2-22-14685/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kairi Piirisild ja Antero Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-14685 Kohtuasi XX hagi Windex Technologies OÜ ja YY vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.03.2023 otsus Kaebuse esitaja ja liik Windex Technologies OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind 229 860,54 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): XX (sünniaeg xx.xx.xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Veressov Kostja (apellant): Windex Technologies OÜ (registrikood 14914910), lepinguline esindaja Artjom Morozov Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 31.03.2023 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2.Maakohtu 31.03.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt läbi vaatamata, kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata ja kostja I vastu esitatud hagi 212 200 USD-d ületavas osas rahuldamata.

3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2-22-14685 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. XX esitas 02.10.2022 Harju Maakohtule hagi Windex Technologies OÜ (edaspidi kas kostja või kostja I) ja YY’i (kostja II) vastu, milles palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1 448 831,48 Ameerika Ühendriikide dollarit (USD), sissenõutavaks muutunud viivise 26 991,92 USD ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2.10.02.2023 täpsustatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 692 671,90 USD-d, 17 459,13 USD ulatuses sissenõutavaks muutunud viivise ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Alternatiivselt juhul, kui kohus ei rahulda hageja kahju hüvitamise nõuet, palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 506 045,71 USD-d, sissenõutavaks muutunud viivise 12 755,12 USD ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3.Kostja II ja teised Outer Ring’i nimelise krüptoprojekti meeskonnaliikmed tegid hagejale investeerimisettepaneku osta Galactic Quadrant (GQ) nimelisi krüptožetoone. 2022. a jaanuaris sõlmiti hageja ja kostja I vahel kaks müügilepingut:

-10.01.2022 müügileping 40 000 000 žetooni ostuks. Lepingu tingimuste kohaselt olid žetoonide väärtused väljendatud USA dollarites ja ostuhinnaks 100 000 BUSD-d, mis on Binance krüptovaluutavahetusplatvormi stabiilne münt (nn stablecoin) Ameerika Ühendriikide dollarites. Vastavalt lepingule kohustus kostja I väljastama hagejale žetoone järgmiselt: 6% (st 2 400 000 žetooni) kokkulepitud kogusest esmase väljastamise päeval ja ülejäänud võrdsetes osades 12 kuu jooksul;

-15.01.2022 müügileping 38 571 428 žetooni ostuks. Lepingu tingimuste kohaselt olid samuti žetoonide väärtused väljendatud Ameerika Ühendriikide dollarites ja ostuhinnaks 135 000 BUSD-d. Vastavalt lepingule kohustus kostja I väljastama hagejale žetoone järgmiselt: 8% (st 3 085 714,24 žetooni) kokkulepitud kogusest esmase väljastamise päeval ja ülejäänud võrdsetes osades 8 kuu jooksul.

4.Hageja täitis oma kohustused, tasudes 11.01.2022 ja 15.01.2022 kostjale I mõlema lepingu ostusummad, kokku 235 000 (100 000+135 000) BUSD-d. Kostja I saatis 03.03.2022 hagejale mõlema lepingu esmased žetoonid (st 6% ja 8% žetoonide ülekanded). Kostjad ei saatnud hagejale žetoone müügilepingutega kokkulepitud mahus. Küll teatas kostja II 2022. a aprilli 2 2-22-14685 alguses, et kõik žetoonide ostjad hakkavad oma igakuiseid žetoonide jaotusi saama aprillist, kuid hageja pole kostjatelt ühtegi žetooni enam saanud.

5.05.04.2022 avastas hageja, et kostja saatis hagejale 10.01.2022 lepingu täitmiseks kahekordse koguse žetoone, st 6% ehk 2 400 000 žetooni asemel 12% ehk 4 800 000 žetooni.

Hageja teatas veast kostjale II ja pakkus olukorra lahendamiseks erinevaid võimalusi. Kostja II tunnistas viga, kuid lükkas erinevatel ettekäänetel kõik hageja katsed olukorra lahendamiseks tagasi. Seejärel saatis hageja 08.04.2022 kostjate ametlikule e-posti aadressile info@micryptobot.com nõudekirja. Kirjas pakkus hageja veel kord erinevaid võimalusi žetoonide topelt tarnega seotud olukorra lahendamiseks ja nõudis kostjalt I mõlema müügilepingu täitmist, st aprillikuu žetoonide kättesaamist ja järgnevate igakuiste tarnete jätkamist. Hageja ei saanud nõudekirjale mingit vastust. Seepeale saatis hageja 17.04.2022 kostja I veebisaidi www.outerringmmo.com kaudu samade nõudmistega uue nõudekirja. Kostja II vastas 19.04.2022, et müügilepinguid rikkus hoopis hageja, sest ta pole žetoonide topelt tarnest kostjaid teavitanud. Kostja I teatas 25.04.2022 hagejale, et ta ei saada viimasele enam ühtegi žetooni ja ühepoolselt lõpetas mõlemad lepingud. Vastuseks kostja I lõpetamise teatele edastas hageja 02.06.2022 kostjale I hagihoiatuse koos 2 589 906,03 USD suuruse kahjunõudega, mille hüvitamist soovis hiljemalt 09.06.2022.

6.Kostjad küll teatasid 25.04.2022 hagejale müügilepingute lõpetamisest, kuid see ei saanud olla kehtiv, sest hageja pole müügilepinguid rikkunud. Tasudes mõlema lepingu ostusummad ära, täitis hageja oma kohustused kostja I ees täies ulatuses.

