Obsah (6)

§ 423§ 426§ 150§ 168§ 178§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-149564 Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatama

§ 423lg 3 alusel.

Lisaks annab aluse läbi vaatamata jätmiseks sama paragrahvi lg 1 p 8, mille järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

1. Kohus tegi rahvastikuregistris sisalduva info alusel kindlaks, et kostjal on Xxx kodakondsus, mistõttu käesoleva asja kohtualluvuse kindlaksmääramisele kohaldub Eesti Vabariigi ja Xxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades. Eesti Vabariigi ja Xxx lepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune 3 õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Sama õigusabilepingu artikli 21 lg 1 ja 2 alusel, kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud menetlevad asja ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe.
2. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid annavad alust arvata, et kostja elu- ja ka viibimiskoht ei ole Eestis. Kohtul ega kohtutäituril ei ole õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kohtul puuduvad andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3. Kuivõrd kostja on Xxx kodanik, siis ei kohaldu kohtualluvuse määramisel

regulatsioon, vaid Eesti ja Xxx õigusabileping (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-6353). Asjas kogutud andmed annavad piisavat alust asuda seisukohale, et kostjal puudub Eestis elukoht, mistõttu ei võimalda Eesti-Xxx õigusabilepingu art 21 lg 1 Eesti kohtul kostja vastu esitatud hagi menetleda. Poolte vahel kirjalikult sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppe olemasolule hageja ei tugine. 10. Eeltoodust tulenevalt ei allu hagi menetlemine rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti kohtule. Kuivõrd hagi ei allu Eesti kohtule, ei ole Harju Maakohus pädev asja lahendama. 11.

§ 426

lg 1 järgi, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 12. Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 3 alusel.

13.

§ 168lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

kostjal ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. 14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 372

lg 5 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik