Obsah (4)

§ 444§ 407§ 369§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-1133 Tsiviilasi TF Bank AB (publ.

) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. 2.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused osaliselt. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt 11.03.2024 ja 06.05.2024 esitatud hagi täiendus 15.05.
2. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).
4. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-2113098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). 3
6. Hageja nõue põhineb poolte 12.04.2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr
7. Kohus on selgitanud lepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 02.02.2024 ja 24.04.2024 määrustes. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et hageja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule esitatud asjaoludest järeldub, et hageja jättis kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja poolt taotluses märgitust. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtet ja muude tõendite esitamist kostja krediidivõimelisuse kohta, samuti ei ole hagejale saanud need andmed teatavaks muul viisil. Üksnes päringu tegemine maksehäireregistrisse ei ole piisav hoolsus, et tagada kostja esitatud andmete mõistlik kontroll. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole kogunud piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ning on seega rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt ka RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
8. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
9. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hagiavalduse täpsustuse järgi on kostja saanud lepingu alusel laenu kokku 8793 eurot ning teinud tagasimakseid summas 7808,93 eurot, seega on tagastamata 984,07 eurot.
10. Hageja toob esile, et lepingut ei saa lugeda 23.10.2020 kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja krediidiandja lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena 10.10.2024, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.
11. 28.02.2024 esitatud menetlusdokumendis on hageja toonud esile, et 10.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 7148,18 eurot. Kostja on hagejale tasunud 7808,93 eurot. Seega ei olnud kostja hageja nõude täitmisega hagi esitamise ajaks võlgnevuses. Tähtpäevaks 10.10.2024 tuleb kostjal krediidilepingu alusel tasuda hagejale põhinõude katteks osamaksetena täiendavalt 984,07 eurot.
12. Hageja palub kohtul välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 984,07 eurot osamaksetena vastavalt nende sissenõutavaks muutumise kuupäevale. 28.02.2024 menetlusdokumendis on hageja taotlenud, et kohustus täidetaks osamaksetena tähtajaks 10.12.
13. 14.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

1. Hagi rahuldamata jätmise korral esineb oht, et hageja kaotab õiguse nõuda lepingu alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi. Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 17.06.
2. Seega ei ole kostja 4 lepingut käesolevaks ajaks täitnud ligikaudu 4 aastat, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, sellega seonduv kõrvalnõuete vähenemine ja lepingu ülesütlemise kehtetus on tuvastatud alles käesolevas menetluses. Kostja ei ole esile toonud, et oleks varem hageja nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega ei esine aluseid, mille tõttu saaks leida, et pooled ei pidanud kohtueelselt lepingut sõlmitud kujul kehtivaks. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
3. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 295,22 eurot ja viivise ning 688,85 eurot tuleb kostjal tasuda seitsme osamaksega (esimesed kuus osamakset summas 98,41 eurot ja viimane osamakse 98,39 eurot) alates 10.06.2024 kuni 10.12.
4. Menetluskulud 17.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (8%), tuleb menetluskulud jätta 8% ulatuses kostja kanda ja 92% ulatuses hageja kanda.

1. Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.
2. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 840 eurot riigilõivu eest ja õigusabikulu 2 tunni eest summas 338 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu ja kvaliteeti, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu 2 tunni eest, kuid kohtu hinnangul ei vasta hageja esindaja tunnihind tema kvalifikatsioonile ega kohtupraktikas tunnustatule. Kohtu hinnangul on mõistlik tunnihind sellist liiki hagi esitamisel 120 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 1080 eurot (840 + 240), millest 8% ehk 86,40 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 5