KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2024, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-23-2878 XX kaebus

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus menetles asjas nr 3-23-733 XX (kaebaja) kaebust Põhja-Tallinna Valitsuse 23.03.2023 otsuse peale, millega jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata. Kaebaja esitas 10.07.2023 ja 11.07.2023 halduskohtule kaebuse täienduse uute nõuetega, milles palus kohustada Tallinna linna maksma talle hüvitist tema surnud vanemate mõnitamise eest ja tema väärikuse alandamise eest. Kaebaja palus ka valuraha talle selle kohtumenetlusega tekitatud kannatuste eest. Halduskohus jättis 30.08.2023 määruses kaebaja kaebuse muutmise taotluse rahuldamata, sest esitatud kahjunõuded ei olnud seotud menetluses oleva asjaga. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.10.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 30.08.2023 määruse muutmata, selgitades, et kaebajal on võimalik esitada täiendavad nõuded eraldi kaebusena. 3-23-2878
2. Kaebaja esitas 13.12.2023 kaebuse, juhindudes ringkonnakohtu 20.10.2023 määruses toodud selgitusest, et kaebaja võib esitada uue kaebuse. Kaebuse kokkuvõtlikud põhjendused on järgmised. Kaebaja taotles YYle tekitatud kahju hüvitamist, tema hooldamise eest tasu 15 eurot tunnis alates septembrist 2023 ja profülaktilisi taastusvahendeid summas 50 000 eurot. YY sai pärast Tallinna linna poolt
3. a juulis korraldatud kodukülastust infarkti ja insuldi ning kaebaja on pidanud pärast seda kogu aeg tema hooldamisega tegelema. Kaebaja kandis kulusid selleks, et tõendada, et tema vanemad ei maksa tema arveid, sest nad on surnud ja maetud Väike-Maarjasse. Kaebaja tahab nende kulude hüvitamist Tallinna linnalt või kohtult. Kaebaja vanemaid on mõnitatud ja kaebaja väärikust alandatud väitega, et vanemad maksavad kaebaja arveid. Kaebaja vanemad on surnud. Tallinna Ringkonnakohus on kaebajale alates
4. a-st tervisekahjustusi tekitanud. Kaebaja toetuse taotlused ja kaebused on jäetud rahuldamata, kaebaja on pidanud sööma rämpstoitu, tal on tekkinud tervisehädad (diabeet, tromboos), ta on viibinud erakorralise meditsiini osakonnas (EMO), kus ta oli aastaid teadvuseta. Ta vigastas teeauku kukkudes jalga. Kaebaja ei ole suutnud aastatel 2015–2021 midagi vaidlustada, sest oli pidevalt juhitaval hingamisel ja viibis korduvalt EMO-s. Kaebaja ei ole saanud sügava puudega isiku hooldamise eest tasu. Politsei eraldusmärkidega kaubik sõitis
5. a jaanuaris Ädala tn 2c ees kaebajast mööda selliselt, et vigastas kaebajat. Tallinna linn on püüdnud kaebajat muul viisil tappa.
6. a juulis murti MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda ruumidesse sisse ja korter rüüstati. Seal ei olnud enam võimalik elada. Kaebajal ei olnud raha remondi tegemiseks. Tallinna linn ei aidanud kommunaalkulude tasumisega ega tasunud laenuna võetud remondikulusid. Tasumata arvetelt jookseb intress. Kohtud terroriseerivad kaebajat, saates talle hulgaliselt lahendeid, mida kaebaja ei suuda lugeda. Juulis 2023 läks kaebaja jalg uuesti paiste ja ta pidi kasutama hingamiseks hapnikuballooni. Kui kaebaja saaks raha, siis ta leiaks võimaluse, et kohtutele vastata ja edasikaebusi koostada. Kohtud on korrumpeerunud ja teevad meelega kaebaja kahjuks otsuseid, kaebaja tõenditega arvestamata. Politsei jälitab kaebajat, tekitades kaebajale veelgi suuremaid tervisekahjustusi. Elmar Vaherit õigeks mõistev kohtuotsus oli viimane tilk kaebaja kannatuste karikas. Tallinna linn ei ole kaebajale ravimeid kompenseerinud summas 250 eurot. Kaebaja jalg on paistes ja erinevat värvi. Tallinna linn on võlgu kaupade ja toodete eest, mis kaebajaga seotud ettevõte on Tallinna linnale rentinud või liisinud. Tallinna linn ei ole kaebajale võlga tasunud, vaid on kaebaja ettevõtetest nii palju varastanud, et kaebaja ei ole saanud maksta palka endale ega oma töötajatele.
7. Tallinna Halduskohus võttis 03.02.2024 määrusega asja juurde kohtu kogutud dokumendid (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebuse järgmistes nõuetes: hüvitada YYle tekitatud kahju ja profülaktilised taastusvahendid summas 50 000 eurot ning maksta kaebajale YY hooldamise eest tasu 15 eurot tunnis alates septembrist 2023; hüvitada mittevaraline kahju 2