7.Kostja I rikkus müügilepingutest tulenevat žetoonide tarnimise kohustust. Jättes suurima osa žetoone, s.o üle 89% hagejale edastamata, tekitas kostja I hagejale olulise varalise kahju.

Kostjale I hageja poolt 02.06.2022 kahjunõude esitamine ja temalt hiljemalt 10.06.2022 kahju nõudmine on võrdsustav müügilepingutest taganemise avalduse esitamisega.

8.Kostja II, kui kostja I juhatuse liige, käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostja II süüline heade kommete vastane käitumine hageja suhtes seisnes eelkõige selles, et ta teadlikult keeldus müügilepingute täitmisest tegelikkusele mittevastavatel põhjustel, et hageja polevat kolmandate isikute eest kohustusi täitnud ja hageja polevat kostjaid žetoonide topelt tarnest (st nende endi veast) teavitanud. Hageja hinnangul on kostja I ja kostja II solidaarvõlgnikud, kes vastutavad kahjuhüvitise maksmise eest VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt.

9.Hageja taganes lepingust osaliselt, s.o vaid kostja I (ca 89%) täitmata žetoonide tarnekohustuse suhtes (VÕS § 116 lg 3). Kuna hageja maksis kõikide žetoonide eest, võib ta kostjalt I saamata žetoonide ulatuses raha VÕS § 189 lg 1 järgi tagasi nõuda. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et hageja taganemine ei ole kehtivalt toimunud, nõuab hageja kostjalt I lepingulise põhikohustuse asemel kahju hüvitamist ilma lepingutest taganemata, st kostja I täitmata kohustus asendub raha maksmise kohustusega (VÕS § 127 lg 1).

10.Kostjad eksitavad kohut väites, et kostja I sõlmis müügilepingud mitte hagejaga, vaid ettevõttega Degenerate Apes Venture Capital. Hageja kirjutas kostjale II selgelt, et müügileping sõlmitakse hageja nimel. Kostja II vastas palvega täita lepingu projekt küsitud andmetega, allkirjastada ja tagastada. Seega teab kostja II, et poolte ühine tahe oli sõlmida lepingud just hagejaga. Mõlemas lepingus on poolte andmete väljas ostjana märgitud hageja nimi. Seda on nii lepingute alguses, kui allkirjade vastas lepingute lõpus. Küll on väljas „Esindus“ (ingl Representative) lisatud „XX, Degenerate Apes Venture Capital tegevjuht“ (ingl CEO), kuid seda vaid põhjusel, et kostjad koostasid lepingud ise ja määrasid DocuSign programmis välja „Esindus“ kohustuslikuks ning hageja oli puht tehniliselt sunnitud lepingu allkirjastamise 3 2-22-14685 lõpuni viimiseks sellesse välja midagi kirjutama. Igal juhul ei saa ebaõige tähistus või väljendusviis olla lepingu poolte ühise tahte tõlgendamise aluseks. Degenerate Apes Venture Capital’it ei saaks käsitada lepingu poolena isegi hüpoteetiliselt, sest tegemist pole juriidilise isikuga. Degenerate Apes Venture Capital on hagejaga seotud isikutest koosnev riskiinvestorite grupp. Taolisel isikute ühisusel puudub õigusvõime. Ebaõiged on kostjate väited, et hagejale müüdud žetoonid olid mõeldud vaid juriidilistele isikutele. Kostjate enda koostatud lepingute p 1.43 viitab võimalusele, et ostjaks võis olla ka tarbija, s.o füüsiline isik.

11.Hageja nõuab kostjalt I kohustuste täitmise asemel selle väärtuse 692 671,90 (445 816,90+246 855) USD hüvitamist.

12.Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt I hinnavahe hüvitamist 134 160 USD ulatuses. Hageja nõuab ka saamata jäänud tulu. Hageja kahju saamata jäänud tuluna seisneb selles, et kuna kostja I kohustusi ei täitnud, taganes hageja lepingutest ja kaotas võimaluse võõrandada žetoonid (suurema) turuhinnaga. Müügilepingute kohasel täitmisel oleks hageja nt 04.04.2022 tehinguga seotud kasum olnud 115 933,33 USD-d. Kuna hageja maksis kõigi talle võlgnetavate žetoonide eest, võib ta kostjalt I lisaks kahju hüvitamisele nõuda tagasi ka tarnimata 70 685 713,76 žetooni ulatuses ostusummat, mis on 212 200 USD-d. Seega juhul, kui kohus ei rahulda hageja kahju hüvitamise nõuet, soovib hageja kostja I vastu esitatud hinnavahe, saamata jäänud tulu ja tagasitäitmise nõuete rahuldamist summas kokku 506 045,71 (134 160+159 685,71+212 200) USD-d.

13.Hageja soovib kostjatelt solidaarselt ka seadusjärgses määras viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja kahju ja tagasitäitmise nõuded muutusid sissenõutavaks hiljemalt 10.06.2022.

14.Kostja I avaldus nõuete tasaarvestamiseks on alusetu ja põhjendamatu. Esiteks ei võimalda seadus tagasitäitmisena üleantu väärtuseks lugeda turuhinda, kui üleantu hind on lepingus määratud (VÕS § 189 lg 3). Poolte müügilepingutes olid žetoonide hinnad paika pandud.

Teiseks on hagejale arusaamatu, mis alusel nõuavad kostjad hüvitist 723 855,30 žetooni eest olukorras, kus hageja ostis need kolmandalt isikult. Kuivõrd kostja I neid hagejale ise ei müünud, siis ei saa ta tagasitäitmisena või hüvitist nende eest või nendest saadud kasu nõuda.

Kostjate vastuväited 15. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.

16.Kostjatel puudub võlasuhe hagejaga. Kostja I sõlmis müügilepingu ettevõttega Degenerate Apes Venture Capital. Asjaolu, et Degenerate Apes Venture Capital ei ole juriidiline isik, on kostjate jaoks üllatuslik. Kostja juhtis hageja tähelepanu esindusõigusele juba 10.06.2022 vastuskirjas, küsides volikirja, mida siiani ei ole esitatud. Antud juhul on tegemist investorite seltsinguga. Kostja ei müünud žetoone füüsilistele isikutele tol ajal, kui sõlmiti leping hagejaga.

17.Kostja II ei ole heade kommete vastaselt käitunud. Kostjale II jääb arusaamatuks, miks antud olukorras peaks tema isiklikult vastutama, kui ta täitis vaid enda õigusi ja kohustusi äriühingut esindades.

18.10.01.2022 ja 15.01.2022 sõlmitud müügilepinguid tuleb tõlgendada ühe 10.01.2022 lepinguna ning 15.01.2022 sõlmitud leping on esimese lepingu täiendus. Sellele viitab see, et lepingud on suuremas osas identsed ning vahetunud on vaid ostetud žetoonide arv, hind ning nende väljamaksmise periood.

4 2-22-14685 19. Kostja I poolt müügilepingust taganemine on kehtiv. Müügilepingu punkt 1.13 sätestab, et pärast žetoonide edastamist peab ostja kontrollima, kas ostja on žetoonid õiges koguses nõuetekohaselt kätte saanud. Puuduste ilmnemisel peab ostja sellest viivitamatult Windexi teavitama. Punkt 1.18/1.1.f kohustab ostjat teatama Windexile viivitamatult, kui mõni žetoon on üle kantud ekslikult või ülemääraselt ning järgima kõiki antud juhiseid Windexi poolt. Punkt 1.38 sätestab, et kumbki pool võib käesoleva lepingu kohe lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult, kui teine pool rikub oluliselt käesoleva lepingu mõnda tingimust ja (kui selline rikkumine on kõrvaldatav) ei paranda seda rikkumist 30 päeva jooksul pärast kirjalikku teavitamist. Punkt 1.39 järgi tähendab lepingu punkti 1.1.3 tähenduses oluline rikkumine rikkumist (sealhulgas ennetav rikkumine), mis on tõsine kõige laiemas tähenduses ja avaldab tõsist mõju kasule, mida lõpetav pool muidu saaks käesoleva lepingu olulisest osast (antud lepingupunktis on tegemist trükiveaga ja viide õigele punktile peaks olema 1.13, millest tuleneb kohustus kontrollida žetoonide arvu. Punkti 1.1.3 ei ole olemas ning lepingu sisust on ilmselge, et peeti silmas punkti 1.13).

19.1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad teavitasid hagejat lepingust taganemisest kirjalikult kohe pärast lepingu rikkumisest teadasaamist, seega on formaalne eeldus täidetud.

19.2. Kostjate arvates oli täidetud ka materiaalne eeldus, kuna hageja tahtlikult ei teavitanud kostjat viivitamatult liigsete žetoonide saamisest (millega rikkus oluliselt lepingu punkte 1.13 ja 1.18/1.1.f), seda enam, et hageja hakkas nendega kohe tehinguid tegema. Puudub vaidlus selles, et hageja sai 03.03.2022 4 800 000 GQ ja 03.03.2022 3 085 714,24 GQ. Kokku sai hageja 7 885 714,24 žetooni. Enne veast teatamist müüs hageja 2 450 641,68 GQ mille väärtus on 119 640 USD-d.

19.3. Žetoonide jagamine toimub vastavalt eelnevalt kokku lepitud kindlale programmile/graafikule, mis tähendab, et kindlal perioodil peavad investorid saama kindla arvu žetoone, mille hulk on piiratud. Just sellepärast on oluline teavitada müüjat kõikidest žetoonide arvu lahknevustest, et keegi investoritest ei jääks järgmisel jagamise perioodil ilma. Kasutajal, kes omab eelnevalt žetoone, on võimalik mängu käiku suuresti mõjutada, sh mida rohkem žetoone on kasutajal, seda suurem on tema mõju. Kuna hageja sai rohkem žetoone, siis tal tekkis eelis teiste mängijate ees.

20.Isegi kui arvata, et poolte vahel oli sõlmitud kaks eraldi lepingut, siis eelpool kirjeldatud hageja rikkumine annab aluse lõpetada mõlemad lepingud, kuna rikkumine mõjub tervele investorite ühiskonnale ning isegi žetoonide turuhinnale. Hageja rikkumine võib oluliselt kahjustada kostja I mainet. Kuna kostjate lepingust taganemine oli kehtiv, ei võinud hageja juba lõpetatud lepingust hiljem taganeda. Lepingu punkt 1.26 välistab hageja õiguse nõuda saamata jäänud tulu ning lepinguvälist kahju, samuti kahju, mis on põhjustatud ostja esitatud ebaõigest teabest, kui ostja ei ole järginud lepingu juhiseid.

21.Žetoonide väljastamisest (03.03.2022) kuni lepingust taganemiseni (25.04.2022) oli saadetud žetoonide keskmine turuhind 0,040875 USD. Hagejale saadetud žetoonide koguväärtus lepingust taganemise momendil oli 322 328,57 USD-d (7 885 714,24x0,040875).

