← Eesti

2-24-4995/8

Obsah (5)§ 1002§ 28§ 31§ 150§ 23

PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 12. juuni 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-4995 Tsiviilasi OÜ Virelton Pluss vä

§ 1002lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise Tsiviilasi nr 2-24-4995 tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

  1. Jätta menetluskulud OÜ Virelton Pluss kanda.
  2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
  3. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.
  4. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu osas võib ajutine haldur või võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud
  5. OÜ Virelton Pluss (avaldaja/võlgnik) esitas 27.03.2024 kohtule võlgniku pankrotiavalduse, tsiviilasi nr 2-24-
  6. Avalduse kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks mööbli tootmine. Mitmesuguste asjaolude, muu hulgas ka tellimuste mahu vähenemise tõttu, muutus võlgnik maksejõuetuks.
  7. aasta majandustegevuse tulemusel kandis võlgnik kahju 79 949 eurot.
  8. aastal püüdis juhatuse liige ettevõtte olukorda parandada. Ajavahemikus 01.01.2023 kuni 20.03.2024 sai võlgnik oma tegevusest kasumit 11 011 eurot, kuid kahjuks kõigile juhatuse jõupingutustele vaatamata muutus võlgnik maksejõuetuks ja osanikud võtsid vastu otsuse kuulutada võlgnik pankrotis olevaks. 20.03.2024 seisuga koostatud bilansi kohaselt on võlgniku vara suuruseks 22 265 eurot. Vara koosneb arvel ja kassas olevast rahalisest jäägist 470 eurot, ostjate võlgadest 732 eurot ja lattu jäänud materjalidest (mööblilaminaat, kant, tarvikud) 21 493 eurot. Bilansi järgi on võlgnikul kohustusi 67 473 eurot. Võlgniku kohustused koosnevad võlgadest tarnijatele 21 127 eurot ja töötajatele (bilansis on ekslikult märgitud, et võlgnevus on tarnijatele) 29 309 eurot ning maksuvõlast 17 037 eurot (ilma 26.03.2024 esitatud deklaratsioonis 11 861,75 eurot arvestamata). Seega võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Uute tellimuste puudumise ja tootmise reorganiseerimise võimaluse puudumise tõttu ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga.
  9. Kohus võttis 02.05.2024 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse, nimetas võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised ja keelas pankrotiavalduse tagamiseks võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.
  10. Ajutine haldur esitas 03.06.2024 kohtule ajutise halduri aruande, arvamuse võlgniku maksjõuetuse kohta ja tasutaotluse summas 2092,50 eurot (lisandub käibemaks). Võlgniku üldiseloomustus Äriregistri esmakande aeg on 21.10.
  11. Osakapital on 2500 eurot. Osanikeks on Mxxxxx Kxxxx (ik xxxxxxxxxxxx, Axxxx Mxxxxx(ik xxxxxxxxxxxx ja JxxxxPxxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx). Kasusaajaks ja juhatuse liikmeks on Mxxxxx Kxxxx. Äriühingu põhitegevusalaks on alates asutamisest olnud „Kontori- ja kauplusemööbli tootmine“ (EMTAK 31011). Äriühingu tegevuskohaks oli Oru 8, Narva. Võlgnik üüris ruume. Üürileping on üles öeldud (eelduslikult, võlgnik sunniti välja kolima). Majandustegevuse registris kehtivaid kandeid ei ole. Registreeritud kaubamärke ei ole. 2 Tsiviilasi nr 2-24-4995 Võlgniku poolt on edastatud ajutisele pankrotihaldurile perioodi 01.01.2023 kuni 31.12.2023 kohta bilanss ja kasumiaruanne.
  12. aastal oli võlgniku müügituluks 337 997 eurot. Võlgniku poolt on edastatud ajutisele pankrotihaldurile ka perioodi 01.01.2024 kuni 30.05.2024 bilanss ja kasumiaruanne.
  13. aastal oli võlgniku müügituluks 59 176 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes märtsis 2024, mil võlgnik esitas pankrotiavalduse ja lõpetati (koondamine) olemasolevate töötajatega töölepingud. Samuti märtsist 2024 ei olnud võlgnikul enam võimalik kasutada üüritud ruume. Töötamise registri andmetel ei ole võlgnikul töötajatega kehtivaid töölepinguid, seega võlgnikul käesoleva aruande esitamise seisuga töötajaid ei ole. Võlgniku vara Raha ja pangakontod: - Swedbank AS konto nr EE832200221062994140, jääk seisuga 16.05.2024 on 0,00 eurot. Kontol panga broneering 4,00 eurot. - Võlgniku poolt edastatud andmetel on kassas 269,94 eurot ja kassas olev raha on juhatuse liikme valduses. Nõuded ostjate vastu: Võlgniku poolt edastatud 2024 bilansi ja kasumiaruande kohaselt on võlgnikul nõudeid ja ettemakseid 732 eurot (nõue Nova-Spectrum OÜ vastu). Ajutine haldur on suhelnud kohustatud isikuga, milline ei ole keeldunud kohustuse täitmisest. Vara (sh põhivara, varud, väikevahendid, vms) Võlgniku poolt edastatud 2024 bilansi ja kasumiaruande kohaselt ei ole võlgnikul põhivarasid. Samas on varusid 15 168 eurot. Ajutine pankrotihaldur on teostanud vara ülevaatuse 31.05.
  14. Ajutine pankrotihaldur märgib, et osa varast on võlgniku üürileandja valduses ja selle varakogumi väljanõudmisega (kui on majanduslikult otstarbekas pankrotivara suurendamise eesmärgist lähtuvalt) tegeleb pankrotihaldur edaspidises pankrotimenetluses. Liiklusregistri andmetel on võlgniku omandis sõiduk: Mazda 5, reg märk xxxxxx, esmane registreerimine 29.08.
  15. Võlgniku on hinnanud sõiduki väärtuseks 200 eurot. Võlgniku poolt edastatud info kohaselt puudub tehnoülevaatus. 31.05.2024 ajutise halduri poolt teostatud vara ülevaatuse käigus sõiduk ei käivitunud. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku hinnanguga sõiduki väärtuse osas. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et vara on pikaaegselt kasutuses olnud, amortiseerunud, millest johtuvalt vara väärtus ei vasta bilansis kajastatud väärtusele. Hinnanguliselt on tegemist väheväärtusliku varaga (eelkõige varud), mille realiseerimine on problemaatiline, seadmed (tööpingid) on suure tõenäosusega vanametalli väärtusega ning müügist saadav tulem võib jääda kogumis kuni 10 000 euro piiresse. Samas tuleks kanda vara äraveo ja hoiustamise või utiliseerimise kulud. Seega pankrotivara (sh kassas olev raha, nõue) väärtust ja kaasnevaid kulusid arvestades võib saadavaks tulemiks optimistlikult hinnata kuni 10 000 eurot. Võlgniku kohustused Jrk.nr Kreeditor Summa eurodes
  16. Võlausaldajad 21 127,49
  17. Töötajad 29 308,81
  18. Maksu- ja Tolliamet 16 841,69 + intress 721,94 KOKKU 67 999,93 3 Tsiviilasi nr 2-24-4995 Võlgniku poolt
  19. aasta bilansis kajastatud MTA ees oleva kohustuse suurus ei kattu MTA poolt esitatud andmetega. Käesolevas aruandes juhindub ajutine pankrotihaldur kohustuste summeerimisel MTA andmetest. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused moodustavad võlausaldajate poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 67 999,93 eurot. Väga suure tõenäosusega suurenevad kohustused intresside, viiviste, koondamishüvitise, vms arvel. Täpsemad nõuete suurused ja võlausaldajad selguvad edasise menetluse käigus. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse, selle iseloomu ja põhjuste kohta Võlgnikul on kohustusi ca 68 000 eurot ja varakogumi võimalikuks väärtuseks on kuni 10 000 eurot. Tuginedes kogutud andmetele, on ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ Virelton Pluss on püsivalt maksejõuetu, kuna tema võimalik olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi. Äriühingu tervendamist ja majandustegevuse jätkamist ajutine haldur võimalikuks ei pea. Võlgniku pankrotiavaldusest ja vastusest ajutise halduri teabenõudele nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse kokkuvõtvalt põhjustanud probleemid (sh tellimuste vähenemine), millised said alguse
  20. aastal, kui puhkes COVID, samuti Vene Föderatsiooni sõjategevus Ukrainas ja seoses sellega kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid. Samuti materjalide ja energiakandjate hinnatõus. Majandustegevus muutus kahjumlikuks. Arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole alust maksejõuetuse põhjuseks pidada raskeid juhtimisvigu

§ 28

lg 2 tähenduses, kuna hetkel ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Esialgu on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur märgib, et olemasolevate andmete põhjal ei saa väga täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekkimise aega, kuid eelduslikult (arvestades üüripinna kasutusõiguse lõppemist, kontol toimunud tehinguid, vms) võib see olla detsember 2023, kuid kõige hilisemalt märts 2024. Võlgnik esitas pankrotiavalduse märtsis 2024. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi tulenevalt

§-dest 110-114, kuid ei välista nende tuvastamist edasises menetluses. Võlgniku pangakontol toimunud tehingute ülevaatusel esialgselt minetusi ei tuvastatud. Osanikud on käibevahenditeks andnud laene, millised on valdavas enamuses tagastatud. Krediitkaardi kasutamisega seonduvad tehingud vajavad edaspidiselt detailsemat uurimist. Kohtu seisukoht 4. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 järgi eeldatakse juriidilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud võlgniku pankrotiavalduse ning ajutise halduri aruande ja selle lisadega. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 68 000 eurot ning vara 10 000 euro väärtuses. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, samuti ei kata vara tema kohustusi ning see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Olemasolevate andmete põhjal ei saa täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekkimise aega, kuid eelduslikult (arvestades üüripinna kasutusõiguse lõppemist, kontol toimunud tehinguid) võib see olla detsember 2023, kuid kõige hilisemalt märts 2024. Kohus leiab, et OÜ Virelton Pluss pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning

§ 31lg 1 alusel välja kuulutada OÜ Virelton Pluss pankrot.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 4 Tsiviilasi nr 2-24-4995 Menetluskulud ja ajutise halduri tasu 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja

§ 150lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.

7.

§ 23

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Vastavalt

§ 23

lg 2 esimesele ja teisele lausele on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2024 164 eurot.

Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 15,5 tundi tunnitasuga 135 eurot. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tööks kulunud aeg ja tunnitasu on põhjendatud. Eeltoodut arvestades tuleb Hillar Villers tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 2092,50 eurot, millele lisandub käibemaks 460,35 eurot, kokku 2552,85 eurot. Vastavalt

§ 23lg-le 6 tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Jewe

Lex Advokaadibüroo Osaühingule. Kuna JeweLex Advokaadibüroo Osaühing on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

§ 23

lg 3 teise lause ja § 65 lg 11 kolmanda lause alusel tasule käibemaks.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel tuleb ajutise halduri tasu hüvitada võlgniku pankrotivarast. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.