Obsah (6)

§ 62§ 497§ 459§ 238§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19921 Tsiviilasi T L hagi R L,

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.12.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 31.07.2020 tsiviilasjas xxx kohtumääruse alusel T L (hageja) kohustatud maksma R L(kostja I), R L(kostja II), K L (kostja III) ja K L (kostja IV) igaühele 292 eurot kuus, s.o kokku 1168 eurot. Hageja leiab, et välja mõistetud elatist tuleb vähendada lähtudes elatiskalkulaatorist, mis arvutab õiglase hüvitise summa. Samuti on hagejal raske majanduslik olukord. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada makstavat elatist kostjate osas kuni kehtiva miinimummäärani alates 01.01.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni, s.o hagi esitamise ajal kostja I osas 175,94 euroni, kostja II osas 149,55 euroni, kostja III osas 132,55 euroni ja kostja IV osas 132,55 euroni. Kostjate vastus ja vastuhagi Kostjad vaidlesid esitatud hagiavaldusele vastu. Kostjad leiavad, et uus elatise väljamõistmise süsteem ei muuda kehtetuks senist kohtupraktikat, sh. põhimõtet, et elatise puhul arvestatakse laste senist elustiili, laste vajadusi ja vanemate rahalisi võimalusi tagada lastele neile harjumuspärane elukorraldus. 3 Kostjate seaduslik esindaja on teinud kõik võimaliku, et tagada laste vajadustele vastav haridusja huvitegevustes osalemine. Kuna K L on raske puudega laps, siis K erivajadusest lähtuvalt õppis K kuni 2021.a. kooliaasta lõpuni tasulises PJK-s, kus lapse õppemaks kuus on summas 130 eurot, R ja K L osalesid mõttemängude huviringis, ringi kuutasu 37 eurot, 2021.a. suvel osalesid R ja K mõttemängude võistlusel Eestis MM ja Türgis EM, kus neil õnnestus saavutada auhinnalised II ja III. K L osaleb kergejõustiku treeningutes A, ühe kuu tasu 30 eurot, samuti osaleb K lastekooris E, kus aja jooksul on taastumas kontsert-ja festivali reisid. R ja R osalesid kuni sügiseni 2021.a. tennisetreeningutel. Kõigi laste huvitegevustega seonduvalt on lastel olnud vajadus ka reisida. Suveperioodil on lapsed aktiivselt osalenud suvelaagrites. Lastel on kodus lemmikloom Pärsia kass, millega seonduvad täiendavad kulud. Alates 2021.a.september õpib R tasulises erakoolis ning alates 2022.a. jaanuarist õpib K R samas tasulises erakoolis ja tema õpingutega kaasneb kulu. Samuti märgivad kostjad, et kasvueas lapsed vajavad pidevalt uusi riideid ja jalanõusid. Antud juhul peab arvestama sellega, et kostja seadusliku esindaja peab tagama neljale kasvavale lapsele riided ja jalatsid, kusjuures neljast lapsest kolm on kolmikud. Neljast lapsest on kolm poissi suhteliselt samas mõõdus, millest tulenevalt on täielikult välistatud võimalus, et vanema poisi riideid saaksid kasutada nooremad. Kostja seaduslik esindaja oli sunnitud soetama kõigile lastele arvutid, kuna distantsõppe tingimustes puudus alternatiivne võimalus koduõppe korraldamiseks. Samuti on kostja seadusliku esindaja kanda laste sidekulud (ühes kuus keskmiselt 24 eurot lapse kohta, seoses distantsõppe perioodidega on 2 piiramatut interneti, et lapsed saaksid vahelduvalt vajaduspõhiselt õppida vanaema juures). Igakuiselt kulub ka laste ravimikuludele (R ja K L vajavad regulaarselt psühhiaatrilisi ravimeid) ja tasulisi psühhiaatri konsultatsioone (ühe konsultatsiooni tasu on 135 eurot/60 minutit). Lisaks vajavad teismelised lapsed taskuraha, lapsed soovivad käia teatris ja kinos, ning sõprade sünnipäevadel. Eeltoodust tulenevalt palusid kostjad väljamõistetud elatist suurendada alates 03.03.2022 ja välja mõista hagejalt kostja I kasuks 495 eurot, kostja II kasuks 389,53 eurot, kostja III kasuks 505,87 eurot ja kostja IV kasuks 423,10 eurot. Vastus vastuhagile Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi esitamine on ajendatud ilmselgelt hageja poolsest varasemalt esitatud elatise vähendamise hagist, mitte elatise väljamõistmise aegsete objektiivsete eluliste asjaolude muutumise tõttu. Mingeid eluliste asjaolude võrdlemist esialgselt väljamõistetud elatise ajaga, mis elatise suurendamise nõude esitamine eeldab, pole kostjad vastuhagis esitanud. Vastuhagis nimetavad kostjad, et Kl ja Ril on erivajadus, kuid info selle kohta, kui suuri toetusi ja milliseid toetusi lastele makstakse, puudub. Kostjad on viidanud haridus-, sh huvihariduse kuludele, kuid kõik väited on paljasõnalised. Teiseks polegi eelnevat kostjatel võimalik teha, kui pole avaldatud, millistes koolides kostjad õpivad ja millistes huviringides käivad. Kolmandaks pole sõlmitud kokkuleppeid kostjate võimalike erakoolides õppimise kohta. Hageja on andnud nõusoleku ainult K P J K õppimiseks, kuid praeguseks ei tea hageja, kas laps ikka õpib selles koolis. Teised kostjad käisid kõik tasuta tavakoolis ja saaksid seda teha tänaseni. Lemmikloomakulu ja reisikulud ei ole elatise komponendid ja hageja palub kohtul selliste kuludega elatise asjas mitte arvestada. Kostjate ema sõidukikulud (remont, liising) palub hageja samuti mitte arvestada, sest selline kulu on seotud siiski kostjate ema enda kuluga, mitte pole vältimatu kostjatele. Kostjaid ei sõidutata kooli, vaid 4 nad on alati käinud jalgsi. Kütusekuluna võiks olla põhjendatud kulu kuni 10 eurot kostja kohta, vaatamata sellele, et kostjate ema pole vastavat tõendit esitanud. Kostjate toidu- jm kulud on ülepaisutatud. Mõistlik toidukulu ühele kostjale on 80 eurot kuus, tervisele maksimaalselt 20 eurot kuus (valdavalt on kõik ravimid ja teenused lastele riigi poolt tasuta) ja hügieenile Kile enam - u 30 eurot kuus, poistele maksimaalselt 18 eurot kuus. Taskuraha pole samuti elatise komponent, vaid vabatahtlik kulutus, mis võiks jääda kostjate ema kanda. Raamatute ostmise kulu pole tõendatud, kui neid ei tule vältimatult lastele kindlasti osta ei 30 euro eest kuus ega ka aastas mitte, sest Eestis on väga head raamatukogud. Arvestades vastuhagis esitatud nõudeid, kostjate ema kantavaid tegelikke vältimatuid kulusid ning ka muutunud õiguslikku olukorda, on kõikide kostjate kulude katmiseks piisav hageja poolt 590,59 eurone igakuine elatis. Menetluse käik 21.04.2022 rahuldas kohus hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. 15.09.2022 kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.04.2022 otsuse ja saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ning vastuhagi, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kostja I vastu tuleb jätta rahuldamata ning kostjate II, III ning IV osas kuulub hagi rahuldamisele. Vastuhagi kuulub kostja I osas rahuldamisele osaliselt ning kostjate II, III ja IV osas tuleb vastuhagi jätta rahuldama. 2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed ning hageja on kohustatud tasuma igale kostjale elatist summas 292 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni tulenevalt Pärnu Maakohtu 31.07.2020 maksekäsust tsiviilasjas nr 2-20-125401 (kd II lk 46). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist alates 01.01.2022 kehtiva miinimumsummani iga kostja osas tuginedes õigusliku olukorra muudatustele ning oma majanduslikule olukorrale. Kohus märgib, et: - Perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 oli elatiskalkulaatori kohaselt miinimumelatise summaks kostja I puhul 175,94 eurot, kostja II puhul 149,55 eurot, kostja III puhul 132,55 eurot ja kostja IV puhul 132,55 eurot; - Perioodil 01.04.2022 kuni 31.01.2023 oli elatiskalkulaatori kohaselt miinimumelatise summaks kostja I puhul 188,14 eurot, kostja II puhul 159,92 eurot, kostja III puhul 142,92 eurot ja kostja IV puhul 142,92 eurot; - Perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 oli elatiskalkulaatori kohaselt miinimumelatise summaks kostja I puhul 175,02 eurot, kostja II puhul 148,77 eurot, kostja III puhul 140,27 eurot ja kostja IV puhul 140,27 eurot; - Alates 01.04.2023 on elatiskalkulaatori kohaselt miinimumelatise summaks kostja I puhul 219,71 eurot, kostja II puhul 186,75 eurot, kostja III puhul 178,25 eurot ja kostja IV puhul 178,25 eurot; 5 Kostjad on seevastu palunud vastuhagis suurendada elatist kostja I kasuks 495 euroni, kostja II kasuks 389,53 euroni, kostja III kasuks 505,87 euroni ja kostja IV kasuks 423,10 euroni. 4. Kohus selgitab, et nii hagejal, kui ka kostjatel on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-20-125401 31.01.2020 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas 2-20-125401 koostatud maksekäsu kohaselt esitasid kostjad 02.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse hageja vastu elatise saamiseks. 07.07.2020 tegi kohus hagejale makseettepaneku, mis on hagejale kätte toimetatud 10.07.
2. Hageja makseettepanekule vastuväidet ei esitanud ning seega kohustas Pärnu Maakohus hagejat tasuma igale kostjale elatist summas 292 eurot kuus alates 02.07.2020 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Arvestades eeltooduga saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist kostjatele kokku summas 1168 eurot igakuiselt tasuma ning kostjate igakuised kulud vastasid vähemalt iga kostja osas kokku 584 eurole (s.o 292 x 2). Kohus märgib, et aastal 2020 oli elatise miinimumsuuruseks 292 eurot. 6
3. Kostjad ei ole oma vastuses elatise vähendamisega nõustunud ning on esitanud vastuhagi elatise suurendamiseks. Seega tuleb kohtul nii hageja, kui ka kostjate nõude lahendamiseks esmalt hinnata, millised on kostjate igakuised kulud käesoleval ajal. 6.1 18.01.2023 esitatud dokumendile lisatud tabeli kohaselt on kostja I 2022 aasta kulud kokku moodustanud 9976,74 eurot, s.h Rocca al Mare kool 3538,49 eurot, koolipildid 30 eurot, koolivorm 70 eurot, koolitarbed 180 eurot, spordiriided (jalanõud, riided, reket) 150 eurot, hooajariided 1400 eurot, sünnipäevade külastused 60 eurot, ekskurssioonid Soome ja Riia 60 eurot, kino 50 eurot, teater, ujulad, spa 250 eurot, telefon 50 eurot, arvuti 220 eurot, lemmiklooma kulud 325 eurot, raamatud 30 eurot, sünnipäev 350 eurot, malev 70 eurot, toit 1800 eurot, transport 450 eurot, ravimid 111,25 eurot, ravimid retseptiga 60 eurot, prillid 60 eurot, silmaarst ja hambaarst 176 eurot, hügieenitarbed ja juuksur 220 eurot, taskuraha 240 eurot. Kostja II 2022 aasta kulud moodustasid kokku 7642,47 eurot, sh Mõttemängud eraõpetaja 320 eurot, koolipildid 31,30 eurot, koolivorm 50 eurot, koolitarbed 180 eurot, spordiriided (jalanõud, riided, reket) 160 eurot, hooajariided 1400 eurot, sünnipäevade külastused 200 eurot, ekskurssioonid 50 eurot, koolisuusatamine 7,5 eurot, kino 50 eurot, teater, ujulad, spa 250 eurot, arvuti 220 eurot, lemmiklooma kulud 325 eurot, raamatud 30 eurot, sünnipäev 250 eurot, mõttemängude turniir 13 eurot, mõttemängude laagri ekskurssioon 6 eurot ja laager 176 eurot, noorte maailma karikas 50 eurot, mõttemängude EM2021 853,92 eurot, toit 1800 eurot, transport 450 eurot, silmaarst ja hambaarst 30 eurot, ravimid 111,25 eurot, prillid 176 eurot, hügieenitarbed ja juuksur 220 eurot, taskuraha 240 eurot. Kostja III 2022 aasta kulud kokku moodustasid 11 417,96 eurot, s.h Mõttemängud eraõpetaja 520 eurot, V kool 3538,49 eurot, koolipildid 31,30 eurot, koolivorm 60 eurot, koolitarbed 160 eurot, spordiriided (jalanõud, dressid) 135 eurot, hooajariided 1400 eurot, sünnipäevade külastused 200 eurot, ekskurssioonid 60 eurot, kino 50 eurot, teater, ujulad, spa 250 eurot, telefon 50 eurot, arvuti 220 eurot, lemmiklooma kulud 325 eurot, raamatud 30 eurot, sünnipäev 250 eurot, mõttemängude laagri ekskurssioon 6 eurot, mõttemängud 203 eurot, noorte maailma karikas 50 eurot, Noorte EM 2021 (osavõtutasu, hotell, lend) 853,92 eurot, toit 1800 eurot, transport 450 eurot, ravimid 111,25 eurot, ravimid retseptiga 60 eurot, silmaarst ja hambaarst 30 eurot, terapeut 114 eurot, hügieenitarbed ja juuksur 220 eurot, taskuraha 240 eurot. Kostja IV 2022 aasta kulud moodustasid kokku 7314,52 eurot, s.h K Ellerheina koor 422,97 eurot, kergejõustik 300 eurot, koolipildid 31,30 eurot, koolivorm 50 eurot, koolitarbed 180 eurot, hooajariided 1400 eurot, hügieenitarbed ja juuksur 350, Ellerhein varustus, esinemisriided 100 eurot, raamatud 100 eurot, sünnipäevade külastused 400 eurot, ekskurssioonid 400 eurot, koolisuusatamine 50 eurot, spordisaal 7,5 eurot, rahvajooks 20 eurot, kino 50 eurot, teater, ujulad, spa 250 eurot, arvuti 220 eurot, lemmiklooma kulud 325 eurot, sünnipäev 250 eurot, teatrilaager 55 eurot, ellerhein 217 eurot, toit 1800 eurot, transport 450 eurot, ravimid 111,25 eurot, hambaarst 5 eurot, taskuraha 240 eurot. 7 Nimetatud kuludele lisandub iga kostja osas täiendavalt 3156,79 eurot, s.o autoliising 3834,89 eurot, kodulaen 4283,25 eurot, kodukindlustus 106,08 eurot, kodu kommunaalid 2235,40 eurot, elekter 735,69 eurot, Elisa 1443,64 eurot, Tele 2 428,04 eurot, Viaplay 19,98 eurot, entsefaliidi vaktsiin 175 eurot, perereis 2521,97 eurot. 