Hageja maksis lepingu järgi 235 000 USD-d. Hageja peab tagastama kostjale 7 885 714,24 žetooni ning kostja peab tagastama hagejale 235 000 USD-d. Kuna hagejal on praegu vaid 3 174 496,98 GQ ning 4 711 217,26 GQ jääb puudu, nõuab kostja hüvitist tagastamata jäävate žetoonide keskmise väärtuse ulatuses. Kostja nõue hageja vastu on sellest tulenevalt 4 711 217,26x0,040875=192,571 USD-d. Lisaks tuleb arvestada, et hageja müüs üleliigsed žetoonid (2 450 641,68 GQ), mida ta ei tohtinud teha, ning kasutades hinna langust ostis turult žetoone juurde (mida hageja on ka ise kinnitanud), mille tõttu sai hageja 723 855,3 žetooni 5 2-22-14685 rohkem. Hageja on sellega alusetult rikastunud ning tagasitäitmisel peab hageja tagastama ka saadud kasu (VÕS § 189 lg 1). 723 855,3x0,040875=29 587,59 USD-d. Kostja soovib poolte nõuete tasaarvestamist järgmiselt: 235 000–192 571–29 587,59 =12 841,41 USD-d.

Maakohtu otsus ja põhjendused 22. Maakohus jättis hagi 692 671,90 USD-d ületavas osas ja sellele vastava viivise osas läbi vaatamata ning jättis kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata ja rahuldas kostja I vastu esitatud hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 212 200 USD-d ja 31.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 15 028,41 USD-d. Samuti viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (212 200 USD) alates 01.04.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Maakohus jättis kostja II vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud hageja kanda ning kostja I vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud 15,28% ulatuses kostja kanda ning 84,72% ulatuses hageja kanda.

23.Maakohus leidis, et kostja II vastu esitatud nõue on alusetu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II tegevus oleks olnud tahtlik ja suunatud just nimelt hagejale kahju tekitamisele. Seda, et kostja II, olles kostja I seaduslik esindaja, keeldus lepinguid edasi täitmast, ei saa pidada heade kommete vastaseks tegevuseks.

24.Asjakohatud on kostjate viited, et hageja ei ole lepingu pooleks – lepingutest nähtub, et hageja on soovinud lepingu sõlmida üksnes enda nimel. Lepingutest ei tulene, et ostjaks on Degenerate Apes Venture Capital. Ebaõiged on kostjate väited, et hagejale müüdud žetoonid olid mõeldud vaid juriidilistele isikutele, kuna vaidlusalused lepingud sisaldasid mh tarbijalemüügile omaseid sätteid.

25.Tegemist on kahe eraldiseisva lepinguga. Lepingud on sõlmitud erinevatel aegadel, lepingu eseme hinnastamine on erinev, tegemist on erinevate lepingudokumentidega ning lisaks puudub neis lepingutes kokkulepe või viide, et hilisem leping oleks varasema täiendus vms.

26.Kostja I poolt lepingutest taganemine on tühine. Täidetud ei ole formaalsed eeldused, kuivõrd kostja I rikkus müügilepingute p-is 1.49 sätestatud teadete edastamise korda ega saatnud ülesütlemisavaldust hageja e-posti aadressile. Kostja I saatis teate hagejale Telegram Messengeri grupivestluses, mis ei ole lepingute kohaselt teadete edastamise kanal. Seetõttu ei ole vajalik hinnata, kas 10.01.2022 lepingust taganemise materiaalne alus esines. Seega ei lõppenud 10.01.2022 ja 15.01.2022 müügilepingud kostja I 25.04.2022 avalduse alusel.

27.Lepingud lõppesid hageja 02.06.2022 kahjunõude kui kaudse lepingust taganemise tahteavalduse alusel 10.06.2022 seisuga. Kirjalik tahteavaldus edastati lepingus kokkulepitud korras ja mh kostja I e-posti aadressil. Hageja nõudis lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist ja seda saab tõlgendada kui avaldust lepingutest taganemiseks. Puudub vaidlus, et kostja I hagejale pärast esmast ülekannet enam rohkem žetoone ei edastanud (mis oli kostja I lepinguline põhikohustus), kuigi lepingute kohaselt tulnuks edastada vähemalt 2022. a aprilli- ja maikuu kogused. Kostja I rikkus žetoonide üleandmise kohustust (VÕS § 209 lg 1), jättes hagejale üle andmata kokku 70 685 713,76 žetooni. Kostja I rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 mõttes, kuivõrd vastavaid asjaolusid ei ole esile toodud ega tõendatud.

28.Hageja esmast kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada, kuna hagejale ei ole sellist kahju tekkinud. Alternatiivse nõude osas leidis maakohus, et põhjendatud on üksnes lepingutest taganemise tõttu tagasitäitmise nõue summas 212 000 USD-d. Pooled ei vaidle, et hageja tasus kostjale I lepingute täitmise raames ostuhinnana 235 000 USD-d. Pooled ei vaidle, et kostja I 6 2-22-14685 jättis hagejale tarnimata 70 685 713,76 žetooni. Hageja taganes lepingutest kehtivalt, mistõttu on hageja nõue sissenõutav. Kostja I ei vaielnud vastu hageja nõude arvestusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagasitäitmise võlasuhte raames kostjalt I hageja kasuks välja mõista 212 200 USD-d.

29.Lepingute puhul on tegemist tarbijalemüügiga. Kostja ei ole vaidlustanud, et lepingud koostas kostja ilma, et nendes sätestatud tingimused oleks eraldi läbi räägitud. Seega sõlmiti lepingud tüüptingimustel ning lepingute p-is 1.26 sätestatud saamata jäänud tulu nõudeõiguse välistamise tingimus on VÕS § 43 lg 3 p 2 kohaselt hagejat ebamõistlikult kahjustav, kuivõrd piirab põhjendamatult õiguskaitsevahendite kasutamise võimalust.

30.Sissenõutavaks muutunud viivis on 31.03.2023 seisuga 15 028,41 USD-d (võlgnevus 212 200 USD-d, viivitatud päevi 295, intressimäär 10.06.2022–31.12.2022 8% aastas, alates 01.03.2023 10,5% aastas). Kostja I peab tasuma ka edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (212 200 USD-d) alates 01.04.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

31.Kostja I tasaarvestusavaldus on põhjendamatu. Müügilepingud lõppesid hageja taganemisavalduse alusel 10.06.2022 seisuga. Hageja taganes müügilepingutest täitmata kohustuste osas, st juba üleantud žetoonide ja nende eest tasutud raha tagasitäitmise võlasuhte esemeks olla ei saa.

Apellatsioonkaebus 32. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

33.Maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata, kuna hagejal puudub isiklik nõudeõigus kostjate vastu. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei sõlminud lepingut Degenerate Apes Venture Capital’i esindajana. Lepingus on kirjas, et XX, CEO Degenerate Apes Venture Capital. Hageja on kohtumenetluse käigus ise kinnitanud, et ta on „Degenerate Apes Venture Capital on hagejaga seotud isikutest koosnev riskiinvestorite grupp.“. Tegemist on seltsinguga.

34.Kostja ei nõustu, et tegemist on vallasasja tarbijalemüügiga ning et lepingu p 1.26 puhul on tegemist tüüptingimustega. Hageja ei ole tarbija.

35.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja I poolt lepingutest taganemine on tühine, kuna täidetud ei ole taganemise formaalsed eeldused. Hageja ei ole kunagi vaielnud vastu kostja poolse lepingust taganemise formaalsete eelduste kehtivusele (avalduse esitamise viisi kohta).

Seega väljus maakohus asja lahendamisel asjaoludest, millele pooled oma nõuete ja vastuväidete alusena tuginesid. Kuna poolte ametlik vestlus käis ka Telegram Messengeri grupis (sh ka pärast hageja poolset lepingu rikkumist), võib järeldada poolte nõusolekut lepingut muuta teadete edastamise korra osas ning kostja poolne lepingust taganemise formaalne eeldus on täidetud.

36.Kostja ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et poolte vahel on sõlmitud kaks eraldi lepingut.

Kui ringkonnakohus maakohtuga nõustub ning leiab, et kostjal ei olnud alust taganeda mõlematest lepingutest, siis arvestades, et kostja on vähemalt ühest (10.01.2022) lepingust kehtivalt taganenud, peaksid ka erinevad olema poolte vastastikused nõuded. Tulenevalt VÕS § 189 lõikest 1 on kostjal vastunõue hagejale 4 800 000 GQ žetooni tagastamiseks. Arvestades, 7 2-22-14685 et hagejal on alles vaid 3 174 496,98 GQ žetooni, peaks ülejäänud osa 1 625 503,02 GQ olema hüvitatud USD-des või BUSD-des VÕS § 189 lg 2 järgi. Samuti on hageja, müües üleliigseid žetoone, alusetult rikastunud ning tagasitäitmisel peab hageja tagastama ka saadud kasu (VÕS § 189 lg 1). Seega jättis maakohus alusetult kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamata.

37.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Maakohus jõudis järeldusele, et krüptožetoonide puhul on tegemist vallasasjaga (TsÜS § 50 lg 2), millega kostja ka nõustub. Kuid väär on maakohtu seisukoht, et pooled ei vaidle, et hageja on kostjale I lepingute täitmise raames tasunud ostuhinnana 235 000 USD-d. Lepingu kohaselt toimus maksmine BUSD virtuaalvääringus, mis võrdsustatakse 235 000 USD-ga. Maakohus on ekslikult rahuldanud hageja tagastusnõude USD-des, kuna hagejal oleks õigus nõuda kostjale I üle antud virtuaalvääringu tagastamist (BUSD), kuid sellist nõuet ei ole hageja esitanud.

Vastustaja seisukoht 38. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

39.Ebaõige on kostja arvamus, et üleantu väärtuse hüvitamise nõue VÕS § 189 lg 2 järgi peab olema BUSD virtuaalvääringus, mitte USD-des. Esiteks ei vaielnud pooled selle üle, et lepingute esemete ehk krüptožetoonide hinnad olid kokkuleppeliselt määratud just USD-des.

Teiseks pole kostja kunagi asjaolule, et hageja määras oma nõuded USD-des, vastu vaielnud.

Ka omi nõudeid kalkuleeris kostja hageja vastu USD-des, mitte BUSD-des. Kolmandaks, otsustas Ameerika Ühendriikide väärtpaberite komisjon (SEC) BUSD tegevuse lõpetada, misjärel lõpeb BUSD virtuaalvääringuna varsti eksisteerimise ja sellisel juhul hageja ei saakski oma nõuet kostja vastu realiseerida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 40. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

41.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud hagi osalise läbivaatamata jätmise, kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise ja kostja I vastu esitatud hagi 212 200 USD-d ületavalt rahuldamata jätmise osas. Selles ulatuses on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

42.Maakohus kvalifitseeris õigesti pooltevahelise õigussuhte müügilepingu sätete (VÕS § 208 lg 1) alusel, hinnates kõigepealt kostja taganemist müügilepingust ja seejärel hageja taganemist (VÕS § 116 lg 1). Maakohus leidis aga ebaõigesti, et kostja müügilepingust taganemise formaalsed eeldused ei ole täidetud, jättes seejuures ebaõigesti hindamata müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused. Maakohus rikkus sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8), samuti TsMS § 5 lõiget 1, kuna väljus asja lahendamisel asjaoludest, millele pooled oma nõuete ja vastuväidete alusena tuginesid. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi aga maakohtu poolne menetlusnormide rikkumine maakohtu otsuse tühistamist, vaid ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada ja põhjendusi muuta.

Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega ning maakohtu otsuse põhjendav osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Tulenevalt TsMS § 654 8 2-22-14685 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

43.Pooled vaidlevad, kas 2022. a jaanuaris sõlmiti hageja ja kostja I vahel kaks müügilepingut:

10.01.2022 müügileping 40 000 000 žetooni ostuks ning 15.01.2022 müügileping 38 571 428 žetooni ostuks. Kostja hinnangul ei sõlmitud kahte eraldi lepingut, vaid tegemist oli ühe lepinguga ja 15.01.2022 leping oli 10.01.2022 lepingu lisa. Samuti väidab kostja, et müügileping ei sõlmitud hageja ja kostja I vahel, vaid hoopis Degenerate Apes Venture Capital`i ja kostja I vahel.

43.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist oli kahe eraldiseisva müügilepinguga.

Maakohus leidis õigesti, et kahe eraldi lepingu sõlmimisele viitab see, et lepingud on sõlmitud erinevatel aegadel, lepingu eseme hinnastamine on erinev, tegemist on erinevate lepingudokumentidega ning lisaks puudub neis lepingutes kokkulepe või viide, et hilisem leping oleks varasema täiendus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, miks on maakohtu järeldus ebaõige.

43.2. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et müügilepingud on sõlmitud hageja ja kostja I vahel. Sellele viitab eelkõige see, et müügilepingute päises on žetoonide ostjana märgitud hageja nimi. Samuti on lepingute lõpus allkirja osas märgitud ostjana hageja nimi.

Asjaolu, et lepingute päises on esindaja lahtrisse märgitud hageja koos märkega „Degenerate Apes Venture Capital tegevjuht“, ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul, et tegemist oleks Degenerate Apes Venture Capital nimelise ühenduse ja kostja I vahel sõlmitud lepinguga.

Kostja viidatud kirjavahetusest ajavahemikul 27.12.2021 kuni 25.04.2022 ei nähtu hageja kinnitust, et lepingud sõlmiti Degenerate Apes Venture Capital`i nimelise ühenduse ja kostja I vahel. Selles kirjavahetuses märkis hageja 05.04.2022, et tal on töötaja, kes haldab kõiki žetoonide jaotusi ning hageja on see, kes korraldab koosolekuid ja allkirjastab (I kd tl 56-58, tõlge I kd tl 59-61). Sellest, et hagejal on mingis osas tööjaotus seoses žetoonide haldamisega, ei järeldu, et hageja poleks kostjaga I lepinguid sõlminud. Hageja sellekohane kiri pärineb ajast, mil lepingud olid juba sõlmitud ja poolte vahel tekkisid lepingute täitmise ajal erimeelsused hagejale rohkem jagatud žetoonide osas. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu ka sellele, et lepingutest ei tulene, et hagejale müüdud žetoonid olid mõeldud vaid juriidilistele isikutele, kuna vaidlusalused lepingud sisaldasid mh tarbijalemüügile omaseid sätteid (nt müügilepingute p 1.43). Seega ei ole õige kostja arvamus, et maakohus oleks pidanud hagi jätma läbi vaatamata.

44.Maakohus leidis kostja lepingutest taganemist hinnates, et täidetud ei ole taganemise formaalsed eeldused, kuivõrd kostja I rikkus müügilepingute p-is 1.49 sätestatud teadete edastamise korda ega saatnud ülesütlemisavaldust hageja e-posti aadressile. Kostja viitab apellatsioonkaebuses põhjendatult sellele, et hageja ei ole maakohtus vaidlustanud kostja I poolse lepingust taganemise formaalsete eelduste täitmist. Seega väljus maakohus asja lahendamisel asjaoludest, millele pooled oma nõuete ja vastuväidete alusena tuginesid.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Kohtul on küll kohustus pooltevaheline suhe õiguslikult kvalifitseerida, kuid see ei tähenda, et kohus saaks seejuures tugineda asjaoludele, mida pooled ei ole esitanud (RKTKo 21.10.2020, 2-18-109972, p 13).

44.1. Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt nt RKTKo 01.12.2005, 3-2-1-129-05, 9 2-22-14685 p 25; 30.05.2013, 3-2-1-34-13, p 14). Kostja tõi esile ja tõendas, et ta esitas hagejale taganemisavalduse. Hageja ei ole väitnud, et ta ei ole seda kätte saanud. Seega maakohtus kostja I poolse müügilepingutest taganemise formaalsete eelduste puudumisele ei tuginetud.

Pooled vaidlesid üksnes selle üle, kas on täidetud kostja I poolse lepingutest taganemise materiaalsed eeldused.

44.2. Lepingust taganemiseks peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2).

Kostja peab hageja poolseks oluliseks lepingu rikkumiseks seda, et hageja ei teavitanud kostjat I viivitamatult liigsete žetoonide saamisest. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kostja I ei saanud taganeda 15.01.2022 lepingust, kuna kostja väidetud rikkumine (topelt koguses žetoonide saamisest viivitamata teavitamata jätmine) leidis aset 10.01.2022 lepingu raames (selle üle pooled ei vaidle). Seega hindab ringkonnakohus, kas esinevad materiaalsed eeldused 10.01.2022 sõlmitud müügilepingust (edaspidi leping I) taganemiseks.

44.3. Kostja viitab õigesti, et lepingus I on sätestatud žetoonide ostja kohustus teavitada viivitamatult müüjat ebaõiges koguses žetoonide saamisest. Lepingu I punkt 1.13 sätestab, et pärast žetoonide edastamist peab ostja kontrollima, kas ostja on žetoonid õiges koguses nõuetekohaselt kätte saanud. Puuduste ilmnemisel peab ostja sellest viivitamatult Windexi teavitama. Punkt 1.18/1.1.f kohustab ostjat teatama Windexile viivitamatult, kui mõni žetoon on üle kantud ekslikult või ülemääraselt ning järgima kõiki Windexi poolt antud juhiseid (I kd tl 17-24, tõlge I kd tl 25-33). Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda aga eelpooltoodud kohustuse rikkumine olulist lepingurikkumist, mis tooks müüjale kaasa lepingust taganemise õiguse.

44.4. Lepingu I punkt 1.38 sätestab, et kumbki pool võib käesoleva lepingu kohe lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult, kui teine pool rikub oluliselt käesoleva lepingu mõnda tingimust ja (kui selline rikkumine on kõrvaldatav) ei paranda seda rikkumist 30 päeva jooksul pärast kirjalikku teavitamist. Punkt 1.39 järgi tähendab lepingu punkti 1.1.3 tähenduses oluline rikkumine rikkumist (sealhulgas ennetav rikkumine), mis on tõsine kõige laiemas tähenduses ja avaldab tõsist mõju kasule, mida lõpetav pool muidu saaks käesoleva lepingu olulisest osast (I kd tl 17-24, tõlge I kd tl 25-33). Kostja väitel on lepingupunktis 1.39 tegemist trükiveaga ja viide õigele punktile peaks olema 1.13, millest tuleneb kohustus kontrollida žetoonide arvu.

Punkti 1.1.3 ei ole olemas ning lepingu sisust on kostja arvates ilmselge, et peeti silmas punkti 1.13. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et pooled soovisid sätestada olulise lepingurikkumisena selle, kui ostja ei teata müüjale viivitamatult ebaõiges koguses žetoonide saamisest. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja poolse tõlgendusega lepingu punkti 1.39 osas. Selles lepingupunktis sätestatakse, mis on lepingu tähenduses oluline lepingurikkumine ja selleks on punkt 1.39 teise lause kohaselt žetoonide ostuhinna nõuetekohane tasumata jätmine või konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine (I kd tl 17-24, tõlge I kd tl 25-33). Seega on lepingus I ammendavalt sätestatud, mida on lepingu kohaselt peetud oluliseks lepingu rikkumiseks. Kui pooled oleksid soovinud kokku leppida täiendavas kohustuse rikkumises, mida peetakse oluliseks rikkumiseks, oleks see arvestades lepingu punkti 1.39 sõnastust ka lepingus sõnaselgelt välja toodud.

44.5. Lisaks ei saa ka hageja käitumist sisuliselt pidada lepingu oluliseks rikkumiseks VÕS § 116 lg 2 mõttes. Pooled ei vaidle, et hageja sai lepingu I alusel 03.03.2022 4 800 000 žetooni ja tegi nendega tehinguid, kuni 05.04.2022 teatas kostjale, et sai topelt koguses ja pakkus välja, et aprillis saadaks kostja 2,4 miljoni võrra vähem žetoone. VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane 10 2-22-14685 mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 116 lg 2 p 1 on kohaldatav lepingust taganemise alusena juhul, kui lepingu eesmärgi saavutamine on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, st selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ja selle tagajärjel teise poole huvi kaotus lepingu vastu pidi olema lepingut rikkunud poolele objektiivselt ettenähtav (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 18.2). Antud juhul ei toonud topelt koguses žetoonide saamisest viivitamata teavitamata jätmine kaasa olukorda, kus lepingu eesmärk oleks jäänud saavutamata ja teise poole huvi lepingu täitmise vastu kaoks. VÕS § 116 lg 2 punktis 2 sätestatud aluse osas märgib ringkonnakohus, et õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 116 lg 2 p 2 sätte reguleerimisalas peaks olema lepingud, mille puhul täitmise aeg on võlausaldaja jaoks sedavõrd oluline, et selle ületamisega kaasneb automaatselt tema huvi kaotus täitmise vastu (VÕS komm I, § 116, p 4.4.3.2).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ostja poolt ebaõiges koguses žetoonide saamine olla müüja jaoks sedavõrd oluline, et selle tõttu kaoks müüjal lepingu edasise täitmise vastu igasugune huvi. Ehkki võib õige olla, et kasutajal, kes omab eelnevalt rohkem žetoone, on võimalik mängu käiku ka rohkem mõjutada, ei saa see siiski kaasa tuua žetoonide müüja huvi kaotust selle ostjaga edasised lepingulised suhted lõpetada. Lepingu eesmärgiks oli žetoonide müük, mitte mängus osalejate huvide tagamine. Samuti peab huvi kaotus lepingu vastu olema lepingut rikkunud poolele kohustuse rikkumisel ettenähtav, eeldatavasti peab see olema ettenähtav aga ka juba lepingu sõlmimisel (VÕS komm I, § 116, p 4.4.3.1). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ostja jaoks ettenähtavaks pidada olukorda, kus lepingu lõpetamise tooks kaasa juba üksnes see, kui ostja ei teata viivitamatult ebaõiges koguses žetoonide saamisest. Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul antud juhul teisi VÕS § 116 lõikes 2 toodud olulise lepingurikkumise tunnuseid.

44.6. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja on hageja lepingu rikkumise sisustanud tegelikult enda käitumise tagajärjena – müüja kohustus on ostjale kokkulepitud koguses žetoonid üle anda (lepingu p 1.10) ja antud juhul kostja I kandis hagejale üle ebaõige koguse žetoone. Vastuoluline on seejuures süüdistada hagejat kui ostjat selles, et hageja õigeaegselt kostjat kui müüjat ebaõigest kogusest ei teavitanud ning sisustada selline teavitamata jätmine lepingu edasist täitmist võimatuks tegeva asjaoluga. Hageja käitumist ei saa ka pahatahtlikuks nimetada, kuna hageja pakkus korduvalt kostjale lahendusi, kuidas üleliigse koguse žetoonidega edasisel lepingute täitmisel arvestada.

45.Eeltoodust tulenevalt on maakohus lõppjäreldusena õigesti leidnud, et müügilepingud ei lõppenud kostja I 25.04.2022 taganemise avalduse alusel. Kuna kostja ei ole kehtivalt müügilepingutest taganenud, on ta rikkunud hageja suhtes mõlemat müügilepingut – ei ole hagejale üle andnud kokku lepitud koguses žetoone.

45.1. Pooled ei vaidle, et hageja 02.06.2022 kahju hüvitamise nõuet saab käsitleda hageja poolse lepingutest taganemise tahteavaldusena. Hageja väitel taganes ta müügilepingutest osas, milles kostja ei ole hagejale žetoone üle andnud. Kostja ei vaielnud maakohtus vastu sellele, et hageja tasus kõikide žetoonide eest ette 235 000 USD (vt kostjate vastus hagiavaldusele, p 6).

Üle andmata žetoonide kogus oli lepingu I alusel 35,2 miljonit tükki ja lepingu II alusel 35,485713 miljonit tükki. Pooled ei vaidle, et nende väärtus on kokku 212 200 USD-d.

11 2-22-14685 45.2. Müügilepingust osalise taganemise puhul tuleb hagejale tagastada summa, mille hageja tasus kostjale müügilepingu alusel ettemaksena kauba eest, mis jäi hagejale üle andmata (RKTKo 09.02.2022, 3-2-1-138-10, p 21). Hageja andis kostjale täiendava tähtaja (VÕS § 116 lg 4), kuid kostja hagejale üle andmata žetoonide eest ettemakset ei ole tagastanud. Seega on hageja nõue müügilepingutest osalise taganemise tõttu saadu tagastamiseks põhjendatud.

VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama (vt nt RKTKo 19.04.2006, 3-2-1-29-06, p 27; 01.12.2005, 3-2-1-129-07, p 17). Seega tuleb kostjal hagejale tagastada hagejale üle andmata žetoonide eest tasutud summa, s.o 212 200 USD-d.

46.Kostja asus apellatsioonkaebuses seisukohale, et hageja oleks pidanud nõudma virtuaalvääringu (BUSD) tagastamist mitte raha (USD) tagastamist. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja pole maakohtus sellist väidet esitanud. TsMS § 652 lg 1 alusel ei saa ringkonnakohus kostja sellekohast, alles apellatsioonimenetluses esitatud väidet, arvestada.

Küll aga märgib kolleegium, et müügilepingutes võrdsustati BUSD USD-ga (müügilepingute punkt 1.3) ning ka kostja ise on soovinud hageja nõudega tasaarvestada enda vastunõuet ja seda mitte BUSD-des, vaid USD-des.

47.Kostja vaidleb apellatsioonkaebuses vastu maakohtu käsitlusele selle kohta, et hageja on tarbija ja lepingu punkt 1.26 ei kohaldu. Kuna hageja poolt nõutud saamata jäänud tulu osas enam vaidlust ei ole (selles osas jättis maakohus hagi rahuldamata) ning müügilepingu p 1.26 käsitles müüja vastutust ostja saamata jäänud tulu ja puhtmajandusliku kahju eest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kostja väiteid hinnata.

48.Kostja soovis maakohtus hageja nõudega enda nõude tasaarvestada. Kostja väitel on tal hageja vastu nõue summas 222 158,59 USD-d, mis tuleneb sellest, et hageja peab lepingust taganemise tõttu tagastama kostjale hagejale üle antud 7 885 714,24 žetooni. Lisaks on hageja saanud 723 855,3 žetooni rohkem, mistõttu tuleb kostjale tagastada ka üle antud žetoonide pealt teenitud kasu. Maakohus leidis, et kostja ei saanud nõuda hagejalt üleantud žetoonide tagastamist, kuna hageja taganes lepingust osas, milles hageja oli žetoonide eest maksnud ja kostja polnud hagejale žetoone üle andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Hageja taganes lepingust üksnes osas, milles ta žetoone ei saanud. Osas, milles hageja sai žetoone, ei ole hageja lepingust taganenud ja see on endiselt kehtiv. Seega ei ole kostjal nõuet hageja vastu ja tasaarvestus ei ole võimalik.

49.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild (allkirjastatud digitaalselt) Antero Maksing 12

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.