2-23-125249/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-125249 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 TALLINN) hagi B. S. (S., isikukood XXX, elukoht teadmata) vastu võla nõudes 3480,68 eurot Hagihind RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista B. S.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 2118,14 eurot ning viivised 150,24 eurot.
3. Välja mõista B. S.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis võlgnevuselt (2118,14 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 27.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
4. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi B. S. vastu intressi 167,87 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja viivise 296,93 euro väljamõistmiseks.
5. Jätta OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud 72% ulatuses B. S. kanda ja 28% ulatuses OÜ Aktiva Finance Group kanda.
6. Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud summas 681,84 eurot (so 72% menetluskuludest). B. S.l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7. Välja mõista B. S.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 681,84 eurot.
8. Välja mõista B. S.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab 1 vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest ning kostja esitatud andmete alusel. Kohtule on esitatud kostja arvelduskonto väljavõte. Kohtu hinnangul ei nähtu kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostja oleks olnud isikuks, kes on võimeline laenu teenindama. Lisaks ei nähtu, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja igakülgsed kohustused. Kohus leiab, et krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 2