2-22-3866 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lg 2 järgi

§ 221

lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. 3

1. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtulahendid jõustusid hiljem, kui täitemenetluse aluseks olevas tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtulahendid. Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine õiguslikult lubatav.
2. Arvestades, et - Jõustunud kohtulahendite nr xxx ja xxx koosmõjust tulenevalt on selge, et tsiviilasjast nr xxx tulenev nõue on L M ja kostja ühisomandis vaatamata sellele, et hagiavalduse tsiviilasjast nr xxx hageja vastu esitas kohtule vaid kostja ning hagis nõutud summa mõisteti välja vaid kostja kasuks; - PKS § 31 lg 1 sätestab, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kuna L M ole olnud huvitatud ega soovi hageja X suhtes mistahes täitemenetlust alustada ega läbi viia (lisa 21), siis ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et täiteasi nr xxx on algatatud õigusliku aluseta ning ilma L M nõusolekuta. Lisaks ei saa olla ka vaidlust ega kahtlust selles, et tsiviilasjast nr xxx tulenevate nõuete loovutamiseks 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise leping on hageja II nõusoleku puudumise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusestpeale õiguslikke tagajärgi; - Tallinna kohtutäituril P P ei ole mistahes õigust enamapakkumise korraldamiseks. Seda muuhulgas põhjusel, et Harju Maakohtu menetluses on jätkuvalt pooleli tsiviilasi, mille esemeks on enampakkumise eeldatava eseme hinna kindlaks määramine (lisa 18). Kohtutäituri õigusvastast tegevust täitemenetluse läbi viimisel ja enampakkumise korraldamisel tõendavad ka hageja kaebused kohtutäituri tegevusele (lisad 19 ja 20), siis on hageja sunnitud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse, kuna kostja soovib ilma L M nõusolekuta ja heaks kiiduta realiseerida nõuet, mis on kostja ja L M ühisvaraks, kahjustades sellega nii hageja kui ka L M huve ja õigusi.
3. Hageja hinnangul on käesolev hagiavaldus kohane õiguskaitsevahend hageja õiguste kaitseks. Seda on leidnud ka Harju Maakohus oma 15.03.2022 tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtumääruses (lisa 22). Sisuliselt on hageja kõikvõimalikke vahendeid kasutades püüdnud oma õigusi kaitsta, kuid senini kahjuks edutult. Seda enam, et on vähetõenäoline, et kohtutäitur P P talle esitatud kaebuste ja taotluste alusel täitemenetluse ja enampakkumise peataks. Käesoleva ajani ta seda teinud ei ole. Lisaks on hageja tõendite alusel ilmselge, et õigusnorme rikkuvad kostja, E Z ja kohtutäitur P P(selgitatud täpselt käesoleva hagiavalduse lisades 19 ja 20) teevad kõik endast oleneva selleks, et kasvõi õigusnorme rikkudes võõranda hageja ja E Z vahel 01.01.2009 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded.
4. Asjaolu, et B M ja E Z mängivad kokku, tehes ühiselt kõik selleks, et hageja ei saaks oma nõuet E Z vastu realiseerida, tõendavad ka järgmised asjaolud: 16.1 Hagejal on 01.01..2019 laenulepingust tulenev nõue E Ze vastu (tegemist on sama nõudega, mida kohtutäitur P P soovib enampakkumisel müüa), mida täidab kohtutäitur M K. Kahjuks ei ole täitmine käesoleva ajani õnnestunud, mistõttu on E Z poolt tasumata võlgnevusesumma jääk seisuga 01.10.2021 summas 91 393.66 eurot (lisa 23). Siinkohal on oluline arvestada, et E Z omandas teadlikult tühise tehingu alusel B Mi nõude 04.07.2017 nõude loovutamise lepinguga seetõttu, et läbi alusetu täitemenetluse takistada hagejal oma nõuete (sh hüpoteegi) realiseerimist E Z vastu. 16.2 4 E Z on teinud kõik endast oleneva, et takistada hageja kasuks E Z korteriomanditele seatud hüpoteekide realiseerimist. Muuhulgas on E Z esitanud mitmeid alusetud sundtäitmise tunnistamise hagisid, mis on küll jäänud austatud kohtu poolt rahuldamata, kuid mitte lahendamise ajaks on kohtud hagi tagamise korras täitemneetluse peatanud. Muuhulgas on hageja nõude realiseerimine E Zevastu olnud takistatud järgmistel põhjustel: - 09.05.2013 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr xxx (lisa 23); - 25.05.2015 hagi tagamise määrusega tisiviilasjas nr xxx (lisa 24); - Täiteasjas nr xxx hüpoteegiga tagatud nõude arestimise aktiga (lisa 25); - Täiteasjas nr xxx kinnistusraamatusse hüpoteekide suhtes sisse kantud käsutuskeeluga; - jne.