6.2 Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh eluasemelaen, kodukindlustus, kommunaalkulud ning elekter), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Arvestades kostjate vanusega ei saa pidada ka sidekulusid ebavajalikuks (so TV/telefon/internet). Kostjate poolt esitatud tõenditest nähtub, et 2022 aastal on tasutud kokku eluasemelaenu koos intressidega 3921,50 eurot ja kodukindlustuse eest 106,08 eurot (kd I lk 110, kd II lk 79, 80, 81 pöördel). Samuti on tõendatud, et kommunaalkulud 2022 aastal olid kokku 2235,40 eurot ning Elektrum Eesti OÜ-le tasuti kokku 735,69 eurot (kd I lk 31-32, kd II lk 82 pöördel, 83 pöördel). Elisa Eesti AS-le ja Elisa Teleteenused AS-le on kokku tasutud 2022 aastal 1443,64 eurot ja Tele 2 Eesti AS-le 428,04 eurot (kd II lk 84 pöördel-85, 86). Kokku moodustasid seega eluasemekulud ja sidekulud 2022 aastal 8870,35 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks kuluks 739,20 eurot. Arvestades, et kostjad elavad viiekesi, siis on igaühe tõendatud ja põhjendatud eluaseme- ja sidekuludeks 147,84 eurot. Kostjad on esitanud ka tõendi, mille kohaselt on 2022 aasta neljal kuul tasutud Viaplayle kokku 19,98 eurot (kd II lk 87). Tegemist ei ole hädavajaliku kuluga ning seega ei arvesta kohus seda elatise alla. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kostjad on välja toonud, et elavad alates 2022 novembrist Portugalis (kd II lk 72 pöördel), siis on tegemist ajutise elukohaga ning kohus saab arvestada eluasemekuludena siiski Eestis tekkinud kuludega. 6.3 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kostjad on välja toonud aastase toidukulu iga kostja osas 1800 eurot, s.o 150 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kulu suurus on eluliselt usutav ja mõistlik. 6.4 Transpordi kulud on kostjad välja toonud iga kostja osas 450 eurot aasta peale, s.o igakuiselt 37,50 eurot. Kostjad on välja toonud, et transpordikulud sisaldavad bensiinikulu laste huvitegevustesse kooli viimiseks (saab kasutada ka Elroni teenuseid) ning laste sõite emapoolse vanaema elukohta. Samuti on kostjad märkinud, et kuna lapsi on neli, siis ei suuda üksi lapsi kasvatav ema alati kõiki lapsi erinevatesse sihtkohtadesse autoga kohale viia ja seetõttu on lastel esinenud hädavajadus kasutada Bolti teenuseid. Kostjad on esitanud kohtule ka transpordikulude osas tõendeid, mille kohaselt kostjate seaduslik 8 esindaja on Boltile tasunud 2022 aastal kokku 149,13 eurot, Elronile 14,90 eurot, AS-le Eesti Liinirongid 136,10 eurot, Olerexile 393,87 eurot, Alexelale 405,91 eurot ning lisaks on kostja I 2022 aastal Elronile tasunud kokku 26,28 eurot (kd II lk 101 pöördel-105). Kostjate seadusliku esindaja poolt tasutust ei nähtu aga, kes ja kui palju konkreetseid teenuseid kasutanud on ning mida ja kellele on soetatud Olerexi ja Alexela tanklatest. Samuti ei ole kostjad tõendanud Bolti teenuste kasutamise hädavajalikust. Samas peab kohus usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus mõistlikuks igakuiseks kuluks transpordi osas iga kostja puhul 10 eurot. 6.5 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid ja vitamiine tuleb kostjatel aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine). Arvestades, et eelduslikult on terve pere lasknud ennast vaktsineerida, siis on ühe kostja kulu sellele 35 eurot (kd II lk 91, 175 eurot/5). See teeb ühe kuu keskmiseks täiendavaks kuluks iga kostja osas 2,92 eurot (35/12 kuuga). Kohtu hinnangul on kostjate poolt välja toodud igakuine kulu tavapärastele ravimitele ja vitamiinidele summas 9,27 eurot (s.o aastakulu 111,25 eurot) mõistlik. Kohtu hinnangul saab nimetatud kulu alla lugeda ka kostjate poolt välja toodud entsefaliidi vaktsiini kulu, kuna igakuiselt ei ole vaja ka tavapäraseid ravimeid ja vitamiine tarvitada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on nii kostjal I, kui ka kostjal III tuvastatud puue (kd I lk 23 pöördel, 24, 173 pöördel, 174). Nii kostja I, kui ka kostja III kulude nimekirjas kajastuvad ka kulud retseptiravimitele summas 60 eurot. Nimetatud kulu kohta on toimikus tõendid 2019, 2020 ja 2021 aasta kohta (kd I lk 113- 115). Kostjad ei ole tõendanud, et retseptiravimeid tarvitataks ka käesoleval ajal (mh alates vastuhagi esitamisest). Seega ei ole retseptiravimite kulu antud juhul põhjendatud. 