§ lg 162 lg 1). Aruanne ei sisalda
lg-tes 2 ja 3 (kuulub kohaldamisele
Puudulikud on andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (
lg 2 p 1): • Harju Maakohtu 09.08.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-39886 tunnustati võlgniku nõuet AS T G (pankrotis) pankrotimenetluses summas 81 964,71 eurot. Aruandest puudub täielikult selgus vastava varalise nõude saatuse kohta, kuigi ilmne on, et nõue peab halduri aruandes olema kajastatud kas müümata pankrotivarana (
lg 2 p 5) või juhul, kui nõue on müüdud, peab aruandes olema märgitud müügist saadud raha suurus (
• Sama tsiviilasja raames tehtud 07.11.2012 määrusega mõisteti kostjatelt võlgniku kasuks menetluskulude hüvitamiseks 287,52 eurot. Taotluse esitaja on vastavalt kohtumäärusele tasunud võlgniku korralduse täitmiseks eelmärgitud summa 18.02.2013 maksekorraldusega nr 133 kolmandale isikule G OÜ-le. Halduri 11.10.2021 aruandest ei nähtu ei eelmärgitud rahasumma saamine ega asjaolud, millistest tulenevalt tekkis halduril kohustus G OÜ ees vms (
Sarnaseid arveldusi ja väljamakseid on veelgi. Näiteks Harju Maakohtu 27.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 210-64685 kohustati Riigi Tugiteenuste Keskust tagastama võlgnikule pool tasutud 2 • riigilõivu summas 159,78 eurot. Võlgniku korraldusel tuli rahasumma tasuda kolmandale isikule G Ki OÜ-le, kuid aruandest ei selgu nõude kolmandale isikule loovutamise alust ega selle eest saadud tasu suurust vms (vrd
Eespooltoodud näidete puhul on tegemist juhtumitega, millistest on taotluse esitaja teada saanud muudest allikatest. Tuleb eeldada, et tegelikult on halduri aruandes jäetud kajastamata oluliselt rohkem andmeid ja tehinguid. Aruandes on haldur kajastanud
lg 2 p 8 nõude täitmiseks ka andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta. Paraku jääb aruandes toodud kohtuvaidluste nimekirjast täiesti selgusetuks nii iga vastava kohtuasja puutumus võlgniku pankrotimenetlusega kui ka kohtuvaidluse tulemus. Need andmed on aga olulised, kuna aruandes nimetatud 23 tsiviilvaidluse hulgas on toodud mitmeid õigusvaidlusi, mis ei puuduta taotluse esitaja teada kas või kaudselt võlgniku pankrotimenetlust ega ka võlgnikku. Nii näiteks on alapunktis 11.1. märgitud tsiviilasjas nr 2-07-34367, mis on toimunud hoopis AS-i T G (pankrotis) pankrotimenetluse raames ja milles võlgnik ei osalenud. Analoogne olukord on aruande alapunktides 11.7, 11.17, 11.18, 11.20 ja 11.23 jt märgitud kohtuasjade puhul. Ka
Viidatud sätte kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruande punktis 12 on märgitud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu vastav asjaolu. Aruandest ei selgu, mis (muu) asjaolu on halduri hinnangul põhjustanud võlgniku maksejõuetuse. 20.10.2021 määruses ei ole põhjendusi, milliste pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks vajab haldur 2 000 eurot. Halduri esitatud aruandest ei selgu vähimalgi määral pankrotivara koosseis ega väärtus. Samuti ei ole halduri aruandes ega 20.10.2021 kohtumääruses märgitud otseselt ega selgu ka kaudselt, milliste konkreetsete toimingute tegemiseks, väljamaksete tegemiseks ja/või kulude katteks ei jätku halduri ja kohtu arvates pankrotivarast. 20.10.2021.a määruse põhjendustest ei selgu vähimalgi määral seda, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et võlgniku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks oleks vaja tasuda deposiiti just 2 000 eurot, mitte aga näiteks 20 eurot ega 200 000 eurot. Veelgi enam, halduri 11.10.2021 aruandest nähtub, et haldur ei kavatse menetluses teha mistahes toiminguid, millistega võiksid kas või teoreetiliselt kaasned kulutused või väljamaksed (vt aruande punktid 1, 2, 4, 8, 9, 10). Seetõttu jääb täiesti arusaamatuks, millistel eesmärkidel võib haldur kasutada 2 000 eurot juhul, kui keegi võlausaldajatest vastava summa tasub. Kuna halduri poolt 11.10.2021 esitatud aruanne ei sisalda seaduses ettenähtud andmeid, puudub taotluse esitajal (nagu ka kõigil teistel võlgniku võlausaldajatel) reaalne võimalus teha kaalutletud otsust 20.10.2021 kohtumääruses märgitud rahasumma tasumise osas. Seetõttu palub taotluse esitaja alternatiivselt juhul, kui kohus ei pea vajalikuks tühistada 20.10.2021 kohtumäärust, pikendada määruses ettenähtud deposiidi tasumise tähtaega võlgniku poolt nõuetekohase aruande esitamiseni. 5. 09.02.2022 esitas haldur seisukoha vastuväidete osas.
Aruanne sisaldab kõiki nõutud asjaolusid ja andmeid. Nõudest 81 964,71 eurot ei ole võlgniku arvele midagi üle kantud, mistõttu seda aruandes kajastada ei saa. Menetluskulud 287,52 eurot ja 159,78 eurot kanti kolmandale isikule halduri teadmata ja korralduseta, see info jõudis haldurini alles hiljem. Kõigis aruandes nimetatud menetlustes on vähem või rohkem olnud puutumus võlgnikuga. Maksejõuetuse tekkimise põhjus ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu. Haldur ei pea menetluse jätkamist mõttekaks. 3 Kohtumääruse põhjendused 6. Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 esimene lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
AS T G (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõude katteks ei ole laekumisi toimunud, seega ei välista nõude olemasolu raugemise olukorda. Ka muud vastuväite esitaja argumendid ei viita sellele, et raugemise olukord tegelikult puudub. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pankrotivarasse laekus 8219,48 eurot. Müümata ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub, samuti puudus pandiese. Pankrotimenetluses väljamakseid tehtud ei ole. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on 4 jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Kohus vabastab Peep Lillemäe võlgniku pankrotihalduri kohustustest (
Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (
ÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p 4 näeb ette, et kui kohus lõpetas pankrotimenetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, siis märgitakse pankrotihaldur äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana, kui ta ei ole teisiti avaldanud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele nimetada võlgniku juhatuse liige M M. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.