§ 121

lg 1 p 3 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Nõue maksta kaebajale YY hooldamise eest tasu on kohtule esitatud juba asjas nr 3-23-2848. Seega on tegemist korduvalt esitatud nõudega, mis tuleb kaebajale läbivaatamatult tagastada. Kaebaja ei saa nõuda YY asemel viimasele tekitatud kahju hüvitamist endale ning YYle vajalikke taastusvahendeid enda nimel. Selline kaebeõigus on vaid YYl. Seega tuleb kaebus neis nõuetes tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja väidab, et tema vanemaid on mõnitatud ja kaebaja väärikust alandatud väitega, et kaebaja vanemad maksavad kaebaja arveid, kuid kaebaja vanemad on surnud. Kaebaja soovib saada mittevaralise kahju hüvitist.

§ 121

lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Mittevaralise kahju hüvitamine riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel eeldab, et kaebaja väärikust oleks süüliselt alandatud. Ei saa nõustuda sellega, et Tallinna linna väidet, nagu maksaksid kaebaja vanemad tema arveid, saaks pidada kuidagi kaebaja väärikust alandavaks. Kaebaja ei ole mittevaralise kahju tekkimist usutavalt põhjendatud ja selle tekkimist ei saa pidada ilmselgeks. Seega oleks kahju hüvitamise nõude rahuldamine ebatõenäoline. Teiseks ei ole näha, nagu oleks Tallinna linn käitunud süüliselt ja tahtnud kaebajale mittevaralist kahju tekitada. Rahvastikuregistrist nähtub, et kaebaja isa H.S on surnud, samas kaebaja ema YY elab (vt dtl 35–38). Seega ei vasta kaebaja väide, et tema mõlemad vanemad on surnud, täielikult tõele. Tallinna linn võis oma väite esitamisel pidada silmas kaebaja ema. Seega on kaebaja arusaam, nagu oleks tema surnud vanemaid mõnitatud ja sellega kaebajale mittevaralist kahju tekitatud, ilmselgelt otsitud ja ebausutav. Kaebaja tahab, et Tallinna linn või kohus hüvitaks kaebajale kulutused, mis tehti tõendamaks, et kaebaja vanemad on surnud ja maetud Väike-Maarjasse. Nimelt väitis Tallinna linn asjas nr 3-23-733, et kaebaja arveid tasuvad mh tema vanemad. Kaebaja pidas vajalikuks tõendada, et see väide ei vasta tõele, mistõttu saatis kellegi Väike-Maarjasse oma surnud isa hauda pildistama. Sellega kaasnesid mitmed kulud. Tegemist on kohtuasjas nr 3-23-733 tekkinud menetluskuludega, st tõendi saamise kuludega

§ 102p 2 tähenduses, mille hüvitamist tuleb taotleda asjas nr 3-23-733.