6.6 Tervishoiukuludena (lisaks punktis 6.5 märgitud ravimid) on kostjad välja toonud ka kulud seoses silmaarstil ja hambaarstil käimisega. Kohus on seisukohal, et kord aastas hambaarsti juures kontrollis käimist ei saa pidada ebavajalikuks. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks silmaarsti juures käimist ja prillide soetamist, juhul kui nägemisega on probleeme. Hambaarsti kulu loeb kohus mõistlikuks iga kostja osas aastas 5 euro ulatuses, s.o visiiditasu (kd II lk 90 pöördel, lk 95). See teeb igakuiseks kuluks 0,42 eurot. Kostjale I ja II on soetatud prillid maksumusega 352 eurot mis teeb ühe kostja aastaseks kuluks 176 eurot, s.o keskmiselt 14,67 eurot kuus (kd II lk 91 pöördel). Kostja I, II ja III osas on välja toodud silmaarstil käimise kulu ja viidatud kostja I ja III poolt tasutud maksekorraldustele (kd II lk 95 pöördel, 96). Seega on silmaarstil käimise kulu kostjal I, II ja III põhjendatud igakuiselt 2,08 euro ulatuses (25/12). Kostja III osas on täiendavalt välja toodud kulu terapeudile summas 114 eurot. Samas ei ole ühtegi tõendit nimetatud kulu osas esitatud. Seega ei pea kohus nimetatud kulu põhjendatuks. Seega on põhjendatud kostja I kulud 17,17 eurot, kostja II kulud 17,17 eurot, kostja III kulud 2,5 eurot ja kostja IV kulu 0,42 eurot. 9 6.7 Üldtuntuks saab lugeda ka asjaolu, et igapäevaselt on vajalik kasutada hügieenitarbeid (s.h seebid, dushigeelid, shampoonid, hambapasta) ning aegajalt külastada juuksurit. Kuigi ühtegi tõendit nimetatud kulu osas kohtule esitatud ei ole, siis võib pidada nimetatud kulu siiski eluliselt usutavaks ja mõistlikuks kostja I, II ja III osas 10 euro ulatuses ning kostja IV osas 15 euro ulatuses. Kohus arvestab, et eelduslikult on tüdrukute hügieenitarvete kulu igas kuus suurem. 6.8 Arvestades, et kostjad on kooliealised, siis on eluliselt ka usutav, et kulutused seoses kooliga tekivad (s.h ka perioodil, mis kostjad viibivad distantsõppel). Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h vajalik on osta koolivorm, kogutakse klassiraha ja kingiraha, iga aastased pildistamised jms. Kostjad on välja toonud koolipiltide, koolivormi ja koolitarvete kulu kostja I osas kokku 380 eurot (s.o 23,33 eurot kuus), kostja II osas 261,30 eurot (s.o 21,78 eurot kuus), kostja III osas 251,30 eurot (s.o 20,94 eurot kuus) ja kostja IV osas 261,30 eurot (s.o 21,78 eurot kuus). Kuna kostjad ei ole tõendanud koolivormi vajadust või maksumust, siis loeb kohus kulutused seoses koolitarvikutega (sh pildistamine) eluliselt usutavaks ja vajalikuks iga kostja osas 15 euro ulatuses. Samuti nähtub, et kostja I ja kostja III koolikuludeks on 2022 aastal olnud kulu Rocca al Mare koolile (s.h V kool) kokku 3538,49 eurot, s.o 294,87 eurot kuus (kd II lk 87 pöördel). Seega lisandub kostja I ja III koolikuludele täiendavalt 294,87 eurot. 6.9 Kostjad on välja toonud kulud riietele ja jalanõudele kokku iga kostja osas 1400 eurot, s.o igakuiselt 116,67 eurot. Nimetatule lisanduvad veel kulude nimekirja kohaselt täiendavalt spordiriided ja jalanõud kostja I osas 150 eurot, kostja II osas 160 eurot ja kostja III osas 135 eurot. Üldtuntuks saab lugeda, et inimesed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et kostjad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas saavad kostjad ka valida, millise hinnaga ja millisest kauplusest vastavaid tooteid osta ning igakuiselt ei ole vaja suuremaid oste teha. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas seega iga kostja osas 80 eurot (sh ka kulud spordiriietele). 6.10 Arvestades kostjate vanusega on usutav ka teatud meelelahutuse vajalikkus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, spas käimine, raamatute lugemine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samuti kaasneb kulu kostjate sünnipäevade pidamisega ning sünnipäevadel osalemisega. Samas arvestab kohus, et igakuiselt ei ole vaja raamatuid osta ning ka pakutav meelelahutus ei pea olema igakord tasuline. Kohus peab mõistlikuks meelelahutuse, vaba aja ja sünnipäeva kuluks iga kostja osas 60 eurot. Kohus ei pea vajalikuks anda eraldi hinnangut kostja poolt esitatud tõenditele, kuna osadest tõendites ei nähtu, kellele vastavaid pileteid ostetud on (kd II lk 98-101). Meelelahutuse osas peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et kostjate poolt välja toodud kulud seoses perereisidega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Iga lapsevanem saab ise valida, kas, kuhu ja millise raha eest reidile minna. Tegemist ei ole hädavajaliku kuluga, mida teine lapsevanem peaks elatise tasumisena katma. 10 6.11 Kohus on seisukohal, et igasugune sportlik tegevus ja hobidega tegelemine on lastele arendav ja kasulik. Samuti ei saa lugeda iseenesest ebavajalikuks erinevates laagrites osalemist või võistlustel käimist. Kohtule esitatud tõendites nähtuvalt on kostja I osalenud malevas maksumusega 70 eurot (kd II lk 88). Arvestades kostja I vanusega on eluliselt usutav, et korra aastas võib kostja I ka tulevikus malevas või laagris osaleda. Seega peab kohus kostja I põhjendatud kuluks 5,83 eurot (s.o 70/12). Kostja II on välja toonud kulud Mõttemängudele, s.h eraõpetaja kulu 320 eurot, turniiri kulu 13 eurot, laager 176 eurot, laagriekskurssioon 6 eurot, Mõttemängude EM-l osalemine 853,92 eurot. Kohtule nähtub, et tasutud on laagri eest 203 eurot, s.o 16,92 eurot kuus (kd II lk 22, lk 88 pöördel). Mitte ühtegi muud tõendit ei ole nimetatud kulude osas kostja aga esitanud. Samuti ei ole tõendatud kostja II kulud koolisuusatamisele 7,50 euro ulatuses, kuna esitatud tõendist nähtuvalt on tegemist K L kuluga (kd II lk 97 pöördel). Seevastu on tõendatud osalemine Noorte Maailma karikal maksumusega 50 eurot (kd II lk 90). Kuna 50 eurot on tasutud maksekviitungi selgitusest nähtuvalt nii kostja II, kui ka kostja III eest, siis on kostja II kulu aga põhjendatud üksnes 25 euro ulatuses, s.o 2,08 eurot kuus. Kokku on seega kostja II põhjendatud kulud hobidega tegelemisel 19 eurot. Kohtul puudub alus kahelda, et kostja II ei võiks ka tulevikus mõne hobiga tegeleda. Kostja III on välja toonud kulud Mõttemängudele, s.h eraõpetaja kulu 520 eurot, turniiri kulu 13 eurot, laager 206 eurot, laagriekskurssioon 6 eurot, Mõttemängude EM-l osalemine 853,92 eurot. Kohtule nähtub, et tasutud on laagri eest 203 eurot, s.o 16,92 eurot kuus (kd II lk 20, lk 88 pöördel). Mitte ühtegi muud tõendit ei ole nimetatud kulude osas kostja aga esitanud. Tõendatud on ka osalemine Noorte Maailma karikal maksumusega 25 eurot, s.o 2,08 eurot kuus (kd II lk 90). Kokku on seega kulud kostja III osas põhjendatud 19 eurot. Kohtul puudub alus kahelda, et kostja II ei võiks ka tulevikus mõne hobiga tegeleda või kuskil laagris käia. Kostja IV on välja toonud kulud seoses Ellerheina kooriga summas 422,97 eurot ja laagriga summas 217 eurot ning esitanud selles osas tõendina üksnes konto väljavõtte (kd II lk 88 pöördel, 89). Kohus märgib, et esitatud konto väljavõttest ei nähtu, et maksed oleksid tehtud just seoses Ellerheina koori või kostjaga IV. Samal põhjusel ei ole tõendatud rahvajooksul osalemine 20 euro eest ega A spordiklubis käimine 300 euro eest, kuna esitatud tõenditest ei nähtu, et osalejaks oleks just kostja IV (kd II lk 93 pöördel, 96 pöördel). Seega ei pea kohus nimetatud kulusid põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud aga kulu suusatamisele summas 7,50 eurot, s.o 0,63 eurot kuus (kd II lk 97 pöördel), spordisaalis käimine 7 euro eest, s.o 0,58 eurot kuus (kd II lk 97), teatrilaagris osalemine 55 euro eest, s.o 4,58 eurot kuus (kd II lk 93). Kokku on seega kostja IV kulud põhjendatud 5,79 euro ulatuses. 6.12 Lisaks nähtub kostjate poolt esitatud kulude nimekirjast ka muid kulusid, s.h telefoni kulu 50 eurot (üksnes kostja I ja III), arvuti 220 eurot, lemmikloom 325 eurot ja taskuraha 240 eurot. Iseenesest ei saa telefoni ja arvuti ostmist pidada ebavajalikuks 11 arvestades ka kostjate vanusega. Samas ei ole kostjad mitte ühtegi tõendit nimetatud ostudega seoses esitanud. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et alaealistele lastele ei ole vajalik osta ka kõige kallemaid telefone. Kuigi lemmiklooma kulude osas on kostjad kohtule esitanud ka tõendeid (kd I lk 44-45), siis ei loe kohus nimetatud kulu elatise sisse, kuna tegemist ei ole otseselt kostjatega seotud kulutustega. Taskuraha andmist ei pea kohus ebavajalikuks. Arvestades eeltooduga peab kohus mõistlikuks muuks kuluks kokku iga kostja osas 30 eurot. 6.13 Eeltoodust tulenevalt võib pidada usutavaks ja põhjendatuks, et kostja I igakuised kulud on käesoleval ajal kokku 829,98 eurot, kostja II kulud 548,28 eurot, kostja III kulud 828,48 eurot ja kostja IV kulud 523,32 eurot.