5. Hageja palub kohtul tunnistada täiteasjas nr xxx alustatud täitemenetlus lubamatuks. Alternatiivselt tunnistada täiteasjas nr xxx alustatud täitemenetlus lubamatuks suuremas summas kui 50% tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsustes märgitud summadest (arvestades hagiavalduse lisa 1, siis suuremas summas kui 80 889,28 eurot / 2 = 40 444,64 eurot) ehk suuremas summas kui 40 444,64 eurot. Kostja vastus
6. Kohtule 12.04.
7. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Y märgib, et kuivõrd täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend ning kuivõrd tegemist on korduva hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx, siis tuleneb kehtivatest menetlusõiguse normidest ja kohtupraktikast mitmeid piiranguid sellise korduva hagi menetlemisele.

§ 221

lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus ning et jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. Seetõttu on

§ 221

lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.

1. Maakohus saab käesolevas tsiviilasjas käsitleda üksnes neid X hagiväiteid, mis tekkisid pärast varasemate kohtulahendite jõustumist või mida ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik varasemalt võimalik maksma panna. Selliseid uusi hagiväiteid, mis tekkisid pärast varasemate kohtulahendite jõustumist või mida ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik varasemalt võimalik maksma panna, sisuliselt ei eksisteeri. Y jätkuvalt rõhutab, et X poolt
2. märtsil
3. a esitatud hagiavalduse alus ja ese, samuti faktilised asjaolud ja tegeliku elu sündmused, millega hagi põhjendatakse, on sisuliselt samad või vähemalt väga sarnased (analoogsed), kui oli tsiviilasjas nr xxx toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses, millises vaidluses on Harju Maakohtu
4. juuli
5. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx ja Tallinna Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx otsustanud jätta rahuldamata L M hagi E Z ja M Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx.Samuti on X poolt
8. märtsil
9. a esitatud hagiavalduse alus ja ese, samuti faktilised asjaolud ja tegeliku elu sündmused, millega hagi põhjendatakse, sisuliselt samad või vähemalt väga sarnased (analoogsed), kui oli tsiviilasjas nr xxx toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses, millises vaidluses on Harju Maakohtu
10. jaanuari
11. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx ja Riigikohtu
12. juuni
13. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx otsustatud jätta rahuldamata X hagi E Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx. Tsiviilasjas nr xxx X ja 5 Y õiguseelneja E Z vahel toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses oli vaidlus analoogselt keskendunud eelkõige küsimusele, kas tsiviilasjas nr xxx tulenevate nõuete loovutamiseks sõlmitud
14. juuli
15. a nõude loovutamise leping on tühine või mitte.
16. Y selgitab, et nii ülaltoodud tsiviilasjas nr xxx kui ka tsiviilasjas nr xxx toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses oli vaidluse all Tallinna kohtutäituri P P menetluses olnud täiteasi nr xxx, kusjuures E Z
17. juuli
18. a täitmisavalduse kohaselt tulenes E Z nõue X vastu täitedokumentideks olevatest jõustunud Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
19. oktoobri
20. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxx ja Tallinna Ringkonnakohtu
21. märtsi
22. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxx, millistest jõustunud kohtulahenditest tuleneva nõude X vastu oli Y
23. juulil
24. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel loovutanud nõude omandajale ja sissenõudjale E Z. Järelikult tuleneb X käesoleva hagiavaldusega täiteasjas nr xxx vaidlustatud Y nõue X vastu jõustunud kohtulahenditest, st täitedokumentidest, mille õigsust on kohus eelnevalt kontrollinud, sh on täitemenetluse seaduslikkust kohus eelnevalt korduvalt kontrollinud vähemalt kahes varasemas täiteasjas nr xxx toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohtuvaidluses.
25. X poolt
26. märtsil
27. a esitatud hagiavalduses märgitakse korrektselt, et
28. septembril
29. a sõlmisid ühelt poolt Y kui Loovutaja ja teiselt poolt E Z kui Omandaja nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, millega Y ja E Z lõpetasid
30. juulil
31. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivuse ning millise lepingu punkti 2.1 kohaselt läks lepingulõpetamise tulemusel Nõue tagasi Y’ile kui Loovutajale ning mille kohaselt Nõude tagasiminek Y’ile kui Loovutajale jõustus nimetatud lepingu allkirjastamise hetkest.
32. septembril
33. a on Y esitanud Tallinna kohtutäiturile P P avalduse, millega Y on palunud lugeda täiteasjas nr xxx sissenõudjaks E Z asemel
34. septembri
35. a nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe alusel nõude uuesti omandanud Y. Tallinna kohtutäituri P P
36. oktoobri
37. a elektronkirjas informeeriti avaldajat Y, et sissenõudja on vahetatud, st käesoleval hetkel on täiteasjas nr xxx sissenõudjaks E Z asemel Y, seega asjaolu, et teatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid olid esitatud E Z vastu, ei oma mistahes õiguslikku tähtsust ja juriidilisttähendust, kuivõrd Y on täitemenetluses E Z õigusjärglaseks.
38. Lisaks ülaltoodule Y teavitab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, et maakohtu menetluses on täiendavalt sarnase vaidlusena ka tsiviilasi nr xxx L M hagiavalduses Y ja E Z vastu nõude loovutamise tehingu tühisuse tuvastamise nõudes või alternatiivselt kahju 48 643,07 eurot hüvitamise nõudes ja viivise saamise nõudes. Lisaks ülaltoodule Y teavitab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, et paralleelselt on X esitanud analoogse kaebuse kohtutäiturile ning toimub kaebemenetlus. Ka nimetatud kaebemenetluses X tugineb sisuliselt samadele faktilistele asjaoludele ja tegeliku elu sündmustele, kui käesolevas tsiviilasjas, kusjuures ka nimetatud menetluses on X esitanud täitemenetluse peatamise taotluse. 6
39. Väärad on hagiavalduse väited, et tühine on tsiviilasjas nr xxx tulenevate nõuete loovutamiseks sõlmitud
40. juuli
41. a nõude loovutamise leping või et Y ei saa ilma L M nõusolekuta realiseerida nõuet. Esiteks soovib Y märkida, et kuivõrd paralleelselt on kohtu menetluses tsiviilasi nr xxx L M hagiavalduses Y ja E Z vastu nõude loovutamise tehingu tühisuse tuvastamise nõudes või alternatiivselt kahju 48 643,07 eurot hüvitamise nõudes ja viivise saamise nõudes, siis ei saa maakohus nimetatud nõude loovutamise tehingu väidetava tühisusega seotud väiteid käesolevas tsiviilasjas korduvalt käsitleda.
42. Ka tsiviilasjas nr xxx X ja Y õiguseelneja E Z vahel toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses oli vaidlus keskendunud eelkõige küsimusele, kas tsiviilasjas nr xxx tulenevate nõuete loovutamiseks sõlmitud
43. juuli
44. a nõude loovutamise leping on tühine või mitte. Antud vaidluses on jõustunud Harju Maakohtu
45. jaanuari
46. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx ja Riigikohtu
47. juuni
48. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx otsustatud jätta rahuldamata X hagi E Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx.
49. Muuhulgas ei saa Y sisulistel põhjustel nõustuda X hagiavalduse väitega, et L M nõusoleku puudumise tõttu on väidetavalttühine E Z ja Y vahel
50. juulil
51. a sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel Y loovutas ja E Z omandas nõude X vastu. Y hinnangul ei ole X oma hagiavalduse esitamisel piisavalt arvestanud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 29 lõike 1 teises lauses sätestatud olulise erisättega (so erinormiga), mille kohaselt juhul, kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Samuti sätestab PKS § 34 lg 3 erisättena, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.
52. X hagiavaldusega vaidlustatud E Z ja Y vahelise
53. juulil
54. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu esemeks oli vaieldamatult õigus, so nõue X vastu. Õiguse võõrandamisele suunatud käsutustehingu puhul sätestab PKS § 29 lg 1 teine lause erisättena, et kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Järelikult juhul, kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat õigust, siis on abikaasade ühisvara hulka kuuluva õiguse käsutustehing PKS § 29 lg 1 sätestatud teise abikaasa nõusoleku eelduse tõttu kehtiv ning teine abikaasa saab rakendada üksnes PKS § 34 lõiget 3, mis kehtestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Ilmselge on asjaolu, et seadusandja on antud olukorras eelistanud majandus- ja õiguskäibe kindluse põhimõtet ning tehingu teist poolt, st seadusandja ei ole rikkumise õigusliku tagajärjena ette näinud tehingu tühisust, vaid erisättega kehtestanud, et abikaasade vahelised varalised küsimused tuleb selgeks teha nende omavahelises 10 vaidluses, sh sätestanud võimaluse, et teise abikaasa nõusolekuta ühisvara käsutustehingu teinud abikaasa peab teisele abikaasale ühisvara vähendamise hüvitama. 7
55. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine üksnes juhul, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Järelikult juhul, kui seaduses sätestatud keelu mõtteks ei ole kaasa tuua keelu rikkumise korral tehingu tühisust, siis ei ole TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine. Antud juhul on Y hinnangul üheselt ilmne, et kui ühe abikaasa poolt käsutatakse ühisvarasse kuuluvat õigust, siis kohalduvad erisätetena PKS § 29 lg 1 teine lause ja PKS § 34 lõige3, st käsutustehingu puhul kehtib teise abikaasa nõusoleku eeldus ning rikkumise tagajärjena rakendub erisättena PKS § 34 lõige 3, mis kehtestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama.
56. Y hinnangul ei saa aga selliste võõrandamistehingute puhul vastavasisulise õigusliku tagajärje järgnemist mõistlikult eeldada, so sellises olukorras tehingu tühisuse kaasatoomine ei saa Y hinnangul olla seadusandja tahteks ega ei saa olla mõistlikult kooskõlas seaduse sisu, mõtte ja eesmärgiga. Seega olukorras, kus abikaasade ühisvarasse kuuluva õiguse osas on tehtud ühe abikaasa poolt käsutustehing ja käsutus väidetavalt ilma teise abikaasa nõusolekuta, siis kehtib Y hinnangul igal juhul seadusest, so PKS § 29 lõikest 1 tulenev teise abikaasa nõusoleku eeldus, mistõttu õiguse osas tehtud käsutustehing ning õiguse käsutus ei ole tühised, vaid need jäävad kehtima. Y hinnangul on selline seadusest tuleneva abikaasa eelduse regulatsioon kehtestatud kooskõlas TsÜS § 87 eelkõige selleks, et nimetatud konkreetse seaduses sätestatud keelu mõtteks ei ole kaasa tuua keelu rikkumise korral tehingu tühisust, vaid kaitsta tehingu teise poole ning majandus- ja õiguskäibe kindluse huve.
57. Konkreetsel juhul on
58. septembril
59. a Y ja E Z sõlminud ka notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, millega Y ja E Z lõpetasid
60. juulil
61. a sõlmitud nõude 11 loovutamise lepingu kehtivuse, mistõttu käesoleva tsiviilasja lahendamist ei saa ka sisuliselt mõjutada asjaolu, kas
62. juulil
63. a sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine või mitte.
64. septembril
65. a sõlmitud lepingu punkti 2.1 kohaselt läks lepingu lõpetamise tulemusel Nõue tagasi Y’ile kui Loovutajale ning antud sätte kohaselt jõustus Nõude tagasiminek Y’ile kui Loovutajale nimetatud lepingu allkirjastamise hetkest.
66. septembril
67. a on Y esitanud Tallinna kohtutäiturile P P avalduse, millega Y on palunud lugeda täiteasjas nr xxx sissenõudjaks E Z asemel
68. septembri
69. a nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe alusel nõude uuesti omandanud Y, kusjuures Tallinna kohtutäituri P P
70. oktoobri
71. a elektronkirjas informeeriti avaldajat Y, et sissenõudja on vahetatud. Järelikult ei oma käesoleva tsiviilasja õige ja seadusliku lahendamise seisukohalt mistahes juriidilist tähtsust või õiguslikku tähendust asjaolu, kas E Z ja Y vaheline
72. juulil
73. a sõlmitud nõude loovutamise leping oli tühine või mitte.
74. Samuti ei saa Y nõustuda X hagiavalduse väitega, et Y ei saa ilma L M nõusolekuta realiseerida nõuet. Ühisomandi suhtes kehtib muuhulgas asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 lg 2, mille 8 kohaselt on ühine omand kaasomand või ühisomand, kusjuures AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Võttes aluseks AÕS § 70 lg 6 ja AÕS § 71 lg 4 on kolmandate isikute ees ka ühisomanikul ühise asja suhtes kõik omaniku õigused. Järelikult juhul, kui isegi nõustuda X hagiavalduse väitega, et täitemenetluses täidetav tsiviilasjas nr xxx tehtud jõustunud kohtulahendist tulenev nõue X vastu kuulub Y ja L M ühisvara koosseisu, siis on kolmandate isikute ees ühel ühisomanikul ühisvarasse kuuluva nõude suhtes kõik omaniku õigused, sh õigus algatada täitemenetlus ning olla täitemenetluses sissenõudjaks. Meelevaldne oleks X hagiavalduse tõlgendus, et kui L M oma nõusolekut nõude realiseerimiseks ei anna, etsiis oleks Y kestvalt välistatud nõude realiseerimine täitemenetluses igavesti.
