Obsah (4)

§ 101§ 100§ 96§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2023, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-557 Tsiviilasi E. S. ja O. S. hagi D. B. va

§ 101

lõikes 3 sätestatud baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt

§ 101

lg-le 4;

§ 101lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool E.

S.`le määratud lapsetoetust;

1. Mitte rahuldada nõuet mõista D. B.lt välja E. S. kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (tagasiulatuv elatis) perioodi eest 01.11.2022-11.01.2023 summas 647,80 eurot (285,64 + 285,64 + 215,64 / 31 * 11);
2. Välja mõista kostjalt D. B. hageja O. S. kasuks elatis alates 12.01.2023 kuni O. S. täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 215,64 eurot. Elatissummat muudetakse iga aasta
3. aprillil järgmiselt: baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3; baassummale 1 lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt

§ 101

lg-le 4;

§ 101lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool O.

S.`le määratud lapsetoetust.

1. Mitte rahuldada nõuet mõista D. B.lt välja O. S. kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (tagasiulatuv elatis) perioodi eest 01.11.2022-11.01.2023 summas 647,80 eurot (285,64 + 285,64 + 215,64 / 31 * 11).
2. Kohustada D. B. tasuma igakuine elatis E. ja O. S. isa M. J. S. arveldusarvele xxxx. Igakuine elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.
3. Mitte rahuldada kostja taotlust menetluse peatamiseks.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg le
5. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE
6. 12.01.2023 esitatud hagi kohaselt on M. J. S. (edaspidi isa) ning D. B. (edaspidi nimetatud ema või kostja) abielust sündinud E. ja O. S. (edaspidi nimetatud lapsed või hagejad). Alates 27.10.2022 elavad hagejad alaliselt koos isaga Eestis ning ema elab alaliselt Soome Vabariigis. Kõik laste ülalpidamisega seotud kulud on isa kanda. Isa on palunud emal hakata tasuma lastele elatist, kuid ema seda nõuet täitnud ei ole. Samuti ei ole ema andnud oma nõusolekut selleks, et lastega seotud lapsetoetused laekuksid isale, kes igapäevaselt laste kasvatamise ja ülalpidamise eest vastutab. Kuna emal on eelnevast abielust veel üks laps, siis makstakse emale lisaks lastetoetustele (E. lapsetoetus 2023 80 eurot ja O. lapsetoetus 100 eurot) veel ka lapserikka pere toetust (2023 summas 650 eurot). Kõiki neid toetusi kasutab ema enda ülalpidamiseks ega ole nõus neid üle kandma isale, kes saaks summasid kasutada eesmärgipäraselt ehk siis E. ja O. kulude katmiseks. Vaidlus puudub selles, et hagejate põhiline elukoht on isa juures ning seega on kostja

§ 100

lg 2 alusel kohustatud täitma hagejate ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei maksa hagejatele elatist ning rikub sellega hagejate ülalpidamiskohustust.

1. 01.03.2023 esitatud hagi täpsustuses, arvestades kostja vastuväiteid, on hagejad korrigeerinud nõuet (tlk 28). 20.02.2023 on Sotsiaalkindlustusamet teinud otsused, millega E. ja O. lastetoetused (summas 80 eurot lapse kohta) on alates 01.01.2023 määratud laste isale. 2 Hagiavalduses on elatise summa arvestamisel lähtutud sellest, et mõlema lapsega seotud lapsetoetused laekuvad ema arveldusarvele. Arvestades eeltoodut on hagejad teinud elatise summa osas ümberarvestuse ja täpsustavad oma nõuet järgmiselt: 2.
2. mõista D. B.`lt E. S. kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest kuni E. S. täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas 215,64 eurot. Elatissummat muudetakse iga aasta
3. aprillil järgmiselt:

§ 101

lõikes 3 sätestatud baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt

§ 101

lg-le 4.

§ 101lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool E.

S.`le määratud lapsetoetust; 2.

1. mõista D. B.`lt välja E. S. kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (tagasiulatuv elatis) perioodi eest 01.11.2022-11.01.2023 summas 647,80 eurot (285,64+285,64+215,64/31*11); 2.
2. mõista D. B.`lt O. S. kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest kuni O. S. täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas 215,64 eurot. Elatissummat muudetakse iga aasta
3. aprillil järgmiselt: baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt

§ 101

lg-le 4.

§ 101lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool O.

S.`le määratud lapsetoetust; 2.