4. Hageja on menetluses palunud elatist vähendada miinimummäärani tuginedes eelkõige õigusliku olukorra muudatustele. Nimetatut on hageja ka kinnitanud 12.12.2022 toimunud eelistungil (kd II lk 40). 7.1 Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli alates 01.01.2020 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 ja lg 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
6. aprillil. 7.2 Kohus asub seisukohale, et kuna alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS sätestab olulised muudatused seoses miinimumelatisega, siis saab iseenesest õigusliku olukorra muutus olla aluseks elatise vähendamisel. Kuna kostjad on välja toonud oma reaalsed igakuised kulud, siis ei saa lähtuda aga PKS § 101 lg-s 3 märgitud baassummast, vaid lähtuda tuleb kostjate reaalsetest kuludest. Kohus on eelnevalt pidanud kostja I osas igakuised kulutusi põhjendatuks summas 829,98 eurot, kostja II osas 548,28 eurot, kostja III osas 828,48 eurot ning kostja IV osas 523,28 eurot. Seega loeb kohus baassummadeks, mida hagejal tuleks eelduslikult kostjate osas kanda 414,99 eurot (829,98/2), 274,14 eurot (548,14/2), 414,24 eurot (828,48/2) ja 261,16 eurot (239,16/2). 7.3 PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohtu hinnangul tuleb seega elatise suuruse määramisel arvestada kostjate seaduslikule esindajale laekuva lastetoetuse ning lasterikka pere toetusega tulenevalt PKS §-st 101 lg
7. Aastal 2022 oli lastetoetus 12 esimese ja teise lapse puhul 60 eurot ning kolmanda ja iga järgneva lapse puhul 100 eurot ning alates 01.02.2023 on lastetoetuse suuruseks esimese ja teise lapse puhul 80 eurot ning kolmanda ja iga järgneva lapse puhul 100 eurot. Aastal 2022 oli lasterikka pere toetus 300 eurot ning alates 01.02.2023 on selleks 650 eurot. Kuni 31.01.2023 tuleb seega punktis 7.2 nimetatud baassummadest maha arvestada kostja I ja II osas 67,50 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 30 eurot ning 1/8 lasterikka pere toetusest summas 37,50 eurot) ja kostja III ja IV osas 87,50 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 50 eurot ja 1/8 lasterikka pere toetusest summas 75 eurot) ning alates 01.02.2023 maha arvestada kostja I ja II puhul 121,25 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 40 eurot ja 1/8 lasterikka pere toetusest summas 81,25 eurot) ja kostja III ja IV osas 131,25 eurot (s.o 1/2 peretoetusest summas 50 eurot ja 1/8 lasterikka pere toetusest summas 81,25 eurot). Seega jääb elatise suuruseks perioodil 01.01.2022 kuni 31.01.2023 kostja I osas 347,49 eurot, kostja II osas 206,64 eurot, kostja III osas 326,74 eurot ning kostja IV osas 173,66 eurot. Alates 01.02.2023 on selleks summaks kostja I osas 293,74 eurot, kostja II osas 152,89 eurot, kostja III osas 282,99 eurot ning kostja IV osas 129,91 eurot. Kohus peab siinkohal arvestama hageja nõudega ning ei saa vähendada elatist alates 01.04.2023 kostja II ja kostja IV osas alla miinimumi (miinimummäärad kajastuvad otsuse p-s 3). 7.4 Eeltoodust tulenevalt tuleks hagejal tasuda igakuiselt: - kostjale I elatist alates 01.01.2022 kuni 31.01.2023 summas 347,49 eurot ja alates 01.02.2023 kuni kostja I täisealiseks saamiseni elatist summas 293,74 eurot; - kostjale II elatist alates 01.01.2022 kuni 31.01.2023 summas 206,64 eurot, alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 152,89 eurot ning alates 01.04.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni elatist summas 186,75 eurot; - kostjale III elatist alates 01.02.2022 kuni 31.01.2023 summas 326,74 eurot ning alates 01.02.2023 kuni kostja III täisealiseks saamiseni 282,99 eurot; - kostjale IV alates 01.01.2022 kuni 31.01.2023 summas 173,66 eurot, alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023 elatist summas 140,27 eurot ning alates 01.04.2023 kuni kostja IV täisealiseks saamiseni elatist summas 178,25 eurot. 7.5 Kostjad II, III ja IV on kolmikud. PHS § 21¹ lg 2 sätestab, et kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse suurus on 1000 eurot. Arvestades, et kostjate II, III ja IV kulude katmiseks annab riik täiendavat toetust (iga kostja osas 333,33 eurot), siis on kohtu hinnangul põhjendatud käesoleval juhul ka nimetatud toetusega arvestada. Kuigi PKS § 101 lg 5 alusel saab elatise baassummast maha arvestada üksnes lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse, siis kolmike toetuse arvelt on kohtu hinnangul mõistlik katta neid kulusid, mis ületavad seaduses sätestatud miinimumsuurust. Seega peab kohus vaatamata kostjate reaalsetele kuludele mõistlikuks vähendada kostjate II, III ja IV osas elatist miinimumsuuruseni.
8. Hageja on palunud vähendada elatist ka tuginedes oma majanduslikule olukorrale. Kohus on 12.12.2022 eelistungil hagejale selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua, kas ja millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2020 aastaga muutunud, s.h välja tuua oma igakuised sissetulekud ja väljaminekud (kd II lk 40 pöördel). 13 Hageja on välja toonud, et tal on arveldusarved kahes pangas - AS SEB Pank ja AS LHV Pank. Hageja on esitanud ka oma mõlema pangakonto väljavõtted ajavahemike 1.02.202031.07.2020 ja 12.06.2022-12.12.2022 kohta (kd II lk 47-65). Konto väljavõtetest nähtub, et 2020 aasta keskmine sissetulek oli hagejal 1058,09 eurot (s.o 7406,79 eurot/6 kuuga) ning 2022 aastal on olnud hageja keskmine sissetulek 2404,85 eurot (14429,10 eurot/6 kuuga). Konto andemest nähtuvalt töötab hageja xxx ning lisaks on leidnud ka lisa sissetuleku teenimise võimalusi www OÜ-lt. Seega on hageja sissetulekud võrreldes 2020 aastaga suurenenud. Igakuiseid väljaminekuid ei ole hageja välja toonud ega ühtegi tõendit (v.a konto väljavõtte) oma igakuiste kulude osas esitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema igakuised väljaminekud oleksid võrreldes 2020 aastaga oluliselt kasvanud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks võrreldes 2020 aastaga oluliselt halvenenud, siis ei ole alust elatise täiendavaks vähendamiseks (eelkõige kostja I puhul). Arvestades ka hageja igakuist keskmist sissetulekut asub kohus seisukohale, et hageja on võimeline kostjaid ülalpidama, ilma et tema ülalpidamine kahjustuks. Hageja ei ole töövõimetu ning tõenditest nähtuvalt on leidnud ka erinevaid tööampse, et oma igakuist sissetulekut suurendada. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi kostja I osas rahuldamata ning kostjate II, III ja IV osas kohus rahuldab hagi. Hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2023 summas 2122,47 eurot (miinimumelatis 11 kuu eest) ning alates 01.04.2023 summas 186,75 eurot (s.o baassumma 249,78 eurot, millest on maha võetud ½ lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest) kuni kostja II täisealiseks saamiseni (s.o 10.03.2026). Kostja III kasuks tuleb hagejalt välja mõista elatis perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2023 summas 1964,47 eurot (miinimumelatis 11 kuu eest) ning alates 01.04.2023 summas 178,25 eurot (s.o baassumma 249,78 eurot, millest on maha võetud ½ lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest) kuni kostja III täisealiseks saamiseni (s.o 10.03.2026). 14 Kostja IV kasuks tuleb hagejalt välja mõista elatis perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2023 summas 1964,47 eurot (miinimumelatis 11 kuu eest) ning alates 01.04.2023 summas 178,25 eurot (s.o baassumma 249,78 eurot, millest on maha võetud ½ lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest) kuni kostja IV täisealiseks saamiseni (s.o 10.03.2026). Elatis, mis on välja mõistetud alates 01.04.2023, muutub iga aasta
10. aprillil (esimest korda
11. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
12. Kostjad on palunud vastuhagis suurendada elatist kostja I kasuks 495 euroni, kostja II kasuks 389,53 euroni, kostja III kasuks 505,87 euroni ja kostja IV kasuks 423,10 euroni. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega, siis leiab kohus, et kostja I vastuhagi on põhjendatut osaliselt, s.o kostja I elatist tuleb suurendada kuni 31.01.2023 summani 347,49 eurot ning alates 01.02.2023 kuni summani 293,74 eurot. Kostjate II, III ja IV vastuhagi ei ole põhjendatud arvestades kohtuotsuse p-s 7 väljatoodud põhjendustega.
13. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja I vastuhagi osaliselt ja jätab kostjate II, III ja IV vastuhagi rahuldamata. Hagejalt tuleb kostja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 03.03.2022 kuni 31.01.2023 summas 3795,56 eurot (347,49 eurot kuus) ning alates 01.02.2022 elatis summas 293,74 eurot (s.o baassumma 414,99 eurot, millest on maha võetud ½ lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest) kuni kostja I täisealiseks saamiseni (s.o 13.08.2024). Elatis muutub lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
14. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h hageja poolt tasutud elatis jaanuarist 2022 kuni detsembrini 2022 kokku summas 14016 eurot (kd I lk 163 pöördel p 2.2.4 kostjate kinnitus, kd II lk 57-65).
15. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus

§ 238

lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 15 Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte mentluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2024. a otsusega nr 2-2119921 16