75. Y ei saa nõustuda X hagiavalduse väitega, et käesoleval hetkel on Harju Maakohtus väidetavalt pooleli tsiviilasi, mille esemeks on enampakkumise eseme eeldatava hinna määramine, kuivõrd antud menetlus lõppes G T B OÜ poolt
76. jaanuaril
77. a nõude turuväärtuse hindamisega tsiviilasjas nr xxx, kusjuures Harju Maakohtu
78. märtsi
79. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx on välja makstud ekspertiisi teostamise eest ekspertidele tasu. Asjaolu, et Tallinna kohtutäituri P P poolt on vara alghind määratud õigesti,kinnitab asjaolu, et esimene enampakkumine nurjus
80. märtsil
81. a osavõtjate puudumise tõttu, mistõttu Tallinna kohtutäituri P P
82. aprilli
83. a vara ümberhindamise akti alusel on vara hind ümber hinnatud ning
84. aprilli
85. a teatega on välja kuulutatud kordusenampakkumine (G T B OÜ
86. jaanuari 2022.12 a hinnang, Harju Maakohtu
87. märtsi
88. a kohtumäärus, Tallinna kohtutäituri P P
89. märtsi
90. a nurjumise akt, Tallinna kohtutäituri P P
91. aprilli
92. a vara ümberhindamise akt ja Tallinna kohtutäituri P P
93. aprilli
94. a enampakkumise teade lisatud). Samuti on vastavalt Tallinna kohtutäituri P P
95. märtsi
96. a kaebuse arutelu läbiviimise aktile ja Tallinna kohtutäituri P P
97. märtsi
98. a otsusele lõpetatud X poolt kohtutäituri vastu esitatud kaebuste arutelu, kusjuures Tallinna kohtutäituri P P poolt otsustati jätta rahuldamata X (isikukood xxx) poolt
99. veebruaril
100. a ja
101. märtsil
102. a koostatud kaebused enampakkumise kuulutuse hinna muutmiseks, enampakkumise peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks, kuna
103. märtsil
104. a lõppev enampakkumine nurjub ning jätta rahuldamata X kaebus täitemenetluse xxx lõpetamiseks või peatamiseks. Järelikult ei anna ka eelpool viidatud X hagiavalduse väited seaduses sätestatud õiguslikku alust rahuldada X poolt esitatud hagiavaldust Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx (Tallinna kohtutäituri P P
105. märtsi
106. a kaebuse arutelu akt ja Tallinna kohtutäituri P P
107. märtsi
108. a otsus lisatud). 2.
109. Kokkuvõtteks Y leiab, et ülaltoodud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest tulenevalt on täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega X hagiavaldus Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx. Võttes aluseks ülaltoodud faktilised ja õiguslikud asjaolud käesolevaga Y palub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajal kooskõlas seadusega jätta rahuldamata X poolt esitatud hagiavaldus Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx. 9 Kohtu põhjendused
110. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavalduses esitatud alternatiivne nõue kuulubrahuldamisele.
111. Kohus on tuvastanud, et E Z on 04.07.
112. a esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse hageja suhtes täiteasjas xxx. Täitmisavalduse kohaselt palub sissenõudja pöörata täitmisele Harju Maakohtu 17.10.
113. a ja Tallinna Ringkonnakohtu09.03.
114. a tsiviilasjas xxx tehtud kohtuotsustest tulenevad nõuded. E Z on nõuded võlgniku vastu omandanud 04.07.
115. a nõude loovutamise lepinguga.
116. Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna kostjal puudub täitedokumendis märgitud nõue hageja vastu. Täitemenetluse aluseks olevad nõuded kuuluvad L Mi ja kostja ühisvara hulka vastavalt tsiviilasjades xxx ja xxx tehtud kohtulahenditele. Kuivõrd tsiviilasjas xxx jagati L Mi ja kostja vahel ühisvara võrdsetes osades, siis kuulus ka tsiviilasjas xxx välja mõistetud summa L Mi ja kostja ühisvara hulka. L Mil ei ole huvi ega soovi alustada täitemenetlust Xe suhtes. Täiteasi nr xxx on alustatud ilma L Mi nõusolekuta ning vähemalt 50% ulatuses ilma õigusliku aluseta.
