Obsah (10)

§ 217§ 218§ 208§ 14§ 116§ 223§ 189§ 191§ 115§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 04. juulil 2023.a, Tallinnas Hagihind Menetl

) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 218

lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele ka võlaõigusseaduse tarbijalemüügi sätted

§ 208

lg 4 mõttes, kuna tegemist on asja müügiga tarbijale müüja poolt (kostja), kes tegutses oma majandus- või kutsetegevuses.

§ 218

lg 2 (01.07.2021 redaktsioonis) sätestas, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. 4

1. Hageja saatis kostjale 30.09.2021 e-kirja (dtl 167), milles kirjeldas avastatud puuduseid. Hageja kirjutas, et septembris toimunud iga-aastasel ülevaatusel selgus, et auto vedrustuse osad kuulliigendid on läbi ja põhi on niivõrd mäda, et sellega liiklemine on ohtlik ja tuleb esitada peale vigade kõrvaldamist uuesti ülevaatusele. Auto keevitustööde ekspertiisi tulemusel selgus, et auto põhja ja karpide keevitustööde maksumus on nii suured, et ületavad auto väärtuse kahe- või kolmekordselt. Müügikuulutuses kuulutuses esinenud igati kasutuskõlblikena esitletud talverehvidest osutusid kasutuskõlblikeks vaid kaks. Sõiduki pidurite tegelik olukord oli liiklusohtlik, hageja lasi pidurisüsteemi korda teha maksumusega 439,81 eurot. Konditsioneer esimene jahutusradiaator on läbi ja lekib mõlemast otsast, mille remondi hind on orienteeruvalt 180 eurot, millele lisandub jahutusvedeliku täitmine 45 eurot. 7.
3. Hagiavalduses (dtl 5, p 2.7) on hageja tuginenud sellele, et praegusel juhul ei vastanud sõiduk kokkulepitud omadustele, muu hulgas ei läbinud sõiduk korralist ülevaatust. Hageja viitas tarbijavaidluste komisjoni seisukohale, mis leidis, et sõiduk ei vastanud algusest peale nõuetele, sest läbiroostetanud sõiduk on sedavõrd tõsine lepingutingimustele mittevastavus, et õigustab kohest müügilepingust taganemist. Seega lähtub ka kohus sellest, et hageja tugineb sõiduki müügilepingust taganemisel samadele asjaoludele. Seega ei oma taganemisavalduse materiaalse kehtivuse analüüsimisel tähendust talverehvide, konditsioneeri ja pidurite olukorraga seonduv (küll aga tuleb siis, kui taganemisavaldusel oli õiguslik toime, analüüsida sellega seotud kulutuste hüvitamise nõuet). Riigikohus on selgitanud, et müüja vastutab selle eest, et müügilepingul oleksid kokkulepitud omadused

§ 217lg 2 p 1 mõttes.

Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad

§ 14lg 1 teise lause järgi olema tõesed.

Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda (vt RKTKo 28.032012, nr 3-2-1-17-12, p 15). Seejuures võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi

§ 217lg 2 p 1 mõttes.

Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, p 19; RKTKo 27.05.2015, nr 3-2-1-43-15, p 18). 8.

1. Pooltevaheline müügileping (dtl 15) ega ka müügikuulutus (dtl 86) ei kirjeldanud müüdud sõiduki tehnilist seisukorda ega sätestanud selles osas mingeid eritingimusi ega ka välistusi. 8.
2. Pooled vaidlevad selle üle, millistele tingimustele pidi müüdud asi vastama. Käesoleval juhul oli tegu kasutatud ja müügilepingu sõlmimise hetkel ligikaudu 15 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleks sõlminud mingeid erikokkuleppeid selles osas. Samuti ei teinud nad välistusi mingitele nõuete mittevastamise osas või et sõiduk ei vastaks tavapäraselt nii vanadele sõidukitele esitatavatele nõuetele või et sõidukil oleks mingid puudused.
3. Sõiduki korralisel ülevaatusel 11.09.2021 on ülevaataja teinud järgmised märkused (dtl 37): „Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad: OLULINE VIGA: Raam, kere ja sellele 5 kinnitatavad osad: Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud. vasaku karbi esi osa ja selle ümbrus (keevitada). Veermik ja vedrustus: OLULINE VIGA: Vedrustus.: Kuulliigendis on lõtk. parem alumine esimene ja mõlemad ülemised. Tuled, helkurid ja elektriseadmed: VÄHEOLULINE VIGA: Lähi- ja kaugtulelaternad: Reguleerimata – valgusvihu langemisnurk üle tootja ettenähtud langemisnurga. vasak madal.“
4. Hageja on esitanud kohtule R P poolt 05.11.2021 koostatud 1717/2021 eksperdi arvamus. R P on autotranspordi erialal diplomeeritud mehaanikainsener ning omab tehnikamagistri kraadi. Tema staaž sõidukite tehnilise eksperdina ja hindajana on aastast
5. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja on käesoleva arvamuse koostaja kantud alates 14.02.2018 kui maanteetransporditehnika tehnilises valdkonnas ja sõidukite hindamise valdkonnas ekspertiiside tegijana. Kohus hindab nimetatud dokumenti dokumentaalse tõendina TsMS § 293 lg 2
6. ls alusel. Arvamusest nähtub, et asjatundja teostas sõiduki ülevaatuse 27.10.2021 Tallinnas, xxx asuva H OÜ autoremonditöökoja territooriumil.
7. Kohus ülevaatusel leitu ja asjatundja arvamuse alusel tuvastab, et hageja on tõendanud järgmised asjaolud: 1) 11.09.2021 korralisel ülevaatust ei läbinud auto kahe olulise vea tõttu – konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud, vasaku karbi esi osa ja selle ümbrus (keevitada) ning kuulliigendites oli lõtk. 2) sõiduki kandevkonstruktsiooni, küljekarpidel ja pikitaladel esinevad läbivad korrosioonikahjustused. Korrosioonikahjustused on sedavõrd ulatuslikud, esiistmetel istujatel on oht jalad sõiduki põhjast läbi lükata. 3) Arvestades korrosioonikahjustuste ulatust tuleks sõiduki küljekarbid ja põhjaplekk suures osas vahetada. Eeldatav tööde maksumus oletab sõiduki ostuhinna mitmekordselt. 4) Arvestades, et kahjustusi on võimalik näha vaid sõiduki altvaatlusel, pole neid võimalik märgata tavapärase ostuprotsessi käigus, kui sõiduki rattad toetuvad maapinnale. 5) Sõidukil kandevkonstruktsiooni läbivad korrosioonikahjustuste tõttu on sõiduki kandevkonstruktsioon nõrgenenud, mistõttu pole tagatud sõiduki kere homogeensus ning jäikust võimalike liiklusõnnetuste korral. Seetõttu on vaadeldava sõidukiga liiklemine ohtlik. 6) sõiduki väärtus on hinnatav sõiduki lammutamisel saadavate varuosade realiseerimisest või sõiduki utiliseerimisel romusõidukina saadava tuluga, milleks on ca 200 eurot. 11.
8. Kostja ei ole otsesõnu eitanud, et sõidukil eelloetletud viga (täielikult läbiroostetatud põhi) esineb. Kostja on seisukohal, et 15 aastat vana sõiduauto ostmise korral ei saa mõningad auto põhja all olevad roostekahjustused tuua kaasa auto lepingutingimustele mittevastavust, kuna selliste roostekahjustuste olemasolu pole selles vanuses kasutatud sõidukite puhul ebatavaline (dtl 78, p 2.4). Kostja ei ole samas esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et hageja asjatundja arvamuses väljatoodud roostekahjustused ei olnud selles kirjeldatud ulatuses, vaid tegemist oli „mõningate roostekahjustustega“. Seega lähtub kohus sellest, et sõidukil oli otsuse punktis 11 alapunktides viidatud olukorras.
9. Kostja vastuväidete kohaselt (dtl 75, p 1.2) oli sõiduki hind 1200 eurot just seetõttu, et kostja selgitas hagejale, et 15 aasta vanusel sõidukil esineb roostet ja konditsioneer ei 6 tööta. Enne ostu tegi hageja proovisõidu ja vaatas sõiduki üle, seejuures sai hageja aru, et selle vanust ja hinda arvestades on tegemist vana ja kasutamisest tingitud kulumisjälgedega sõidukiga. Hageja veendus, et tegemist on just sellise sõidukiga, mida ta soovib osta ja seega sõlmiti ka müügileping. Kostja väitel (dtl 76, p 2.1) enne müügilepingu sõlmimist tutvus hageja sõidukiga ja kostja teavitas hagejat sõidukiga seotud kõikidest talle teadaolevatest olulistest asjaoludest, sh sõiduki vanusest tingitud puudustest: roostest ja mitte töötavast konditsioneerist. Seega teavitas kostja hagejat kõikidest võimalikest asjaoludest, mille vastu hagejal äratuntav oluline huvi oli. Hageja on nõustunud (dtl 111, p 1.2), et sõidukit ostes ta teadis, et tegemist kasutatud sõidukiga, mille konditsioneer ei tööta, kuid lühikesel proovisõidul ei tulnud välja muud vead (näiteks kriiksuvad ja mittekorras pidurid, täielikult läbi roostetanud auto kandekonstruktsioon ja põhi). Hagejale ei tähendanud „esineb roostet“ seda, et autopõhi on niivõrd läbi roostetanud, et sellest tulenevalt ei ole sõiduk enam sõidukõlblik, vaid seda, et sõiduk on vaatamata roostele sõidukõlblik ning rooste saab lihtsate võtetega parandada, mitte seda, et ta peab näiteks ära vahetama terve autopõhja selleks, et see oleks sõidukõlblik. 12.
10. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejat informeerinud puudustest, mis kohus luges tõendatuks ja tuvastas käesoleva otsuse punktis 11 alapunktides. 12.
11. Konditsioneeri seisukorrale viitamine taganemisavalduse analüüsimisel ei ole asjakohane, sest hageja ei tugine sellele puudusele taganemisel ega hagiavalduse esitamisel. 12.
12. Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui kostja juhtis sõiduki ülevaatamisel hageja tähelepanu sellele, et sõidukil „esineb roostet“, siis ei tähenda see informeerimist sellest, et sõiduk on (asjatundja arvamusele tuginedes) kandevkonstruktsiooni läbivate korrosioonikahjustuste tõttu liikluses liiklemiseks ohtlik ning selle vea kordategemine ületab sõiduki ostuhinda mitmekordselt. Ühestki kostja esitatud tõendist ei tulene, et hageja oli või pidi olema teadlik ostetava sõiduki sellisest seisukorrast. 12.
13. Nähtuvalt müügikuulutusest müüs kostja sõidukit kui Eestis arvel ja kehtiva ülevaatusega kuni 09/2021 (dtl 42) olevat ning kuulutusest ei tulenenud ühelgi moel, et tegemist oleks mahakandmisele kuuluva sõidukõlbmatu autoga. Seega võis hageja müügilepingut sõlmides eeldada, et sõiduk on liiklemiseks ohutu ning läbib korralise tehnilise ülevaatuse ilma oluliste ja väga kalliste vigadeta. Sõiduki 15 aastane vanus tähendab seda, et sõidukil võivad esineda tavapärasest kasutamisest tulenevad kulumised ja vead, kuid mitte seda, et sõiduki kandevkonstruktsioon kuulub ulatuslike korrosioonikahjustuste tõttu täielikult taastamisele. Kostja ei ole tõendanud, et tavapäraselt tuleb 15 aasta vanust autot ostes eeldada, et selle ülevaatuselt läbimiseks ja liiklemiseks ohutuks muutmiseks tuleb kulutada auto ostuhinnaga võrreldes veel mitmekordne summa. 12.
14. Samuti on hageja tõendanud, et viidatud asjaolu ei olnud võimalik tuvastada sõiduki tavapärase ülevaatuse käigus, kui sõiduki rattad on maas. Kohtu arvates puudus hagejal kohustus sõidukit ostes lasta see üle vaadata spetsialistil ja/või spetsiaalses töökojas, kus oleks võimalik autot uurida ka põhja alt. Asjatundja R P on 17.11.2022 täiendavalt selgitanud (dtl 164), et sõiduki välised keredetailid olid läbivate korrosioonikahjustuste varjamiseks üle värvitud, mistõttu maapinnal paikneval sõidukil polnud võimalik kahjustuste ulatust tuvastada. Kostja ei ole tõendanud, et seda oleks olnud võimalik tuvastada ka lühikese proovisõidu käigus. Seega on tegemist varjatud puudusega. 12.
15. Hageja ostis sõiduki kostjalt 01.07.2021 ning teatas kostjale sõiduki põhja ulatuslikust 7 roostest 30.09.2021 e-kirjaga. Müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 218

lg 2 redaktsioon sätestas, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud. Samuti ei ole see eeldus antud juhul puuduse olemusega vastuolus, vaid vastupidi – ei ole usutav, et see puudus sai tekkida pärast sõiduki valduse üleandmist kostjalt hagejale. Kohus märgib, et juba 03.12.2018 ülevaatusel on tehtud sõidukile märkus rooste esinemisest auto põhja all (dtl 37). Seega tuvastab kohus, et hageja viidatud puudus oli olemas sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal talle. 12.6.

1. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (vt RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, p 25; RKTKo 30.09.2015, nr 3-2-1-100-15, p 31). 12.6.
2. Asjas olevate tõendite kohaselt ei saanud hageja antud juhul varjatud puudusest teada enne, kui septembris
3. Kostja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et hageja oleks pidanud saama sõiduki kandevkonstruktsiooni olukorrast teada varem. Hageja taganes müügilepingust 30.09.2021 e-kirjaga, seega kindlasti mõistliku aja jooksul puuduse tuvastamisest arvates. 12.
4. Kostja mitteteadmine müügilepingu puudusest ei vabasta teda vastutusest. Varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud (vt RKTKo 25.05.2015, nr 3-2-1-50-15, p 17).

§ 218

lg-st 1 ja § 214 lg-st 2 tulenevalt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest üldjuhul alati, kui mittevastavus on olemas asja üleandmisel ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. 12.

1. Samuti ei ole hageja ja kostja vahelise õigussuhte analüüsimisel oluline see, kuidas, kellelt ja mis asjaoludel kostja sõiduki omandas (vt kostja vastuse p-d 1.1-1.2, dtl 7475). 12.
2. Samuti ei ole käesolevas menetlusetapis oluline Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 14.03.2022 otsuse nr xxx tegemise ja selle täitmise või mittetäitmisega seonduv.
3. Sõiduki müügilepingu oluliseks tingimuseks saab antud juhul pidada asjaolu, et sõiduk on liiklemiseks ohutu ja ilma suuremate kuludeta koheselt kasutatav ja läbiks korralise tehnilise ülevaatuse. Müügilepingu oluliseks rikkumiseks tuleb antud juhul pidada olukorda, kus (asjatundja arvamusele tuginedes) kandevkonstruktsiooni läbivate korrosioonikahjustuste tõttu on sõiduk liikluses liiklemiseks ohtlik ja selle kordategemiseks kulub auto hinnast mitu korda suurem summa. 13.
4. Asjatundja R P on 17.11.2022 täiendavalt selgitanud (dtl 164), et sõiduk vastas kandevkonstruktsiooni ulatuslike korrosioonikahjustuste tõttu romusõidukile, mille ulatus oli tuvastatav vaid sõiduki vaatlusel üles tõstetuna tõstukil. Samuti väitis asjatundja, et ehkki Mazda 6 korrosiooniprobleemid on üldtuntud (kohus siinkohal märgib, et ilmselt on need siiski üldtuntud vaid autode või nende remondiga tegelevatele spetsialistidele, mitte tingimata nö keskmisele ostjale), siis eksperdile sõiduki tehnilise seisukord pole võrreldav igapäevases teeliikluses osalevate sõidukitega ning selle reaalne väärtus on võrreldav sõiduki utiliseerimisest saadava tuluga (sõltuvalt vanametalli hinnast 150 – 300 eurot). 8 13.
5. Kostja kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingult lootis. Kostja pidi kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette nägema, seega on tegemist olulise lepingurikkumisega

