Obsah (7)

§ 20§ 24§ 34§ 361§ 29§ 363§ 364

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1853 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamis

) § 201 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt selgelt põhjendamatuks ning tegi

§ 20

lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); tegi taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Gruusia Vabariiki. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2); kohaldas isikule VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks.

1. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et PPA otsuse tühistamiseks puudub alus ning Riigikohus ei võtnud 10.06.2024 kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse (asi nr 3-23-1350). Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et isiku puhul ei esine VSS §-s 171 sätestatud väljasaatmise keeldu. Vastustaja ja halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks ei kujuta kaebaja väljasaatmine päritoluriiki ohtu kaebaja elule ja tervisele (12.04.2024 otsuse p 18).
2. PPA pidas isiku 19.06.2024 kell 20.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 h kinni. Isik viibib Eesti Vabariigis ebaseaduslikult, ei soovi lahkuda ega täita PPA poolt 19.05.2023 koostatud otsust.
3. PPA viis 20.06.2024 kell 11.56 isikuga läbi küsitluse/vestluse, mille ajal avaldas isik teistkordselt soovi saada rahvusvahelist kaitset Eestist. Isiku sõnul on ilmnenud uued põhjendatud asjaolud, miks peaks isik Eesti Vabariigis rahvusvahelist kaitset saama.
4. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 20.06.2024 taotluse anda luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (

) § 361 lg 2 p 1 (isikusamasuse tuvastamine), 4 (rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, põgenemisoht), 5 (väljasaatmise vältimine) alusel. Isiku puhul põgenemisoht on põhjendatud VSS § 6⁸ p 6 kohaselt, kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on mitmel korral vestluses PPA ametnikega väljendanud, et ei soovi Eestist (Schengeni alalt) lahkuda. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et PPA ja kohtud jõudsid järeldusele, et isik ei vaja rahvusvahelist kaitset ja ta tuleb Eestist koduriiki välja saata. Isik, saabudes Schengeni alale (Saksamaa kaudu), ei taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset vaid liikus biomeetrit kasutades Eestisse ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis. Sellest järeldab PPA, et ta soovib just Eestis olla ja mitte lahkuda. PPA hinnangul üritab isik Eestis uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega takistada enda väljasaatmist Gruusia Vabariiki. Peale kohtuotsuse jõustumist pole isik vabatahtlikult midagi ette võtnud, et täita temale koostatud sundtäidetavat lahkumisettekirjutust. Isiku sõnul ootas ta, kuni politsei ta kinni peab ning siis esitas siis uue rahvusvahelise kaitse taotluse.

1. Isik selgitas istungil, et esitas korduva rahvusvahelise kaitse taotluse uutel asjaoludel. Ta ei soovi Gruusiasse naasta, sest lahkus sealt poliitilise olukorra tõttu. Kriminaalasi tema vastu on poliitiline. Ta ei saanud osaleda virtuaalselt Gruusia kohtumenetluses. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab PPA taotluse.
3. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2). 2
4. Isiku suhtes on lõppenud esimene rahvusvahelise kaitse menetlus (asi nr 3-23-1350). Isiku avaldas 20.06.2024 küsitlusel, et soovib uuesti rahvusvahelist kaitset taotleda uutel asjaoludel. Seega on tegemist korduva taotlusega, mille korral on taotlejal õigus jääda taotluse menetlemise ajaks Eestisse (

§ 24lg 5).

Seega on PPA õigesti esitanud taotluse

sätete alusel. 11. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad

§ 34

lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 12. Kohus leiab, et esineb

§ 361

lg 2 p 4 sätestatud kinnipidamise alus ja

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõtted.

§ 361

lg 2 p 4 alusel kinnipidamine eeldab esmalt, et esineb vajadus rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et rahvusvahelise kaitse taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Samuti on eesmärgiks takistada puudutatud isiku liikumist enne haldusmenetluse lõppemist teise riiki. PPA-l on vajadus isikuga läbi viia toimingud, et välja selgitada tema väidetavad uued asjaolud. Kohtul on alust kahelda, et vabaduses viibides oleks isik PPA-le kättesaadav. Teisisõnu, esineb põgenemisoht, mis on sisustatav VSS § 6⁸ p 6 alusel: isik selgitas 20.06.2024 küsitlusel, et ta ei kavatse vabatahtlikult käitumisettekirjutust täita, st Gruusiasse minna. Ta on teadlik Tbilisi Linnakohtu 25.10.2023 süüdimõistvast kohtuotsusest, millega talle mõisteti 7-aastane vanglakaristus. Selle otsuse tõlke esitas tema esindaja Tallinna Ringkonnakohtule 21.02.2024. Eestis on tema suhtes tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 12.04.2024 otsuses, et isiku puhul ei ole alust arvata, et Gruusia kohus ei olnud sõltumatu (otsuse p 12). Ka kohtul ei ole põhjust arvata teisiti. Isikule esitatud süüdistus on seotud rahade omastamisega mitmetelt hoiustajatelt, mistõttu ei ole usutav poliitiliselt ajendatud kohtumenetlust. Need asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et isik ei pruugi olla PPA jaoks kättesaadav väljasaatmise täideviimiseks. Põgenemisoht välistab

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise.

Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.

1. Otsuse p-s 12 esitatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et isiku 20.06.2024 taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isik osales ringkonnakohtu istungil 08.02.2024 ning oli teadlik, et ringkonnakohus kohustas kaebajat esitama Tbilisi Linnakohtu otsuse tõlke. Seega on ta teadlik, et vastav tõlge esitati ning et ringkonnakohus võttis seda asjaolu arvesse otsust tehes. 3
2. PPA-l tuleb siiski kordava taotluse korral viia rahvusvahelise kaitse menetluses läbi täiendavad toimingud täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks. Seetõttu on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isiku õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
3. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 363lg 3).

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.08.2024 (k.a).
2. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

18. Kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused tõlgiti isikule istungil. Seetõttu ei edasta kohus isikule kohtumääruse tõlget. Isik sai sellest aru. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 4