117. Kostja leiab, et perekonnaseadus (PKS) §§ 29 lg 1 ja 34 lg 3 sätestatust tulenevalt ei vaja kostja L Mi nõusolekut täitemenetluse nr xxx läbiviimiseks. Samuti on kostjal asjaõigusseadus (AÕS) § 71 lg 4 tulenevalt ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.
118. TsMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et käesoleval juhul on tegemist hagiavaldusega samal alusel nagu kohus juba menetleb tsiviilasjas xxx ja xxx. Hageja on esile toonud, et tema ei ole tsiviilasja xxx menetlusosaline. Kohus on juba tsiviilasjas xxx jõudnud seisukohale, et eelnevate sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagide asjaolud ja alused on teised.
119. Käesoleva juhul on hageja hinnangul sundtäitmine vähemalt osaliselt lubamatu, kuna täitmisteates märgitud nõue hageja vastu ei kuulu 50% ulatuses kostjale.
120. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Harju Maakohus on 11.09.
121. a otsusega tsiviilasjas xxx lahutanud Y ja L M abielu (I kd tl 24). Harju Maakohus on 17.10.
122. a tsiviilasjas xxx rahuldanud Yi hagi Xe vastu ning mõistnud Xelt Yi kasuks välja põhivõlgnevuse 63 911 eurot, millele lisanduvad viivised (I kd tl 10). Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata (I kd tl 15). Yi nõue tsiviilasjas xxxXe vastu tulenes 25.11.
123. a sõlmitud laenulepingust. Harju Maakohus on 14.02.
124. a tsiviilasjas xxx jaganud Yi ja L Mi ühisvara, jagades Yi ja L Mi vahel võrdsetes osades õiguse nõuda Xe Yi vahel perioodil 01.01.2005 – 10 26.10.
125. a sõlmitud laenulepingutest tuleneva laenu kogusummas 99 799,74 eurot tagastamist, jättes kummalegi poolele poole nõudest, so 49 899,87 eurot (I kd tl 31).
126. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul väär kostja seisukoht, et temal on AÕS § 71 lg 4 ja PKS §§ 29 lg 1 ja 34 lg 3 alusel õigus käsutada kogu nõuet, mis tuleneb tsiviilasja nr xxx lahendist. Harju Maakohus on sõnaselgelt väljendanud enda seisukohta, et Yile kuulub üksnes pool nõudest. Alates 19.02.
127. a, mil Riigikohus ei võtnud B Mi kassatsioonkaebust menetlusse ning tsiviilasjas xxx tehtud otsus jõustus, oleks sissenõudjal heauskse käitumise korral, olnud võimalik tsiviilasja xxx otsus ka kohtutäiturile edastada. Kohtu hinnangul ei õigusta kostja käitumist ka käesolevas menetluses esitatud selgitus, et L Mil on pärast täitemenetluse läbiviimist võimalik nõuda B M hüvitist nende omavahelises vaidluses PKS § 34 lg 3 alusel. Käesoleval juhul on tegemist endisteabikaasadega, kes omavad kumbki poolt vaidlusalusest nõudest. Jõustunud kohtuotsusest tulenevalt ei saa B M käsutada nõuet, mis talle ei kuulu. Sellist võimalust ei anna B Mile ka kostja poolt viidatud AÕS § 71 lg
128. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 tehtud lahendis leidnud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Riigikohtu seisukohasttulenevalt peab sissenõudja seega käituma viisil, mis ei tekita võlgnikule põhjendamatut kahju.
129. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hagejal puudub täitmisteates märgitud ulatuses kohustus kostja ees, hageja alternatiivne nõue on seega õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

§ 221lg 4 kohaselt hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Menetluskulude jaotus 37. Ts

MS § 165 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagirahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endikanda. 38. Hageja alternatiivse nõude rahuldamine on kohtu hinnangul oma sisult hagi osaline rahuldamine. Hageja on saavutanud käesoleva menetluse tulemusel sisuliselt nõude rahuldamise pooles ulatuses. Poolte menetluskulud on samas suurusjärgus, seega puudub kohtul vajadus nende kindlaksmääramiseks, vastaspoolelt väljamõistmiseks ning tasaarvestamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 11