← Eesti

1-24-1088/14

Obsah (11)§ 73§ 78§ 118§ 74§ 121§ 16§ 18§ 28§ 56§ 57§ 4

1-24-1088 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tõkend Kaitsja Tartu Maakohus 10. juu

) § 118 lg 1 p 2 järgi lühimenetluses Abiprokurör Laura Bellen Sigmar Kubja – isikukood: 39911042732; xxxxxxxx xxxxxxxxx kodakondsus; elukoht xxxx x-x xxxxxxxxxx; emakeel xxxx xxxxx; xxxxxxxxxxxxx; töökoht xxxxxx xxxxxxx xx ; kriminaalkorras karistamata Ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Robert Sprengk (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306, § 309 lg-st 3 ning §-dest 311–313, kohus otsustas: Karistus 1. Tunnistada Sigmar Kubja süüdi karistusseadustiku (

) § 118 lg 1 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Sigmar Kubjale lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. 3.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Sigmar Kubja ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Sigmar Kubjale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

  1. juunist
  2. Tsiviilhagi 1 1-24-1088
  3. Rahuldada kannatanu E.P (ik xxxxxxxxxxxx ) tsiviilhagi ja mõista süüdistatav Sigmar Kubjalt välja E.P kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3 800 eurot. Hüvitis tuleb kanda kannatanu E.P arvelduskontole XXX AS-is nr xxxxxxxxxxxxxxxx . Menetluskulud
  4. Välja mõista Sigmar Kubjalt riigi tuludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära ulatuses, s.o 2 050 eurot.
  5. Ekspertiisi kulu 84 eurot ja kaitsja tasu 306,36 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
  6. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Sigmar Kubja võib sundraha tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 170 eurot, viimase osamakse suurus on 180 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Sigmar Kubja, kriminaalasi 1-24-1088, sundraha“ ja viitenumber
  7. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Muud küsimused
  8. DVD-R-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.
  9. Kannatanu on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 1 alusel taotluse saada teavet süüdistatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju süüdistatavale.
  10. Kannatanu on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
  11. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  12. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 2 1-24-1088 SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  13. Sigmar Kubjale esitati süüdistus

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

  1. S. Kubja süüdistatakse selles, et tema
  2. mail 2022 kella 03.36 paiku Tartu linnas aadressil Riia tn 1 asuva Tartu Kaubamaja vahetus läheduses ründas E.Pt ja tekitas talle raske tervisekahjustuse. Nimelt lükkas S. Kubja kahe käega kannatanut E. Pt rindkere piirkonda, mille tagajärjel kaotas kannatanu tasakaalu ning kukkus selili pikali maha. Järgnevalt lõi S. Kubja kannatanut vähemalt ühe korra rusikaga pea piirkonda. Seejärel kannatanu eemaldus süüdistatavast, kõndides temast eemale, süüdistatav jooksis kannatanule järgi ning tõmbas kannatanu pikali maha.
  3. Sellise tegevusega põhjustas S. Kubja E. Ple füüsilist valu ja kehavigastused parema silmakoopapõhja murru pehmete kudede, sh alumise sirglihase sopistumisega ülalõua-urkesse, parema silma sidekestaaluse verevalumi ning nahaaluse verevalumi silma alalaulale. Parema silmakoopapõhja murd, mille tagajärjel tekkis kahelinägemine, põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt neli kuud.
  4. Sellega pani S. Kubja toime

§ 118

lg 1 p 2 alusel kvalifitseeritava kuriteo ehk raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Menetlus maakohtus

  1. Tartu Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrusega anti S. Kubja kohtu alla. Kriminaalasja arutati lühimenetluses
  4. aprilli
  5. a kohtuistungil.
  6. Prokurör palus tunnistada süüdistatav süüdi

§ 118lg 1 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel palus prokurör karistust vähendada ja mõista karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Prokurör palus jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata ja kohaldada

§ 74alusel käitumiskontrolli 3 aastaks.

  1. Kaitsja hinnangul on minimaalmääras mõistetav karistus põhjendatud.
  2. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Süüdistatava sõnul on ta nõus tasuma kohtu määratava hüvitise. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus tuvastab esmalt faktilised asjaolud ehk selgitab, kas S. Kubja on talle etteheidetud teo toime pannud. Seejuures hindab kohus ka kriminaalasjas kogutud tõendeid, misjärel annab S. Kubja teole õigusliku hinnangu (I). Kohus põhjendab süüdistatavale mõistetavat karistust (II), lahendab tsiviilhagi (III) ja käsitleb viimaks menetluskulusid (IV). 3 1-24-1088 (I) SÜÜDISTUS

§ 118lg 1 p 2 JÄRGI Faktilised asjaolud 10.

Kohtule esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et

  1. mai 2022 kella 03.36 paiku Tartus aadressil Riia 1 asuva hoone juures lükkas S. Kubja E. P pikali ja lõi teda ühe korra rusikaga näo paremale poole, parema silma piirkonda. Konfliktile astus vahele kõrvalseisja. Kui kannatanu seejärel eemaldus, järgnes süüdistatav talle ja lõi teda jalaga puusa piirkonda, kannatanu kukkus. Löögiga näo piirkonda tekitas süüdistatav kannatanule süüdistuses loetletud tervisekahjustused.
  2. Süüdistusaktis loetletud tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Dokumentaalsed tõendid riimuvad isikuliste tõenditega – kannatanu ja tunnistajate ütlustega, samuti valdavas osas süüdistatava ütlustega, mida kohus käsitleb põhjalikumalt edasiselt.
  3. Kannatanu E. P ütluste kohaselt läks ta
  4. mail 2022 kella poole 3 paiku ööklubisse Maasikas, oli seal u tund aega ja pärast seda läks taksot otsima. Kindlat asukohta ta ei mäleta, aga tal olemasoleva mälupildi järgi võis asukohaks olla Tartu linnas kaubamaja ja Playtechi vaheline ala. Tal tekkis konflikt. Ta täpselt ei mäleta, palju isikuid oli, aga vähemalt 2 isikut – üks noormees ja üks naiserahvas. Teda rünnati, see oli tema jaoks väga ootamatu. Ta mäletab, et sai ise sellest ründehetkest minema. Tundus, et löök tuli rusikaga ja ta võis maha kukkuda, misjärel võis olla ka jalahoope. Ta ei saa seda kindlalt väita, sest ta ei mäleta. Koju sai ta taksoga. Rünnaku käigus kaotas ta telefoni. Järgmisel päeval sai ta telefoni kätte S. Kubjalt, kes kinnitas, et eelmise päeva intsident toimus tal temaga (kohtutoimik (KT), tl 13).
  5. Tunnistaja D.P ütluste kohaselt oli ta
  6. mail 2022 sõbra O.Kga linnas peol ja enne kella kuut hommikul läksid nad Kaubamaja kõrvale väliekraani ja pinkide juurde istuma. Seejärel tuli S. Kubja koos enda tüdruku või sõbrannaga nende ja juurde ning tunnistaja küsis neilt suitsu. S. Kubja ja temaga kaasas olnud tüdruk jäid nende juurde juttu rääkima. Umbes 5 minuti pärast tulid nende juurde veel umbes kolm inimest, keda ta ei tea ja kes olid ka S. Kubjale võõrad, sest omavahel ei räägitud. Kannatanu tuli nende juurde viidatud teise kolme inimesega umbes samal ajal. Kannatanu hakkas süüdistatavaga kaasas olnud tüdrukuga rääkima mingit imelikku juttu. Nad rääkisid umbes 5–10 minutit ja järgmisel hetkel tunnistaja nägi, kuidas kannatanu ja S. Kubja olid muruplatsil pikali maas. Tunnistaja ja üks inimene veel läksid neid eraldama. Süüdistatav ja kannatanu rahunesid selle peale maha ja kannatanu kõndis nende juurest minema. Kannatanu jõudis Kaubamaja ette ja seejärel jooksis süüdistatav kannatanule järele. Seejärel lõi süüdistatav kannatanut paar korda jalaga reie piirkonda. Tunnistaja mäletamist mööda kannatanu sellest pikali ei kukkunud. Tunnistaja jooksis kannatanule ja süüdistatavale uuesti järele ja lahutas neid. Seejärel kõndis kannatanu minema ja nad kõndisid koos süüdistatavaga tagasi kaubamaja kõrvale sinna pinkide juurde, kus nad alguses olid. Siis sai tunnistaja enda sõbraga uuesti kokku ja mindi koju (KT, tl 58–59). 4 1-24-1088
  7. Tunnistaja M.N andis ütluseid, et S. Kubja oli tema xxxxxxxxxx. Mais 2022 käis ta sõbrannadega Tartu Kaubamaja parklas aset leidnud kontserdil. S. Kubja oli seal oma seltskonnaga, nad said hiljem kokku. Nad tarvitasid mõlemad üsna palju alkoholi. S. Kubja oli tol õhtul üsna tugevas joobes. Alkoholi tarvitamine oli S. Kubja jaoks üsna tavapärane tegevus, ta tegi seda peaaegu igal vabal nädalavahetusel. Tartu Kaubamaja parklas liitusid nad ühel hetkel võõra seltskonnaga. Korraga tuli üks meesterahvas tunnistajale lähemale ja rääkis mõttetut juttu. Tunnistaja ei mäletanud, mida meesterahvas täpselt rääkis. Tõenäoliselt ei olnud see midagi erilist. Lihtsalt umbes tavapärane: „Tsau, mis teed“ või midagi sellist. Ta tuli talle üsna lähedale, aga tunnistajat ei puutunud ega katsunud kuidagi, vähemalt tema seda ei mäleta. Korraga tuli Sigmar nende juure ja küsis meesterahva käest „Kas sa näppisid teda?“, Sigmar oli tunnistaja suhtes alati väga kaitsev ega lasknud talle liiga teha. See meesterahvas vastas Sigmarile „Jah, näppisin küll, mis sa teed nüüd?“. Ta oli ise üsna provotseeriv. Peale seda tekkis Sigmari ja selle meesterahva vahel konflikt. Tunnistajal oli komme alati pea ära pöörata, kui Sigmar kakles. Seega tunnistaja ei näinud, mis täpselt Sigmari ja selle meesterahva vahel juhtus. Meesterahva telefon kukkus vahepeal maha ja tunnistaja korjas selle üles, et see talle hiljem tagasi anda. Telefon anti tagasi järgmisel päeval (KT, tl 60–62).
  8. Süüdistatav S. Kubja ütluste kohaselt tarvitas ta enda hinnangul süüdistuse sisuks olevale sündmusele eelnevalt vähe alkoholi. Mingi hetk jõudsid nad Tartu Kaubamaja parkla ja selle kõrval oleva pargi vahelisele alale. Korraga tuli nende juurde umbes 4 meesterahvast, tema neist kedagi ei teadnud. Nad olid talle ja tema tüdruksõbrale M. Nile täiesti võõrad. Esile tõusis üks meesterahvas, kes hakkas M. nilbet juttu ajama. Tegemist oli mingisuguse ibaga, seda oli naljakas kuulata. Süüdistatavas tol hetkel see mingisugust ebamugavust ega viha ei tekitanud. Ta läks vahepeal parkla juures oleva sõbraga jutustama. Sel hetkel ta kuulis, kuidas M. karjus „Ära näpi mind!“ ja siis vaatas ta selja taha ja nägi, kuidas see eelnevalt nilbet juttu ajav meesterahvas proovis Ml ümbert kinni haarata. Siis süüdistataval plahvatas ja ta jooksis tema juurde. Meesterahvas vist nägi, et süüdistatav jooksis nende suunas ja umbes sel hetkel lasi ta M.st lahti. Süüdistatav lükkas ta pikali ja sama hooga lõi teda ühe korra parema käe rusikaga näo piirkonda. Siis korraga seisis nende vahele üks teine võõras meesterahvas ja ütles, et nad lõpetaks. Ta tuli n-ö konfliktile vahele. Süüdistatav ei võtnud tol hetkel raevuhoos seda nõu kuulda. Siis hakkas see kannatanu, keda ta lõi, eemale jooksma. Süüdistatav raevuhoos jooksis talle järgi ja jõudis temani Tartu Kaubamaja kõrval oleva põhikõnnitee lähedal kaubamaja nurga juures ning lõi talle ühe korraga parema jalaga tema puusa piirkonda. Kannatanu oli sel püsti, ta ei kukkunud ega midagi. See löök ei olnud tugev, süüdistatav sai talle ainult natukene pihta. Peale seda jooksis ta edasi ja süüdistatav proovis talle veel järgi joosta, kuid otsustas mingil hetkel see lõpetada ja läks tagasi oma sõbra ja tüdruksõbra juurde. Peale seda see meesterahvas enam tagasi ei tulnud. Järgmise või ülejärgmise päeva hommikul ütles M, et tema kätte anti üks telefon, mis oli maha kukkunud selle konflikti käigus. Nad otsisid omanikku ja see isik tuli telefonile järgi. Väliseid vigastusi süüdistatav tal ei näinud. Süüdistatav kahetseb tehtut ning tema tegevuse tagamõte ei olnud kindlasti põhjustada nii rasket vigastust kellelegi. Kui kannatanu ei oleks tema tüdruksõpra katsunud või käperdanud, siis ta ei oleks seda tegu toime pannud. Süüdistatava tegevuse tagamõte oli ennekõike tema tüdruksõbra heaolu tagamine (KT, tl 66–68). 5 1-24-1088
  9. Kriminaalasjas on vaadeldud Tartus aadressil Riia 1 asuva Tartu Kaubamaja turvakaamerate salvestisi. Vaatlusprotokollist nähtub, et
  10. mail 2022 kell 03.34 vestleb seltskond koos heledates riietes mehega (tuvastatud kui kannatanu E. P). Kell 03.36 tumedates riietes isik tõukab E. Pt. Kannatanu taganeb tõukajast ja kukub pikali. Kannatanut eelnevalt tõuganud isik jookseb maaslamavale kannatanule kallale ja isikute vahel toimub kähmlus. Neile lähenevad veel mitu isikut. Kannatanu tõuseb püsti ja eemaldub grupist, kõnnib eemale. Kannatanut rünnanud isik jääb koos grupiga temast maha. Kannatanust maha jäänud grupp pöörab ringi ja hakkab talle järgi jooksma. Tumedates riietes meesterahvas jookseb kannatanu suunas. Ta jõuab kannatanuni, isikud hoiavad üksteisest kinni. Kannatanu on maas pikali ja tumedates riietes meesterahvas on tema peal. Teised inimesed jooksevad kannatanu ja teda rünnanud mehe juurde. Punase kampsuniga meesterahvas lükkab kannatanut rünnanud mehe kannatanust eemale. Kannatanu kõnnib eemale, teda rünnanud mees proovib talle järele minna, kuid teda hoitakse kinni. Kannatanu eemaldub seltskonnast (KT, tl 3–10).
  11. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendid üldjoontes ja süüdistuse seisukohalt olulistes aspektides omavahel riimuvad. Et ütlused mõnedes detailides lahknevad, tuleneb mõistetavalt sündmuse ja ütluste andmise vahele jäänud ajavahemikust, mis paratamatult võib mälupilti mõjutada. Samuti olid isikulised tõendiallikad tarbinud alkoholi. See ei tingi aga nende ütluste ebausaldusväärsust, sest nagu öeldud, valdavas osas on need ütlused omavahel kooskõlas.
  12. Tõenditest nähtub, et sündmus toimus
  13. mail 2022 kella 3 paiku Tartus aadressil Riia 1 asuva Tartu Kaubamaja vahetus läheduses. Süüdistatav tunnistab, et lükkas kannatanu pikali ja seejärel lõi teda ühe korra parema käe rusikaga näo piirkonda. Sellega on kooskõlas ka salvestiselt nähtuv, et tumedates riietes isik, kes on tuvastatud kui süüdistatav, tõukab E. Pt. Kannatanu kukub pikali. Süüdistatav jookseb maaslamavale kannatanule kallale ja isikute vahel toimub kähmlus. Süüdistatava ütlustest nähtub seegi, et kui kannatanu eemaldus, jooksis süüdistatav talle järele ja lõi teda enda ütluste kohaselt jalaga puusa piirkonda (löök ei olnud tugev). Kuigi süüdistatava (ja ka tunnistaja D. P) ütluste kohaselt kannatanu jalalöögi tagajärjel ei kukkunud, nähtub see siiski videosalvestise vaatlusprotokollist. Nii kinnitab salvestis, et pärast kannatanu eemaldumist ja seda, kui süüdistatav talle järgi jookseb, on kannatanu pikali maas ja tumedates riietes meesterahvas on tema peal. Süüdistatav lükatakse teiste isikute pool kannatanust eemale.
  14. Süüdistatava ja tunnistajate ütlused lahknevad selles, millest konflikt alguse sai. Süüdistatava ütluste kohaselt rääkis kannatanu süüdistatava tüdruksõbrale M. Nile nilbet juttu. Ühel hetkel ta kuulis, kuidas tüdruksõber hüüdis, et kannatanu teda ei näpiks. Süüdistatav nägi, et kannatanu pani tüdruksõbrale käe ümber. See ei haaku aga tunnistaja M. Ni ütlustega, et kannatanu tuli temaga rääkima mõttetut ja tavapärast juttu („Tšau, mis teed?“). Kannatanu tuli talle üsna lähedale, aga ei puutunud teda. Tunnistaja ütluste kohaselt siis tuli Sigmar ja küsis kannatanult, et kas kannatanu näppis teda ja kannatanu vastas provotseerivalt jaatavalt. Kuna seda, et kannatanu oleks tunnistaja M. Ni füüsiliselt katsunud, ei nähtu ka tunnistaja D. P ütlustest ega ole fikseeritud ka videosalvestisel, leiab kohus, et süüdistatava ütlused on ses osas ülejäänud tõendikogumiga vastuolus ja jätab tema ütlused ses osas tõendikogumist välja. 6 1-24-1088
  15. Kohtu hinnangul ei ole seega tõendatud, et kannatanu oleks süüdistuse sisuks oleva sündmuse eel M. Näkki füüsiliselt katsunud. Samas nähtub tunnistaja M. Ni ütlustest, et ka kannatanu käitus mõnevõrra provotseerivalt ja ütles süüdistatavale „Jah, näppisin küll, mis sa teed nüüd?“. Eelnevalt oli kannatanu tulnud tunnistajale üsna lähedale. Tunnistaja D. P ütluste kohaselt rääkis kannatanu M. Nile „mingit imelikku juttu“. Sellest järeldab kohus, et kannatanu võis tõepoolest käituda mõnevõrra provotseerivalt, kuid ta ei rünnanud kedagi ega olnud ka kellelegi ohtlik.
  16. Kohtu hinnangul on tõendatud, et süüdistatav tekitas oma teoga kannatanule süüdistuses loetletud kehavigastused.
  17. Kannatanu ütluste kohaselt arvas ta esialgu, et tema vastu
  18. mail 2022 kasutatud füüsilise vägivallaga tekitati talle lihtsalt sinikas ja põrutus. Ta läks järgmisel päeval EMO-sse, kus tal fikseeriti vigastused ja tuvastati kinnine silmakoopapõhja murd. Talle tehti ka operatsioon ja ütluste andmise ajal (
  19. mail 2022) ei olnud veel teada, kui kaua taastumine aega võtab. Viga on saanud tema parem silm, millega ta näeb topelt (KT, tl 11–13).
  20. Kannatanu ütlusi kinnitavad mitmed Tartu Ülikooli (edaspidi TÜ) kliinikumi epikriisid. Nendest nähtub, et kannatanu saabus TÜ kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuude kirurgia statsionaari
  21. mail ja lahkus
  22. mail 2022 (voodipäevi 2). Tal diagnoositi kinnine silmakoopapõhja murd (välispõhjuseks märgitud rünne kehalise vägivallaga). Kaebusena on kirjas, et öösel löödi patsienti näkku. Kannatanule tehti operatsioon. Parema silma all tuvastati hematoom. Alla, vasakule ja paremale vaadates kahelinägemine. Teostatud kirurgiline parema orbita põhja rekonstruktsioon (epikriis nr EP22-196732, KT tl 23–24).
  23. Kannatanu käis arsti juures ka
  24. juunil 2022 – esines veel oluline topeltnägemine kogu alal, üles vaadates ei olnud topelt (tl 25). Kannatanu viibis uuesti haiglas operatsioonil 17.–
  25. juunil 2022 (epikriis EP22-236172, tl 39–40). Järelkontrollis
  26. juunil 2022 fikseeriti veel diplopia (ehk kahelinägemine) kogu alas (KT, tl 42).
  28. septembril 2022 teostatud kontrolli käigus fikseeriti, et silmade liikumine oli korras, väike diplopia (st kahelinägemine) esines ala all osas. See on järjest paranenud. Samasisuline märge on tehtud ka
  29. detsembri
  30. a kontrollis (epikriis nr EP22-478331, tl 37–38). Kannatanu vigastusest on toimikus ka fotod (KT, tl 31–33).
  31. Ekspertiisiaktist nr 23E-AOI0288 nähtuvalt esinesid kannatanu E. Pl parema silmakoopapõhja murd pehmete kudede, sh alumise sirglihase sopistumisega ülalõua-urkesse, parema silma sidekestaalune verevalum ning nahaalune verevalum silma alalaul. Vigastuse tüsistusena tekkis kannatanul topeltnägemine. Temal esinenud kehavigastused võivad olla tekitatud
  32. mail
  33. E. P kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ja võivad olla tekkinud löögist/löökidest kõva tömbi esemega, näiteks rusika või muu sarnase vahendiga parema silma piirkonda (KT, tl 48–52). Ekspertiisiakt tugineb mh erinevatele epikriisidele, mis kannatanul tekkinud vigastusi kinnitavad. Kannatanu ütlused, dokumentaalsed tõendid ja ekspertiisiakt on omavahel riimuvad.
  34. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kuigi kannatanul esines talle tekitatud tervisekahjustuse tüsistusena esialgu topeltnägemine (e kahelinägemine) kogu vaatealas, on see 7 1-24-1088 järk-järgult paranenud. Samas esineb kannatanul jätkuvalt topeltnägemine allapoole vaates. Eksperdiarvamuse kohaselt on E. Ple tekitatud tervisekahjustus – parema silmakoopa murd, mille tagajärjel tekkis topeltnägemine – kestusega vähemalt neli kuud. Täpne kehavigastuse (topeltnägemise) paranemise kestus ei ole määratav (ekspertiisiakt nr 23A-AOI0288; KT, lk 51). Õiguslik hinnang 28.

§ 118

lg 1 p 2 sätestab kuriteona tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime.

  1. Tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-40-13, p 8) ja alternatiiv-aktilise süüteokoosseisuga, mille järgi kvalifitseeritakse toimepanija tegu juhul, kui ta on põhjustanud mõne selle sätte punktides kirjeldatud tagajärje. Olukorras, kus teise isiku tervise tahtlik kahjustamine ei toonud endaga kaasa ühtegi

§ 118

p-des 1–7 toodud tagajärge, tuleb süüdlase käitumine kvalifitseerida

§ 121järgi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.

oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-57-10, p 7.2). 30.

§ 118

on käsitatav

§ 121

lg 1 esimese kooseisualternatiivi, s.o tervise kahjustamise enamohtliku koosseisuna. Süüdistatava tegu – löök rusikaga kannatanu pea piirkonda – vastab

§ 121lg-s 1 sätestatud koosseisule.

Sellega tekitas süüdistatav kannatanule parema silmakoopapõhja murru pehmete kudede, sh alumise sirglihase sopistumisega ülalõua-urkesse, parema silma sidekestaaluse verevalumi ning nahaaluse verevalumi silma alalaul. Selle tüsistusena tekkis kannatanul topeltnägemine, mis vastab

§ 118

lg 1 p 2 tunnusele – tegemist on tervisehäirega, mille kestus on vähemalt 4 kuud.

  1. S. Kubja tegu on tagajärjega – kannatanule tekitatud vigastused, mis tüsistusid topeltnägemisena – põhjuslikus seoses. Kui süüdistatav ei oleks kannatanut löönud, ei oleks tal viidatud vigastusi ega üle 4 kuu kestvat tervisehäiret – topeltnägemist – tekkinud.
  2. Kannatanu surm on süüdistatavale ka normatiivselt omistatav. Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus nr 1-19-4422/107, p 13). Süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda, täpsemalt parema silma piirkonda. Arvestades, et silmade puhul on tegemist võrdlemisi hapra elundiga, mille vigastamiseks ei ole vaja palju füüsilist jõudu, on kohtu hinnangul kannatanule põhjustatud üle 4 kuu kestev tervisehäire – topeltnägemine – tagajärg, mida tuleb üldise elukogemuse põhjal pidada vägagi võimalikuks.
  5. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 118

lg 1 p-s 2 sätestatud koosseis teo suhtes tahtlust ja tagajärje suhtes vähemalt ettevaatamatust. S. Kubja tegu – kannatanu löömine – on toime 8 1-24-1088 pandud kavatsetult (

§ 16lg 2).

Löömine oli sel hetkel süüdistatava eesmärk. Süüdistatav järgnes kannatanule ka siis, kui kannatanu soovis eemalduda, ja lõi teda veel. Löögiga kannatanule tekitatud tervisekahjustus – silmakoopapõhja murd ja verevalumid – on kohtu hinnangul põhjustatud kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

Lüües kannatanut jõuliselt rusikaga silma piirkonda, mis nagu eelnevalt märgitud on äärmiselt kergesti vigastatav elund, pidas süüdistatav võimalikuks ja möönis, et põhjustab silmakoopapõhja murru. Samas on kohtu hinnangul

§ 118

lg 1 p-s 2 sätestatud tagajärg ehk üle 4 kuu kestev tervisekahjustus põhjustatud ettevaatamatusest (

§ 18lg 2).

Kannatanule tekitatud silmakoopapõhja murd tüsistus topeltnägemisena. Arvestades, et silmadele võib jõulise füüsilise vägivallaga põhjustada tõsiseid vigastusi ja iga vigastus võib olla raskesti paranev kui üldse, pidas süüdistatav võimalikuks üle 4 kuu kestva tervisekahjustuse tekitamist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. On üldteada, et iga rusikalöök näkku ei pruugi põhjustada sedavõrd rasket kehavigastust. 34. Õigusvastasust välistavaid asjaolud puuduvad. Kuna kohus ei tuvastanud, et kannatanu oleks süüdistatava tüdruksõpra rünnanud, pole alust ka arutleda hädakaitse üle (

§ 28). 35.

Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. 36. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav

§ 118lg 1 p 2 järgi süüdi mõista.

(II) KARISTUS 37.

§ 118lg 1 p 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

38. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 118lg 1 p-s 2 sätestatud sanktsiooni keskmise määr on ca 8 aastat vangistust.

39. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust. Tuvastatu kohaselt lükkas süüdistatav kannatanu pikali ja lõi teda ühe korra rusikaga näo paremale poole, parema silma piirkonda. Kui kannatanu järgmiseks eemaldus, järgnes süüdistatav talle ja lõi teda jalaga puusa piirkonda, kannatanu kukkus. Arvestades

§ 118

lg-s 1 sätestatud sanktsiooni raskust, vastab see kohtu hinnangul sanktsiooni piires väiksemale süüle. 40. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka teoga põhjustatud tagajärge. Seejuures tuleb silmas pidada, et

§ 118

lg 1 koosseis hõlmab (väga) raskeid tagajärgi, mille põhjustamine on lisaks üle 4 kuu kestvale tervisehäirele sanktsiooniga samuti hõlmatud – oht elule (p 1), raske psüühikahäire (p 3), raseduse katkemine (p 4), nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus (p 5), elundi kaotus (p 6) ja surm (p 7). Kuigi kannatanule on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud ja millest kannatanu ei olnud kohtuistungi hetkeks veel täielikult paranenud (ja kohtu tuvastatu kohaselt tõenäoliselt ei paranegi), viitavad

§ 118lg 1 kontekstis talle tekitatud kehavigastused pigem väiksemale süüle.

Süüdistatav põhjustas kannatanule parema silmakoopapõhja murru pehmete kudede, sh alumise sirglihase sopistumisega ülalõua-urkesse, parema silma sidekestaaluse verevalumi ning nahaaluse verevalumi silma alalaulale. Parema 9 1-24-1088 silmakoopa murd, mille tagajärjel tekkis kahelinägemine, põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt neli kuud. Topeltnägemine on nüüdseks oluliselt paranenud ja esineb vaid allapoole vaates. Kannatanu ei ole paremast silmast nägemist kaotanud (vrdl § 118 lg 1 p 6 – elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine). 41. Kuigi kannatanu löömine ei olnud süüdistataval ettekavatsetud ja toimus hetke-emotsiooni ajel, oli see toime pandud siiski kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Kuigi silmakoopapõhja murd oli põhjustatud kaudsest tahtlusest, siis üle 4 kuud kestev tervisekahjustus – topeltnägemine – ettevaatamatusest. Ka see viitab väiksemale süüle. 42. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Süüdistatav on ütlustes tehtut kahetsenud (KT, tl 68). Kohtu hinnangul on tema kahetsus siiras. Riigikohtu praktika kohaselt ei eelda

§ 57

lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga arvestamine süüdistatava poolt süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 1-17-105, p 20).
  3. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada, et S. Kubja ei ole kriminaalkorras karistatud. Ka ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi (KT, tl 73).
  4. Eeltoodust tulenevalt vastab kohtu hinnangul S. Kubja süü kuriteo toimepanemisel sanktsiooni alammäärale lähedale. Arvestades karistust kergendavat asjaolu ja varasema karistatuse puudumist, võib kohtu hinnangul süüdistatavale mõista karistuse sanktsiooni alammääras, seega 4 aastat vangistust. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõistetavaks karistuseks jääb 2 aastat 8 kuud vangistust.
  5. Kuna süüdistatavat ei ole varem karistatud ja ütlustest nähtuvalt mõistab ta toime pandud teo tõsidust, on kohtu hinnangul võimalik saavutada karistuse eesmärke jättes mõistetud vangistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt peab katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus nr 1-20-1301/35, p 17). Seejuures tuleb karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimisel katseaja pikkuse määramisel kohtul aluseks võtta isikule mõistetud karistusaeg, mitte aga lühimenetluse reeglite kohaselt KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse kestus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 1-19-7945, p 31). Kohus leiab, et pika katseajaga raske vangistus on piisav mõjutamaks süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Sellistel asjaoludel ja eeskätt esmakordselt karistatute puhul ei ole kriminaalhooldusel oluliselt suuremat efekti. (III) TSIVIILHAGI
  5. Kannatanu E. P esitas tsiviilhagi süüdistatav S. Kubja vastu. Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel füüsilise ja hingelise valu tekitamise, kannatuste ning kompensatsiooni eluaegse tervisekahjustuse eest. Nõude õigusliku alusena viitab kannatanu võlaõigusseaduse (VÕS) §-le
  6. 10 1-24-1088
  7. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
  8. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
  9. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati (mh) kannatanule kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisega (punkt 2).
  10. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju tekitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.
  11. Tsiviilhagi kohaselt (kokkuvõtvalt) on hagi aluseks süüdistuse sisuks olevad faktilised asjaolud. Kannatanu tundis füüsiliselt vägivallast valu. Tal diagnoositi vägivallast tingituna parema silmakoopapõhja murd pehmete kudede, sh alumise sirglihase sopistumisega alalõuaurkesse, parema silma sidekestaaluse verevalum ning nahaalune verevalum silma alalaul. Vigastuse tüsistusena tekkis tal topeltnägemine. Täielik topeltnägemine kestis 2 kuud, mis segas tugevalt igapäevaelu: autosõit, ruumis orienteerumine, söömine ja sellest tulenevalt kõik tegevused, mis on nägemisega seotud. Üldine topeltnägemine paranes 2 kuu möödudes, misjärel jäi topeltnägemine ainult alla vaadates, seda tänapäevani. Silmaarsti kirjeldusel on see ilmselt püsiv tervisekahjustus, mida täielikult korda ei saa kunagi. Hetkel topeltnägemine segab osaliselt igapäevaelu, näiteks söömisel, trepist alla liikumisel, osaliselt autojuhtimisel, kõikidel tegevustel, kus tuleb otse alla vaadata. Need asjaolud on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud (vt otsuse p 57 jj).
  12. Kannatanu viitab hagi aluseks oleva asjaoluna ka sellele, et tema topeltnägemine põhjustas tema töö tulemustasu vähenemise 400 euro võrra kuus, sest autoga sõitmine ja raskete asjade tõstmine oli keeruline. Ta on välistanud enda jaoks edaspidiseks paljud töökohad ja leppinud madalama sissetulekuga kuni pensionieani ligikaudu 30 aastat. Intsidendi käigus purunesid kannatanu telefon ja püksid, kuid tal ei ole alles toodete kviitungeid. Kohus selgitas kannatanule kohtuistungil, et hagis kirjeldatud faktiliste asjaolude tõendamise kohustus on kannatanul ja kriminaaltoimikus olevate tõenditega osutatud asjaolud tõendatud ei ole. Samuti selgitas kohus kannatanule, et hagis nõuab kannatanu esitatud kujul mittevaralise kahju hüvitamist. Kannatanu avaldas kohtuistungil, et täiendavaid tõendeid ta esitada ei soovi ja nõuab vaid mittevaralise kahju hüvitamist (kohtuistungi protokoll, lk 1). Seega leiab kohus, et viidatud asjaolud ei ole tõendatud ega oma ka mittevaralise kahju hüvitise nõude lahendamisel määravat tähtsust.
  13. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
  14. VÕS § 127 lg 6 ls 1 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
  15. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuste tekitamisest, 11 1-24-1088 tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
  16. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat „valu suurust“ (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  17. oktoobri
  18. a otsus asjas nr 3-2-1-85-08, p 13).
  19. Kannatanu ütluste kohaselt oli tal süüdistuse sisuks olevale sündmusele järgneval päeval korralik põrutus, ta oksendas kõvasti. Ta läks EMO-sse, kus tal tuvastati kinnine silmakoopapõhja murd. Talle tehti ka operatsioon. Ütluste andmise ajal nägi ta parema silmaga topelt (KT, tl 16).
  20. TÜ Kliinikumi epikriisist nähtuvalt saabus kannatanu TÜ kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuude kirurgia statsionaari
  21. mail ja lahkus
  22. mail 2022 (voodipäevi 2). Tal diagnoositi kinnine silmakoopapõhja murd. Kannatanule tehti operatsioon. Parema silma all tuvastati hematoom. Alla, vasakule ja paremale vaadates esines kahelinägemine. Teostatud kirurgiline parema orbita põhja rekonstruktsioon (epikriis nr EP22-196732, tl 23–24).
  23. Kannatanu käis arsti juures ka
  24. juunil 2022 – esines veel oluline topeltnägemine kogu ala piires, üles vaadates ei olnud topelt (KT, tl 25).
  25. juunil 2022 tehti talle KT-uuring (KT, tl 41). Kannatanu viibis uuesti haiglas operatsioonil 17.–
  26. juunil 2022 (epikriis EP22-236172, tl 39–40). Järelkontrollis
  27. juunil 2022 fikseeriti veel diplopia (ehk kahelinägemine) kogu alas (KT, tl 42).
  28. septembril 2022 teostatud kontrolli käigus fikseeriti, et silmade liikumine oli korras, väike diplopia (st kahelinägemine) esines ala all osas. See on järjest paranenud. Samasisuline märge on ka
  29. detsembri
  30. a kontrollis tehtud (epikriis nr EP22-478331, tl 37–38). Kannatanu vigastusest on toimikus ka fotod (KT, tl 31–33),
  31. Kohtu hinnangul on seega tõendatud kannatanul meditsiinidokumentides tuvastatud vigastused. Kannatanu tundis rünnaku käigus füüsilist valu. Samuti põhjustasid kannatanule kahtlemata valu ja ebamugavust operatsioonid ja muud raviprotseduurid. Kannatanu oli korduvalt päevi haiglas. Esimesed kuud oli kannatanul täielik topeltnägemine, mis mõjutab kõiki igapäevatoiminguid (nt autosõit, liikumine, söömine) ja kahtlemata muudab elukvaliteeti halvemaks. Olukord on järk-järgult paranenud. Kannatanu näeb topelt nüüd vaid allapoole vaates. Tervisekahjustuse paranemise kestus ületab 4 kuud, kuid arvatavasti on see püsiv. On ilmne, et selline seisund mõjutab teatud määral ka kannatanu edaspidist elu. Problemaatilised on tegevused, mis nõuavad alla vaatamist (nt söömine, trepist kõndimine). Samas ei ole kohtul 12 1-24-1088 alust arvata, et need tegevused on kannatanu jaoks täiel määral välistatud, kuid tekitavad siiski kannatanule pidevat ebamugavust.
  32. Süüdistatava tegu on kahjuga põhjuslikus seoses. Kahju on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane. Süüdistatav ei ole tõendanud süü puudumist.
  33. Kuna mittevaralise kahju hüvitised peavad olema sarnastel asjaoludel võrreldavad, tuleb arvestada ka sellega, milliseid hüvitisi on sarnastel asjaoludel kohtupraktikas välja mõistetud. Riigikohtu õigusteabe osakond on
  34. aastal koostanud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–
  35. aastal“. Analüüsist nähtub, et kriminaalasjades jäi raske kehavigastuse tekitamisena kvalifitseeritud (

§ 118

) kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 300 kuni 15 000 eurot. Keskmine hüvitis oli 4 153 eurot. Näiteks mõistis kohus kriminaalasjas 1-18-7683 kannatanu kasuks 15 000 eurot. Süüdistatav lõi kannatanut ühe korra vastu paremat silma, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse kestvusega vähemalt neli kuud. Süüdistatava tegevuse tagajärjel kaotas kannatanu löögi saanud silmast hiljem täielikult nägemise (vt Harju Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 1-18-7683). Sarnaste asjaoludega olukorras on maakohus kriminaalasjas 1-18-8374 mõistnud välja kohtu äranägemisel 3 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks. Süüdistatav lõi kannatanut näkku, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse kestvusega vähemalt neli kuud. Kohtuotsuse põhistustest nähtuvalt ei olnud kannatanu silmanägemine ühest silmast taastunud ka kaks ja pool aastat pärast kuritegu (vt Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 1-18-8374). Kuulmislanguse korral on kriminaalasjas nr 1-17-11144 kohus mõistnud hüvitiseks 1500 eurot (vt Harju Maakohtu
  5. augusti
  6. a otsus). Osalise halvatusega seoses on kohus mõistnud 3500 eurot (vt Harju Maakohtu
  7. augusti
  8. a otsus asjas 1-19-3791). Kriminaalasjas nr 1-19-2078 ei tekkinud kannatanul püsivaid kahjustusi, kuid sellegipoolest mõisteti talle hüvitiseks 2 000 eurot (vt Pärnu Maakohtu
  9. juuni
  10. a otsus).
  11. Riigikohtu õigusteabeosakonna
  12. aastal koostatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–
  13. aastal“ nähtuvalt jäid mittevaralise kahju hüvitised kehavigastuste tekitamise või tervise kahjustamise korra 2018.–
  14. aastal 100 euro ja 17 000 euro vahele.
  15. Eeltoodust nähtub, et mittevaralise kahju hüvitiste suurused varieeruvad. Arvestada tuleb, et igal kohtuasjal on oma eripära ja mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel peab kohus arvesse võtma mitmeid asjaolusid. Mh võib hüvitis mõneti erineda sõltuvalt menetluse liigist (nt võib kokkuleppemenetlust käsitada kompromissina). Samuti sõltub väljamõistetav hüvitis sellest, millises summas on seda taotletud, sest kohus ei saa hagi piiridest väljuda.
  16. Kohtu hinnangul on käesoleva asjaga enim võrreldavad kriminaalasja nr 1-21-764 asjaolud. Süüdistatav lõi kannatanut rusikaga vastu vasakut silma. Kannatanule tekitati üle 4 kuu kestev tervisekahjustus, mh topeltnägemine. Kannatanu pidi käima ka operatsioonil. Kannatanu nägemine vasakust silmast oli halvenenud. Kohus mõistis mittevaralise kahju hüvitiseks 2800 eurot. Mh arvestas kohus aga hüvitist määrates ka tõika, et süüdistatav oli eelnevalt kannatanuga kahju hüvitamiseks ühendust võtnud (vt Harju Maakohtu
  17. septembri
  18. a otsus asjas 1-21-764). 13 1-24-1088
  19. Riigikohus on selgitanud, et kuna mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, on mõistetav, et väljamõistetud hüvitis ületab mõnevõrra kohtute osutatud aastatetaguse kohtupraktika analüüsis märgitut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. oktoobri
  21. a otsus asjas 1-16-5540, p 31). Statistikaameti andmetel oli
  22. aastal brutokuupalk 1 221 eurot,
  23. aastal 1 310 eurot,
  24. aastal 1 407 eurot,
  25. aastal 1380 eurot,
  26. aastal 1462 eurot,
  27. aastal 1595 eurot,
  28. aastal 1763 eurot ja
  29. aastal 1921 eurot (jaanuarikuu seisuga) (vt https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskminebrutokuupalk). Kohtu hinnangul annab keskmise brutokuupalga tõus indikatsiooni mh raha väärtuse muutusest, mida tuleb varasemate aastate kohtupraktikat silmas pidades arvesse võtta.
  30. Kohus, hinnates süüdistatava rikkumise raskust ja ulatust, võtab arvesse, et kannatanu löömine ja silmakoopapõhja murru tekitamine oli tahtlik, samas oli raske tagajärg põhjustatud ettevaatamatusest. Süüdistatav järgnes kannatanule ka siis, kui kannatanu pärast esimest füüsilise vägivalla kontakti eemaldus. Sekkuma pidid kõrvalseisjad. Süüdistatav on tegu kahetsenud. Kriminaalasjas ei ole andmeid, et süüdistatav oleks eelnevalt astunud samme kahju hüvitamiseks. Samas nõustus ta kahju hüvitamisega kohtusaalis. Kohus arvestab ka kannatanu mõnevõrra provotseerivat suhtlust konflikti eel.
  31. Eeltoodud asjaoludel, võttes mh arvesse varasemat kohtupraktikat ja ühiskonna heaolu taset, aga ka seda, kuidas põhjustatud tervisekahjustus on kannatanu elu mõjutanud, on kohtu hinnangul kannatanule välja mõistetav mõistlik mittevaralise kahju hüvitis summas 3 800 eurot. Seega mõistab kohus VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 127, § 128 lg 5, § 134 lg-te 2 ja 5 alusel süüdistatavalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 3 800 eurot. (IV) MENETLUSKULUD
  32. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
  33. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0288) kulu oli 84 eurot (KT, tl 53).
  34. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale määratud tasu 159,96 eurot, kohtumenetluses 146,40 eurot.
  35. Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine.

§ 4

lg 2 kohaselt on

§ 118lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Seega on sundraha 2050 eurot. 73. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. S. Kubja selgitas kohtus, et tema sissetulek on keskmiselt 800–900 eurot kuus. Vara ja sääste tal ei ole. Arvestades, et süüdistatav 14 1-24-1088 peab tasuma ka kannatanu kasuks väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise, käib kohtu hinnangul kõigi kulude kandmine S. Kubjale üle jõu. Seega jätab kohus riigi kanda ekspertiisikulu ja kaitsja tasu. Sundraha tuleb süüdistatavalt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi igakuiselt ühe aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.