Haldusasi nr 3-23-733 on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses, seega ei ole asja menetlus lõppenud ja kaebajal on jätkuvalt võimalik vastav nõue viidatud asja menetluses esitada. Tegemist ei ole kahju hüvitamise nõudega, mida saaks esitada eraldiseisvas haldusasjas. Seetõttu tagastab kohus praeguses asjas esitatud nõude läbivaatamatult (

§ 121lg 2 p 1).

Kaebusest võib aru saada, et kaebaja tahab saada Tallinna linnalt MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda ruumides tehtud remondikulude hüvitamist ja kommunaalkulude võlgnevuse tasumist. Samad nõuded on kaebaja esitanud haldusasjas nr 323-2644. Seega on tegemist korduvalt esitatud nõuetega, mis tuleb kaebajale läbivaatamatult 3

§ 121lg 1 p 3).

Kaebaja väidab kaebuses, et Tallinna linn on püüdnud kaebajat muul viisil tappa. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Tapmine ja selle katse on süüteod (vt karistusseadustiku § 113). Süüteomenetlust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ning süütegusid on pädevad lahendama uurimisasutus, prokuratuur ja maakohus (KrMS § 16 lg 1). Järelikult ei kuulu süüteo arutamine halduskohtu pädevusse ja kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1).

Kaebaja väidab kaebuses, et kohtud on korrumpeerunud ja teevad meelega kaebaja kahjuks otsuseid, kaebaja tõenditega arvestamata. Ka korruptsioon on süütegu, mille lahendamise pädevus on Kaitsepolitseiametil ja maakohtul (korruptsioonivastase seaduse § 21 lg-d 2 ja 3). Järelikult ei ole halduskohus pädev kaebust selles osas lahendama ja kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1).

Teiseks see, et kaebaja kohtulahendites toodud põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et kohtud teevad meelega kaebajale kahjulikke lahendeid. Kaebajal on alati võimalus kohtulahendi peale edasi kaevata. Kolmeastmeline kohtusüsteem ongi ette nähtud selleks, et kohtu poolt tehtavaid võimalikke vigu parandada. Samuti tuleb kaebajal aktsepteerida asjaolu, et kaebuse rahuldamata jätmine tähendab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud või ta ei ole oma õiguste rikkumist piisavalt tõendanud. Kaebaja tõi kaebuses välja, et politsei eraldusmärkidega kaubik sõitis 2023. a jaanuaris Ädala tn 2c ees kaebajast mööda selliselt, et vigastas kaebajat. Mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine on liiklusseaduse (LS) § 223 järgi väärtegu, mille menetlemise pädevus on LS § 263 lg 1 järgi Politsei- ja Piirivalveametil. Pädevaks kohtuks väärtegude menetlemisel on maakohus (väärteomenetluse seadustiku § 13). Seega ei ole halduskohtul süüteo menetlemise ja süüteo käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamise pädevust. Kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1).

Kaebaja tõi kaebuses välja, et politsei jälitab kaebajat, tekitades talle tervisekahju. Samuti ärritab kaebajat Elmar Vaherit puudutav kohtulahend. Elmar Vaherit puudutav kohtulahend ei puuduta kuidagi kaebaja õigusi, seega ei saa kaebaja sellega seoses kaebust esitada (

§ 44

lg 1) ja kaebus tuleb talle selles osas läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 2 p 1).

Kaebaja väited politsei jälitamise ja talle tekitatud tervisekahju kohta on ilmselgelt ebausutavad ning kaebaja poolt välja mõeldud. Kaebajat ei saa pidada isikuks, kes võiks politseile huvi pakkuda ja kelle jälitamiseks oleks põhjust piiratud avalikke ressursse kulutada. Kaebaja ei ole esitanud sellega seoses ühtegi usutavat põhjendust, veel vähem tõendeid. Kaebuse menetlemist selles osas ei saa pidada võimalikuks (

§ 121lg 2 p 21).