§ 116lg 2 p 1 järgi.

See annab ostjale õiguse lepingust taganeda (

116 lg 1 mõttes). 13.3.

§ 223

lg 2 (müügilepingust taganemisel kehtinud redaktsioonis) alusel loetakse tarbijalemüügi puhul müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Sel juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda (

§ 223lg 3).

13.

1. Käesoleval juhul kohus asub seisukohale, et hageja oli õigustatud 30.09.2021 avaldusega pooltevahelisest 01.07.2021 sõiduki müügilepingust taganema.
2. Kuna hageja müügilepingust taganemisel on toime, tuleb poolte nõudeid hinnata tagasitäitmise võlasuhte kontekstis.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 14.1. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

§ 189

lg 1 alusel sõiduki eest tasutud müügihinna tagastamist, kostjal on omakorda õigus nõuda hagejalt sõiduki tagastamist. Sõiduki kasutuseelise nõuet ei ole kostja esitanud. Kostja on küll palunud arvestada maha hageja kasu, mis ta sai sõiduki kasutamisest (dtl 74, p 3), kuid ei ole välja toonud sellega seonduvaid asjaolusid ega neid tõendanud. 14.2. Kostja ei ole menetluses esitanud hageja vastu sõiduki väljaandmise nõuet. Hageja on kinnitanud valmidust sõiduk kostjale tagastada ning on esitanud vastava kostja tahteavalduste tuvastamise ja kohtuotsusega asendamise nõude. 14.3.

§ 191

lg 2 järgi, kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktile 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud. 15. Sõiduki müügihind oli 1200 eurot. Hageja on taotlenud müügihinna hüvitamist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1200 euro tasumist

§ 189lg 1 järgi.

1. Hageja on toonud hagiavalduse punktis 1.20 välja kulutused sõiduki parandamiseks või sellega seoses 957,06 euro ulatuses, mille hüvitamist ta soovib. Hageja nõuab järgmiste kulutuste hüvitamist (sulgudes toodud viide tõendile, mis kulu kandmist tõendab): 1) sõiduki registreerimistasu (riigilõiv) 48 eurot (dtl 17) 2) Sõiduki liikluskindlustus (1 aasta) 135,05 eurot (dtl 18) 3) Rehvide hoiustamine 35 eurot (dtl 19, 20) 4) Tulekustuti 15 eurot (dtl 22) 5) Pidurite kontroll 125,20 eurot (dtl 24) 6) Pidurite remont 439,81 eurot (dtl 21) 7) Ekspertiisi arve 125 eurot (dtl 52, 25) 8) Ülevaatuse tasu 34 eurot (dtl 23). 16.
2. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et summa 125,20 eurot on makstud Carstop Kadakale vaidlusaluse sõiduki pidurite kontrollimise eest. Dtl 24 maksekorraldusega 9 koos ei ole esitatud vastavat arvet, millest kohus saaks tuvastada, mille eest see on tasutud. 16.
3. Samuti ei kuulu hüvitamisele tulekustuti kulu 15 eurot, kuna see ei ole sõidukile kohtkindlalt ega püsivalt paigaldatud ega muutu sõiduki osaks. Hageja võib selle sõidukilt eemaldada ja ta saab seda kasutada muude sõidukitega. 16.
4. Ülejäänud sõidukiga seoses tehtud kulutused kokku summas 816,86 eurot on hüvitatavad erinevatel õiguslikel alustel 16.3.
5. Maanteeametile omaniku vahetuse muutmise eest makstud 48 eurot, rehvide hoiustamise tasu 35 eurot, sõiduki ülevaatuse eest makstud 34 eurot ja liikluskindlustuse tasu 135,05 eurot on hüvitatav lepingu rikkumisega tekitatud kahjuna (

§ 115lg 1 alusel).

Lepingust taganemisel tagastatakse küll üleantud sooritused, kuid leping kui selline kehtis kuni taganemisavalduseni (leping ei kao ega ole algusest peale kehtetu või toimetu) ja taganenud pool saab nõuda üleantu tagastamise (või selle väärtuse hüvitamise) kõrval positiivse huvi hüvitamist, millega ta seatakse olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui leping oleks täidetud (§ 127 lg 1). 16.3.2. Ekspertiisi kulu 125 eurot on hüvitatav kui mõistlik kulu kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kohtule (

§ 128lg 3).

16.3.3. Pidurite remont 439,81 eurot on hüvitatav

§ 191lg 2 järgi.

16.

1. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2016,86 eurot.
2. Hageja on esitanud ka nõude kohustada kostjat võtma tagasi (üle) sõiduki Mazda 6 registreerimismärgiga xxx ning andma nõusoleku sõiduki omandiõiguse ja valduse vastuvõtmiseks või asendada see kohtuotsusega (dtl 6). 17.
3. Kuna sõiduki omandi ja valduse tagastamise nõue kuulub vastavalt

§ 189lg 1 kostjale, siis ei saa hageja vastavat nõuet esitada.

Kohus on selle võtnud ekslikult menetlusse. Seega jätab kohus selle hageja nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.). Hageja ei ole esile toonud, mis on tema põhjendatud huviks sellise nõude esitamisel. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

1. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 134 on tsiviilasja hagihinnaks 5657,06 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 19.
3. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud rahalise nõude valdavas osas (mõistes nõutud 2157,06 euro asemel välja 2016,86 eurot). Rahuldatud põhinõue on 93,5% esitatud varalisest põhinõudest. Peale selle jätab kohus läbi vaatamata hageja nõude kohustada kostjat vastu võtma auto omand ja valdus. Kohtumenetluses keskendus poolte vaidlus sellele, kas autol esinesid hageja väidetud puudused, kas hageja oli või pidi olema neist 10 müügilepingu sõlmimisel teadlik ning kas kostja vastutas puuduste eest. Auto valduse ja omandiga seotud nõudega seonduv oli menetluses nö tagaplaanil ja kohtu hinnangul ei kulutanud pooled selle tõendamiseks ega sellele vastuväidete esitamiseks eriti ressurssi. Seega kokkuvõttes leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses kostja kanda.
4. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 20.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja esindajakulu summas 700 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. 20.
6. Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 595 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust summas 535,50 eurot (595 x 90%). 20.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 700 eurot. 20.3.
8. Hageja esindaja tunnitasu määr on 60 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 60 eurot ei ületa õigusteenuse turu keskmist tunnihinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). 20.3.
9. Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 11,66 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 11,66 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 700 eurot, millisest kuulub kostja poolt hüvitamisele 630 eurot (700 x 90%).
10. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 1165,50 eurot, millest riigilõiv summas 535,50 eurot ja esindajakulu summas 630 eurot.
11. Kostja on avaldanud, et viimasel puuduvad menetluskulud, kuna pole kasutanud tasulist õigusabi. Seega kostjal hüvitamisele menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.
12. a otsusega nr 2-2212646 11