Obsah (9)

§ 378§ 663§ 659§ 4771§ 371§ 465§ 477§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-17-12137 Kohtuasi XXi avaldus

) § 372 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse § 138 lg 1 teise lause kohaselt, kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. Avaldaja poolt avalduses tõstatatud küsimusi (lapse huvid ja vanemate suutlikkus hooldusõigust teostada) on kohtud põhjalikult käsitlenud varasemates lahendites. Maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid jõustusid 27.03.2023.a s.o ligi aasta tagasi. Avaldaja ei ole välja toonud midagi sellist, mida saaks pidada uuteks asjaoludeks. Kohtulahendid on täitmiseks ning kõiki tõendeid ja asjaolusid ei hakata uuesti koguma ja hindama põhjusel, et menetlusosalise arvates ei ole kohtulahend õige. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et lapse ema avaldus ei ole perspektiivikas ning kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Kuna avaldus on perspektiivitu ja kohus keeldub selle menetlusse võtmisest, siis jätab kohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Lisaks ei esine käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ühtegi

§ 378lg 1 p-s 6 nimetatud alust.

Eeltoodust tulenevalt ei ole vanema hooldusõiguse taastamise menetluses täitemenetluse peatamine võimalik. 2 MÄÄRUSKAEBUS

1. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks.
2. Lapse ema ei esitanud avaldust varasema kohtulahendi vaidlustamiseks. Avaldus on esitatud nii avaldaja kui lapse õiguste ja huvide kaitseks. Varasema kohtulahendi sunniviisiline täitmine on tänasel päeval esinevaid asjaolusid arvestades lapse vaimset ja füüsilist tervist kahjustav. Varasemast kohtulahendist on möödunud pikk aeg ning selle aja jooksul ei ole erieestkostja teinud ainsatki toimingut, et taastada isa ja lapse lähedussuhe. Selle asemel on erieestkostja esitanud avalduse isa ja lapse suhtlema sundimiseks täitemenetluse raames. Laps ema ei tee mingeid takistusi lapsele isaga suhtlemiseks ja on võimaldanud ametnikel vajalikke tegevusi suhtlemise korraldamiseks. Lapse elu on raskendatud, kuna laps elab tänasel päeval koos oma emaga, kellel peaks olema ka täielik hooldusõigus, et korraldada lapse igapäevaelu küsimusi. Sealhulgas ei ole lapse ema saanud korraldada teatud küsimusi seoses lapse kooli, trenni ja reisidega. Praegu otsustavad lapse elukorralduse üle isikud, kellel puudub lapsega kontakt ja lähedussuhe ning kes ei tunne last. Lapse isa on peale varasemat kohtulahendit kahjustanud oma suhtlusvõimalusi lapsega, kuna on last hirmutanud ja koolikaaslaste ees naeruvääristanud. Võrreldes varasema kohtulahendiga on ka lapse küpsusaste oluliselt muutunud. Kuna erieestkostja ei ole oma ülesannetega hakkama saanud, siis on alus erieestkoste lõpetamiseks. MENETLUSE EDASINE KÄIK
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus lapse ema avalduse menetlusse võtmisest. Tsiviilasi tuleb saata samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. Avaldaja ei saa vaidlustada maakohtu määrust osas, milles kohus jättis esialgse õiguskaitse avalduse rahuldamata (

§ 4771lg 4).

Seda on maakohus määruses ka märkinud. 8. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, kuna avaldus on perspektiivitu.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 9.

§ 465

lg 2 p 8 alusel märgitakse määruses põhjendused, mille alusel kohus järelduseni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse 3 võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10).

1. Harju Maakohtu 19.11.2021 määrusega lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anti hooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel lapse isale. Samuti lõpetati lapse ema isikuhooldusõigus lapse ja isa suhtlemise korraldamisel ja lähedussuhte loomisel ja määrati selles osas lapsele erieestkostja. Lisaks määrati kindlaks lapse ja vanemate suhtlemiskord. Tallinna Ringkonnakohus muutis 16.01.2023 määrusega osaliselt maakohtu määrust suhtlemiskorra osas ja täpsustas erieestkostja pädevust.
2. Lapse ema esitas 20.01.2024 maakohtule avalduse, milles palus lapse huvides lõpetada kohtulahendi täitmise ning taastada lapse ema hooldusõigus lapse suhtes täies ulatuses.
3. PKS § 138 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. PKS § 1231 lg 1 järgi taastatakse hooldusõiguse muutuste korral vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust. Maakohus on üksnes märkinud, et avalduses ei ole välja toodud midagi sellist, mida saaks pidada uuteks asjaoludeks. Maakohus ei ole aga põhjendanud, miks ta leiab, et avaldaja ei ole esile toonud uusi asjaolusid. Maakohtu üldsõnalist sedastust, ilma selgitusi esitamata, ei saa pidada määruse põhjendamisel piisavaks. Maakohus ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, miks ta leiab, et avalduses esiletoodud asjaoludel ei ole hooldusõiguse taastamine võimalik. Sealjuures on

§ 371

lg 2 p 2 alusel asja menetlusse võtmisest keeldumisel kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

1. Lisaks hooldusõiguse taastamise nõudele on avaldaja esitanud ka varasemalt tehtud kohtulahendi täitmise lõpetamise nõude. Avaldaja on tuginenud PKS § 143 lg-le 3, mis sätestab, et lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Maakohus ei ole seda nõuet määruse põhjendavas osas käsitlenud ega esitanud mingeid põhjendusi viidatud nõude osas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel.
2. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus oluliselt rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust. Maakohtu määrus tuleb osas, milles kohus keeldus lapse ema avaldust menetlusse võtmast, tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb

§ 173

lg 3 ja

§ 174lg 6 alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 4