Kaebaja toob kaebuses välja, et Tallinna Ringkonnakohus on kaebajale alates 2015. a-st tervisekahjustusi tekitanud, sest on jätnud kaebaja kaebused toetuste osas rahuldamata. Kaebaja on pidanud sööma rämpstoitu, tal on tekkinud tervisehädad, ta on viibinud EMO-s, kus oli aastaid teadvuseta. Kaebaja ei ole suutnud aastatel 2015–2021 midagi vaidlustada, sest oli pidevalt juhitaval hingamisel ja viibis korduvalt EMO-s. RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kohtule teadaolevalt ei ole ühtegi Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunikku kriminaalkorras süüdi mõistetud. Seega puudub kaebajal kaebeõigus kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 2 p 1).

Kahju hüvitamise nõuet ei saa esitada kohtu vastu üksnes asjaolu tõttu, et kaebaja ei nõustu kohtute tehtud lahenditega. Kohtulahendiga mittenõustumise puhuks on ette nähtud edasikaebamise võimalus. See, kas kaebaja edasikaebamise võimalust kasutab, oleneb temast endast. Vajadusel saab kaebaja kasutada 4

§ 27lg 1 p-d 1 ja 9).

Kui kaebaja leiab, et tal on raske dokumentide koostamisega hakkama saada, on tal võimalik võtta endale esindaja. Samuti on kaebajal vajadusel võimalik taotleda kohtu antud tähtaja pikendamist, kui kaebaja ei jõua mõjuval põhjusel vastamise tähtaega järgida. Kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 2 p 21).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. XX palub määruskaebuses saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse keskmeks on sissemurdmise fakt, kaebajal on selle kohta politsei tõend ja algatatud on ka kriminaalmenetlus. Vastustaja on üles tunnistanud, et sissemurdmisel osalesid Tallinna linna ametnikud. Esmatähtis on remondi ja materjalide eest raha tagasi saamine. Seega palub kaebaja võtta kaebus menetlusse remondikulude osas. Kaebaja soovib vaidlustada määruse p 2 ka muus osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab

§ 207

lg 1 alusel määruskaebuse halduskohtu 03.02.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebusele lisatud dokumendid tuleb kaebajale tagastada, sest need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust (

§ 62lg 2) või on juba samas menetluses halduskohtule esitatud.

7. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et soovib avalikku istungit halduskohtu määruse vaidlustamiseks.

§ 210

lg 4 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit, sest vaidluse all on üksnes küsimus, kas halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt. Määruskaebus on võimalik lahendada kaebaja määruskaebuse ja toimiku materjalide põhjal. Seega jääb kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. 5

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kui isik on esitanud kaebuse teda puudutanud kohtumenetluse käigus kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks, ei saa kaebeõigust välistada pelgalt viitega, et RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud kahjunõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kaebeõigus ei seondu mitte kaebuse rahuldamise võimalikkusega, vaid kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrus nr 3-22-495, p 6). Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebuse kõnealuses nõudes tagastada siiski

§ 121

lg 2 p 21 alusel, s.o põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. RVastS § 9 lg 1 alusel võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist mh süüliselt tervise kahjustamise eest. RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Halduskohus osutas õigesti, et teadaolevalt ei ole ühtegi Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunikku kriminaalkorras süüdi mõistetud. Seega oleks ringkonnakohtu tekitatud kahju hüvitamise kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22). Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks

§ 121

lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2023 määrus nr 322-2021, p 23). Seejuures tuleb arvestada, et RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja võimalik vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Asjakohane on halduskohtu märkus, et kaebaja väited oma tervisekahjustuste (teadvuseta oleku) kohta ei vasta tõele. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtule äratuntav, et kohtu tegevus võiks kaasa tuua mittevaralise kahju rahas hüvitamise. Eeltoodud osas muudab ringkonnakohus seega halduskohtu määruse põhjendusi. 9. Ülejäänud osas on kaebuse tagastamine põhjendatud ja õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega neid üle kordamata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 03.02.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 6