← Eesti

2-23-12675/28

Obsah (4)§ 101§ 97§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-12675 Tsiviilasi R.-M.A. ja L.A. (seaduslik esindaja

§ 101

lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast. Otsuse tegemisel on juba arvestatud 1. aprillil 2024 tehtud indekseerimisega. Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest ning perele lasterikka pere toetuse maksmisest ja selle suurusest (

§ 101lg 5).

Lapsetoetuse määra muutumisel ja lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse ja/või lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse. Kuni R.-M.A. täisealiseks saamiseni vähendatakse L.A. elatist 15 protsenti R.-M.A. elatise summaga võrreldes, kuna laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb T.A.l maksta M.S.e (S.) arvelduskontole (otsuse tegemise ajal nr S.) selle kuu, mille eest elatist makstakse,

  1. kuupäevaks. Makse selgituseks märkida „R. ja L. elatis“.
  6. Kohtuotsuse resolutsiooni punktides 2 ja 4 märgitud,
  7. mai 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus 4002,54 eurot (R.-M.A.le 2217,73 eurot + L.A.le 1784,81 eurot) tuleb T.A.l tasuda ühekordse maksena, kui hagejate esindaja M.S. ja kostja T.A. ei lepi kokku teisiti.
  8. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-23-12675 ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
  2. septembril 2023 saabus kohtule R.-M.A. ja L.A. (seadusliku esindaja M.S.e kaudu) hagi T.A. vastu elatise väljamõistmiseks. Kohtu nõudel hagejate esindaja
  3. detsembril ja
  4. detsembril 2024 täiendas hagiavaldust laste kulude loeteluga. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist miinimumsummas alates
  5. augustist 2023 kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja lahkus pere juurest
  6. aastal. T.A.l on suured alkoholiprobleemid, kaob ära nädalateks-kuudeks. Hagejate esindaja on elatist igakuiselt küsinud. T.A. elatist maksnud ei ole, annab vaid katteta lubadusi. T.A. ei osale laste kasvatamises, lapsed tema juures ei viibi. T.A.l puudub kindel töö ja elukoht, elab toimetulekutoetustest. Kõik laste kulud kannab ema. Hagejate ema märgib, et tal puudub kinnis- ja vallasvara, hagiavalduse täpsustuste esitamise ajal oli ta töötuna arvel ja aktiivne tööotsija. Pere sissetulekuks on alaealiste laste toetus. Hagiavalduses on R.-M.A. kulud ühes kuus 260 eurot ja L.A. kulud 230 eurot. KOSTJA VASTUS
  8. jaanuaril 2024 kostja omakäeliselt kirjutatud vastuses hagile ei vaidle R.-M. ja L.A.le elatise sissenõudmisele vastu. Kostja palub dokumentide talle üleandmiseks helistada telefonil xxxxxxxxxxx, tuleb ise dokumentidele järgi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalses määras. Perekonnaseaduse (

) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kohus tegi kindlaks, et hagejate R.-M.A. ja L.A. sünniaktidesse on isana kantud kostja T.A.. T.A. on hagiavaldusele esitanud ühelauselise vastuse, milles teatab, et ei vaidle elatise nõudele vastu. Kohus ei pidanud võimalikuks asja lahendada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, sest ei olnud veendunud, et kostja temalt nõutava elatise suurusest tegelikult aru sai. Kohus määras asjas korraldava kohtuistungi, kuid T.A. istungile ei tulnud. Hagiavaldus lisadega toimetati kostjale kätte samal viisil, nagu kostja oma hilisemas vastuses taotleb: kohus helistas kostjale ning kostja tuli enda teatatud ajal kohtukantseleisse dokumentidele järgi. Telefoni teel teatati kostjale kohtuistungi aeg, kuid istungile ta ei tulnud. Pärast seda T.A. ei ole enam olnud telefonitsi kohtule kättesaadav (

  1. märtsil 2024 (ega ka
  2. mail 2024) ei ole kostja vastuses näidatud telefoninumber xxxxxxxxxxx sisse lülitatud või asub väljaspool võrgu teeninduspiirkonda, teisel teadaoleval telefoninumbril xxxxxxxxxxxx kõnesid vastu ei võetud). Seetõttu kohus saatis
  3. märtsil 2023 kostjale protokolli koopia, selgitused elatise suuruse määramise ja minimaalmääras elatise suuruse muutumise kohta ning andis kostjale võimaluse esitada kohtule täiendavaid selgitusi või vastuväiteid. Kostja ei ole kohtunõudele reageerinud. Kohus teeb asjas sisulise otsuse.
  4. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagejate nõue õiguslikult põhjendatud.

§ 97p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. See tähendab, et vanemate lahkumineku järel on lapsega koos elav vanem kohustatud pöörduma elatise nõudega kohtu poole, kui lapsest lahus elav vanem ülalpidamiskohustust rikub. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei anna lapsele ülalpidamist regulaarselt ja/või piisavalt. 5. Kuna kostja hagejatega koos ei ela, on ta

§ 100lg-te 1 ja 2 järgi kohustatud täitma hagejate ülalpidamiskohustust raha perioodilise maksmisega (elatis). 2

(6)Tsiviilasi nr 2-23-12675 Hagejad nõuavad elatist

§-s 101 sätestatud alustel minimaalses määras. Kostja ei ole elatise suurusele vastu vaielnud. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 kohaselt kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, määrates kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta oli seaduse

  1. jaanuaril 2022 kehtima hakkamise ajal 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Sama paragrahvi lõigetes 5 – 7 sätestatu kohaselt tuleb minimaalse elatise suuruse määramisel arvesse võtta ka lapsele makstavaid peretoetusi, sama pere teistele lastele elatise maksmist ning laste viibimist lahus elava vanema juures. Baassumma ja 3% keskmise palga summast arvestatakse maha pool lapsetoetusest ja 1/3 veerandist lasterikka pere toetusest (pool lasterikka pere toetust jagatakse pooleks ja seejärel jagatakse laste arvuga, kes toetust saavad.

§ 101

lg 7 näeb ette, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Alates
  2. aprillist 2023 ja hagiavalduse 2023.a septembris esitamise ajal oli baassumma 249,78 eurot. Baassummale lisanduv 3% eelmise kalendriaasta Vabariigi keskmisest kuupalgast kuni
  3. märtsini 2024 oli 50,55 eurot. Vastavalt

§ 101lg-tes 3 ja 4 ettenähtud indekseerimise tulemusel on alates 1.

aprillil 2024 baassumma 272,76 eurot ja sellele lisatav 3% eelmise kalendriaasta keskmisest palgast on 54,96 eurot.

  1. Hagiavalduse põhjal hagejad kostja juures ei viibi. Kuna aga kostja peab elatist maksma kahele hagejale ning hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb noorema lapse elatist 15% vähendada.
  2. Riigikohus on
  3. juuni 2022 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 15 ja 15.1.; p 20.4) selgitanud, et kohtu ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud

§ 101alusel elatise suuruse arvutamiseks.

Kohus saab

§ 101

alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 15; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). /…/ Lapsetoetus või lasterikka pere toetus on

§ 101

lg 5 kohaselt

§ 101

alusel arvutatud elatise komponent, mida kohus peab elatise suuruse arvutamiseks analüüsima.

  1. Kohus rahvastikuregistri andmete alusel tegi kindlaks, et hagejate emal on peale hagejate veel lapsi, mistõttu kohus palus M. S.el täiendavalt esitada andmed hagejatele makstavate lastetoetuste ning perele lasterikka pere toetuse maksmise kohta. Hageja esitas Sotsiaalkindlustusameti andmed, millest nähtub, et R.-M.ile makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus, Lisethile 100 eurot kuus,
  2. aastal maksti lasterikka pere toetust 650 eurot kuus, alates
  3. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetus 450 eurot kuus. M.S. selgitas kohtule, et tema tütar Kersti Sellik täisealiseks saamise 2

(6)Tsiviilasi nr 2-23-12675 järel jätkas õpinguid ning sellega seoses makstakse perele lasterikka pere toetust kuni
  1. augustini 2024.a (see nähtub ka kohtule edastatud Sotsiaalkindlustusameti teatest). Seega eelduslikult alates septembrist 2024 on M.S.e peres lapsetoetuse saamiseks õigustatud üksnes kaks hagejat ning lasterikka pere toetuse maksmine lõpeb, samuti väheneb sellega Lisethi lapsetoetus 80 eurole. Kui muutuvad lapsele makstavate peretoetuste suurused, mida elatise suuruse määramisel on arvesse võetud, muutub vastavalt ka elatise kuumakse suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses peretoetust maksma hakatakse või lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse.
  2. Kostja ei ole kohtu selgitustele vaatamata esitanud täiendavaid selgitusi/vastuväiteid. Kuigi hagejate ema kinnitusel kostja ei tööta ning elatub Mulgi vallalt saadavast toimetulekutoetusest, kinnistas kostja ise kohtule (küll dokumentide vastuvõtmiseks ise kohtusse tulemise kontekstis), et viibib Eesti erinevates piirkondades vastavalt sellele, kuidas tööd on.

