Obsah (13)

§ 367§ 442§ 416§ 394§ 187§ 317§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2024, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-139149 Tsiviilasi OÜ GS Core ha

§ 367

alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (203,36 euro) tasumata jäägilt alates 25.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 203,36 euro tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt S. K.ilt hageja OÜ GS Core kasuks menetluskulude katteks 120 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja esindajatasu 20 eurot).
2. Välja mõista kostjalt S. K.ilt hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (120 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Jätta kostja S. K.i menetluskulud tema enda kanda.
4. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 27.09.2023 esitas OÜ GS Core Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 10.11.2023 Viru Maakohtule hagi S. K. vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS ning kostja S. K. 18.12.2019 väikelaenuleping nr xxxx, mille kohaselt laenas laenuandja kostjale 700 eurot. Intressimäär 24,9 % aastas ja 0,07 % päevas. Intressi arvestamisel lähtuti 360 päevasest aastast, vastavalt lepingu punktile 4.

1. Viivise määraks oli 24 % aastas ja 0,07 % päevas. Lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel, on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist, vastavalt lepingu punktile 7.
2. Laenu kogukulu 958,31 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 41,53 %. Krediidi kulukuse määr kajastab laenu kogukulu laenusaajale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud laenusummast, eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ja lepingupooled täidavad oma kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel, vastavalt lepingu punktile 10.
3. Lepiti kokku igakuine lepingu haldustasu 1,5 eurot. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 10.12.
4. Lepingutasu 35 eurot, mille laenuandja arvestab laenu väljamaksmisel laenusummast maha, vastavalt punktile 3.
5. Lepingu punkt 5.
6. sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuiste osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus. Kostja tasus perioodil 04.01.2020 kuni 15.12.2020 igakuiselt 38,47 eurot, kokku 461,64 eurot. Kostja on tasunud lepingust tulenevate kohustuste katteks kuni 10.12.2020 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgse makseni. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 5.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis C AS kostjale 30.03.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, ning tuginedes lepingu punktile 12.1., saatis C AS 28.04.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist oli kostja viivituses rohkem kui kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega. Kuni lepingu ülesütlemiseni (28.04.2021) olid kostjal osaliselt või täielikult tasumata 10.01.2021, 10.02.2021, 10.03.2021 ja 10.04.2021 maksegraafikujärgsed maksed. Tuginedes lepingute punktile 12.
7. ütles C AS lepingu üles 28.04.
8. Hoiatuse ja ülesütlemise kiri saadeti kostjale e-tähtkirjaga AS-i Eesti Post vahendusel. C AS loovutas 28.04.2021 lepingust nr xxxx tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le (käesoleval ajal OÜ GS Core), mida tõendab lisatud kinnitus. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja (käesoleval juhul C AS) kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on krediidiandja kohustatud välja selgitama ja arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust (tarbija regulaarne sissetulek, kohustuste olemasolu jms). Seejuures on krediidiandja VÕS § 4034 lg 2 järgi kohustatud täitma eelnimetatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vaidluse korral peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendama, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostja esitas laenutaotluse, kus märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1150 eurot ja igakuiste kohustuste summaks 300 eurot. Kogutud andmete ja nende analüüsi tulemusel asus C AS seisukohale, et kostja on võimeline tagastama laenu ja intressi igakuiste osamaksetega 38,47 eurot kuus ning otsustas laenu väljastada. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
9. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja hinnangul oleks kostja pangakonto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just pangakonto väljavõttest. Käesolevas asjas ei ole hagejal võimalik tõendada, et see miinimumnõue oleks täidetud. Tuginedes enne laenu väljastamist C AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et C AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma 700 eurot, millest 35 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 665 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud C AS-le kogusumma 461,64 eurot. Seega on kostja põhivõlg 203,36 eurot (655 – 461,64 = 203,36). Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 28.04.2021 järgnevast päevast, mis on alates 29.04.2021 alljärgnevalt: Sissenõutavaks muutunud võlgnevuse põhiosa 203,36 eurot 203,36 eurot 203,36 eurot Viivitatud päevi 29.04.2021 – 31.12.2022 612 päeva 01.01.2023 – 30.06.2023 181 päeva 01.07.2023 – 10.11.2023 133 päeva Viivis 203,36 x 8,0 % x 612/365 27,29 eurot 203,36 x 10,5 % x 181/365 10,59 eurot 203,36 x 12,0 % x 133/365 8,89 eurot Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 46,77 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 203,36 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 11.11.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 07.02.2024

§ 317lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 22.01.2024.

Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 22.01.2024 ja loeti kättetoimetatuks 07.02.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 21.02.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 31.10.2023 C AS kinnituse, milles pank kinnitab, et on loovutanud GelvoraSergel OÜ-le (praegune GS Core OÜ) kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad lepingust xxxx, 28.04.2022 (dtl 63). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. C AS on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja C AS vahel 18.12.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma 700 eurot, millest 35 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 665 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud C AS-ile 461,64 eurot. Seega on kostja põhivõlg 203,36 eurot (665 – 461,64), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt (203,36 eurolt) alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast 29.04.2021 kuni hagi esitamiseni 10.11.2023 summas 46,77 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd

§ 367

teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule tasumata põhinõudelt 203,36 eurolt alates 11.11.2023 – 24.05.2024 (k.a) 196 päeva eest (s.h. alates 01.01.2024 on seadusjärgse viivise määraks 12,5% aastas), mis moodustab 13,48 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 24.05.2024 seisuga kokku summas 60,25 eurot (46,77 +13,48). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 25.05.2024 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 203,36 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 143,11 eurot (203,36 – 60,25).

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja esindajatasu 20 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Samuti peab kohus põhjendatuks õigusabikuluna esindajakulu 20 eurot. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 120 eurot (100 + 20). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik