ta soovib vangla

1. märtsi
2. a vaideotsuse nr 1-11/24/36-2 õigusvastasuse kindlakstegemist ja uue otsuse tegemist. Kaebaja ei ole väljendanud soovi käesolevas asjas esitada kohtule hüvitamisnõuet. Selles osas ei ole kaebaja läbinud ka veel kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja soovib vaidlustada vangla otsuseid, millega vangla ei andnud kaebajale luba särgita jalutamiseks, ning soovib vastava loa andmist. Selleks on kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusam nõuda

§ 37lg 2 p 1 alusel Tartu Vangla 22.

veebruari

1. a otsuse nr 6-24/24/338-2 ja
2. märtsi
3. a vaideotsuse nr 1-11/24/36-2 tühistamist ning

§ 37lg 2 p 2 alusel vangla kohustamist võimaldada tal õues särgita jalutada.

6.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.

1. Asjaolu, et kaebaja ei saa suvel õues särgita jalutada, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja viitab terviseprobleemidele, mille tõttu on talle tema hinnangul särgita jalutamine näidustatud. Kaebaja terviseprobleemidest tulenevaid ebamugavusi vähendavad vanglas võimaldatavad tervishoiuteenused ja diagnoosist lähtuv ravi (vangistusseaduse (VangS) §-d 52 ja 53). Tegemist ei ole olukorraga, kus särgiga jalutamine tooks iseseisvalt kaebaja tervisele kaasa olulisi negatiivseid mõjutusi. Särgiga jalutamine ei saa põhjustada kaebajale selliseid ülemääraseid ebamugavusi, mis saaksid talle intensiivseid kannatusi kaasa tuua.
2. VangS § 46 lg-test 1 ja 3 tulenevalt kannab kinnipeetav vangla riietust ning vangla riietuse kirjelduse ja kandmise täpsem kord on kehtestatud justiitsministri
3. novembri
4. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE). VSkE § 83 lg-te 1 ja 4 kohaselt kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust, mille kandmise täpsem kord sätestatakse vangla kodukorras. Tartu Vangla direktori
5. veebruari
6. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud 2 3-24-874 „Tartu Vangla kodukorra“ (vangla kodukord) p 4.2 järgi on kinnipeetav kohustatud väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatuna. Eeltoodud õigusnormidest tulenevalt peab kinnipeetav olema korrektselt riietatuna ka õues VangS § 55 lg-s 2 kirjeldatud jalutuskäigu ajal. Ka senises kohtupraktikas on peetud vangla kodukorra p 4.2 sellist tõlgendust õiguspäraseks (vt nt haldusasjad nr 3-23-2269, 3-19-1941, 3-19-1818, 3-19-1896, 3-19-1664). Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt on vanglariietuse kandmise nõude eesmärk kinnipeetavate eristumine teistest vanglas viibivatest isikutest ning viisakuse ja distsipliini tagamine, mis seisneb korrektses riietumises ehk keegi ei liigu väljapool kambrit riietamata või osaliselt riietatult. Korrektse riietuse kandmise nõue ei saa ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi riivata. Vormiriietuse kandmine, sh suvisel ajal jalutuskäigul, on vanglas karistuse kandmisega kaasnev paratamatu ebameeldivus (VangS § 41 lg 1). Ka vabaduses viibivad isikud peavad suvel avalikus kohas riietatult ringi liikuma. Eesti ühiskonnas ei peeta ka meessoost isikute puhul üldjuhul korrektseks viibida avalikus kohas (v.a rannas) palja ülakehaga ja seda mh palava ilmaga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
7. oktoobri
8. a määrus asjas nr 3-22-1949, p 9).
9. Tartu Halduskohus on konkreetselt seoses kaebajaga asunud
10. jaanuari
11. a otsuses haldusasjas nr 3-23-1502 (jõustumata) seisukohale, et vangla on õiguspäraselt keelanud kaebajal õues särgita jalutada ning et kaebajale ei ole määratud ravi, mis näeks ette õues särgita viibimise. Ka käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu kohtule, et kaebajal oleks diagnoositud terviseseisund, millest tulenevalt oleks tal vältimatu vajadus õues särgita jalutada. Kohus nõustub Tartu Vangla
12. märtsi
13. a vaideotsuses nr 1-11/24/36-2 märgituga, et pelgalt arsti hinnang, mille kohaselt võiks kaebajal särgita käimisest abi olla, ei saa olla erandi tegemise aluseks. Vangla kodukorra p 3.5 kohaselt kuuluvad vangla riietuse hulka mh T-särgid ja lühikesed püksid. Järelikult on kaebajal võimalus viibida jalutuskäigul T-särki ja lühikesi pükse kandes, mis on Eesti kliimaolusid arvestades suvel asjakohane riietus. Eelnevat arvestades ei saa Tartu Vangla
14. veebruari
15. a otsust nr 6-24/24/338-2 ja
16. märtsi
17. a vaideotsust nr 1-11/24/36-2 õigusvastasteks pidada ning on vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks.
18. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3