§ 102

lg 1 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui see kahjustab tema võimet ennast ülal pidada.

§ 102lg-s 2 sätestatud alustel elatise vähendamist ei ole kostja taotlenud.

12. Kohus leiab, et elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära ei anna alust ka see, et hagiavalduses on laste kulude summad väiksemad kui kahekordne miinimum (eelduslikult peavad vanemad laste kulud kandma võrdsetes osades ehk et lastega koos elav vanema panustab samaväärselt lahus elavalt vanemalt väljamõistetava elatisega). Hagejate esindaja kohtuistungil selgitas, et märkis elementaarsed igapäevased kulud. Samas kinnitas, et näiteks eluasemekulusid lastel ei ole, sest neid tasub hagejate ema täiskasvanud poeg, elektrikulu on väike ja seda kuluna ei näidanud. Samas on lastel vajadusi, mida ema ei ole saanud raha puudusel lastele võimaldada: trennid, Lisethi lasteaeda panek. Söögirahaks kummalegi lapsele arvestatud 50 eurot kuus on kohtu hinnangul äärmine miinimum. 13.

§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Elatise ette maksmise kohustus tähendab, et sellest oleks võimalik tasuda lapse kulusid jooksval kuul, ehk jooksva kuu eest elatis peab laekuma kuu esimeses pooles. TsMS § 445 lg 1 alusel kohus märgib otsuse resolutsiooni elatise maksmise kuupäeva. Hagejad taotlevad määrata elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu

  1. kuupäev.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsuse
  3. juunil 2024 tegemise seisuga elatis sissenõutavaks muutunud kuni
  4. maini 2024 (juunikuu elatis muutub sissenõutavaks
  5. juunil 2024). Kohus mõistab otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse välja ühekordse summana ja edasi kuumaksena.
  6. Ülalkirjeldatud arvestuspõhimõtete kohaselt oli perioodil
  7. augustist 2023 kuni
  8. detsembrini 2023 (5 kuud) R.-M.A. elatise kuumakse 206,16 eurot; alates
  9. jaanuarist 2024 kuni
  10. märtsini 2024 (3 kuud) 228,83 eurot ja alates
  11. aprillist kuni lasterikka pere maksmise lõpetamiseni 250,22 eurot kuus. Kui lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse, on R.-M.i elatise suuruseks 287,72 eurot kuni xxxxxxxxxxx, mille järel alates
  12. aprillist 2025 indekseeritakse baassummat ja arvutatakse 2024.a keskmise sissetuleku järgi baassummale lisatav 3%. R.-M.A. elatis on seega
  13. mai 2024 seisuga muutunud sissenõutavaks (elatis võlg) kokku summas 2217,73 eurot: 5 kuud x206,16 eurot=1030,80 eurot + 3 kuud x 288,83 eurot=686,49 eurot + 2 x 250,22 eurot=500,44 eurot.
  14. L.A. elatise kuumakse suurused olid järgmised: perioodil
  15. augustist 2023 kuni
  16. detsembrini 2023 (5 kuud) oli kuumakse 166,74 eurot; alates
  17. jaanuarist 2024 kuni
  18. märtsini 2024 (3 kuud) 180,91 eurot ja alates
  19. aprillist kuni lasterikka pere maksmise lõpetamiseni 204,19 eurot kuus. Kui lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse, on L.A. elatise suuruseks 244,56 eurot kuni xxxxxxxxxxx, mille järel alates
  20. aprillist 2025 indekseeritakse baassummat ja arvutatakse 2024.a keskmise sissetuleku järgi baassummale lisatav 3%. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-23-12675 Seega L.A. ees on kostjal
  1. mai 2024 seisuga elatise võlg kokku 1784,81 eurot: 5 kuud x 166,74 eurot=833,7 eurot + 3 kuud x 180,91 eurot=542,73 eurot + 2 kuud x 204,19 eurot=408,38 eurot.
  2. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse peab kostja tasuma ühekordse summana mõistliku aja jooksul pärast tagaseljaotsuse tegemist. Kostja ja hageja seaduslik esindaja võivad kokku leppida teisiti (näiteks konkreetse tasumise kuupäeva ja/või osamaksete kaupa maksmise). MENETLUSKULUD
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.
  4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole teadaolevalt hüvitatavaid kulusid tekkinud. Elatise nõudelt riigilõivu ei võeta, hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ja ei ole tekkinud õigusabikulusid, mille hüvitamist kostjalt nõuda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.