1. mõista D. B.`lt välja O. S. kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (tagasiulatuv elatis) perioodi eest 01.11.2022-11.01.2023 summas 647,80 eurot (285,64+285,64+215,64/31*11).
2. Hagejate seisukoht kostja vastuse osas 3.
3. Hagiavaldus on võetud õigesti Eesti kohtu menetlusse ja kohaldub Eesti õigus. Väide, et isa (ja seega juskui ka lapsed) elab Soome Vabariigis Xxxx, on vale ja tõendamata ning esitatud vaid kohtu eksitamise eesmärgil. Tegelikkuses on E. elukoht olnud Eestis alates aastast 2020 ja O. oma alates tema sünnist. E. käib Xxxx lasteaias, mõlemal lapsel on Eestis oma perearst jne. Kõik need asjaolud on tuvastatud ka ema enda poolt viidatud Soome kohtu lahendis, millega lapsed 27.10.2022 Eestisse tagastati. Asjaolu, et O. ja E. viibivad tagasi Eestis tõendab Vinni valla ja Rakvere linna lastekaitse esindajate kodukülastusakt isa juurde. Lisaks eelnevale on ema esitanud nii E. kui O. osas ise Viru Maakohtule avaldused laste hooldusõigusega seonduvalt ehk siis ema on ka oma tegevusega ise kinnitanud, et Eesti kohus on pädev lahendama lastega seotud vaidlusi (E. S., tsiviilasi xxxx ja O. S., tsiviilasi xxxx). 3.
4. Taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Lapsel on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist sõltumata hooldusõiguse kuuluvusest või lapsega kohtumise korrast. Samuti on vanematel laste ülalpidamiskohustus sõltumata sellest, kas vanemate vahel on käimas vaidlus laste hooldusõiguse üle või mitte. Fakt on see, et lapsed elavad alates oktoobrist 2022 isaga Eestis ning ema elab alaliselt Soomes (eelnevat on ema ka ise kostja vastuses kinnitanud). Ema ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta on oma lapsi vahetult ülal pidanud või neile elatist tasunud. Eelnevast tulenevalt on laste nõue ema vastu põhjendatud ning menetluse peatamine käesolevas tsiviilasjas rikuks ilmselgelt laste õigusi ja huve. Väide, et hagejate isa ei ole võimaldanud hagejate emal hagejatega suhelda, ei vasta tõele. Samas ei ole ema ja laste suhtlust puudutav ka käesoleva vaidluse esemeks ega saa seega mõjutada nõude rahuldamist või rahuldamata jätmist ega tingida menetluse peatamist. 3.
5. Kostja etteheide, et hagejate vajadused ja kulud ei ole tõendatud, on asjakohatu. 3

§ 96

ja § 97 punkti 1 järgi ja

§ 101

alusel arvutatud summa nõudmisel ei ole hagejad kohustatud eraldi oma vajadusi ja kulusid tõendama. 3.4. Kostja taotlus vähendada elatist alla

§ 101sätestatud määra tuleb jätta rahuldamata.

Kehtiva õiguse kohaselt peab mõjuvale põhjusele elatise vähendamiseks alla

§-s 101 sätestatud määra

§ 102

lg 2 alusel tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. Ema on esitanud üksnes paljasõnalisi väiteid ega ole neid tõendanud. Ema ei ole näiteks tõendanud seda, millised on tema vanima lapse vajadused ja kulud Soomes ning millele tugineb ema väide, et oma kahele nooremale lapsele elatist makstes jääks ema vanim laps vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Paljasõnaline ja tõendamata on ka ema väide, et tal ei ole hetkel võimalik tööl käia. Tegemist on täisealise ja töövõimelise inimesega ning hagejatele ei ole teada ühtegi põhjust, miks ema tööl ei saaks käia ja sissetulekut teenida. Pere noorim laps O. elab koos isaga Eestis ning seega ei ole mittetöötamise takistuseks O. hooldamine. Hagejad toonitavad, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Ema on oma sissetulekute tõendamiseks esitanud vaid Eestis asuva Xxxx panga väljavõtte. Samas on isale teada, et emal on pangakonto(d) ka Soomes (ja tõenäoliselt ka Ukrainas) pangas (pankades) ning tõenäoliselt laekuvad just sinna tema ülejäänud sissetulekud ning kostja majanduslik olukord on oluliselt parem, kui ta kohtule üritab muljet jätta. 3.

1. Ema on oma menetlusdokumendis korduvalt rõhunud sellele, et kuna isa on väidetavalt väga jõukas, siis ei peakski ema oma laste ülalpidamiskohustust täitma. Ema on viidanud, et isa on „jõukas ärimees, kes kasutab luksusautosid ja kelle elustiil ei viita, ei tal oleks millestki puudus“, isa elustiil on „toretsev ja pillav“ jne. Kostja sellised väited on paljasõnalised ja valed, ilmselgelt ülepaisutatud ning tegelikkuses ka asjakohatud. See, kui lastega koos elav vanem tuleb laste ülalpidamisega toime, ei tähenda, et lastest lahuselaval vanemal ei lasukski kohustust oma lapsi ülal pidada ja elatist tasuda. 3.
2. Tagasiulatuv elatisnõue on põhjendatud. Kostja on ka ise oma menetlusdokumendis viidanud, et tulenevalt Riigikohtu praktikast ei välista elatise järjepidevalt nõudmata jätmine tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Lapsed tulid isa juurde elama oktoobri lõpus ja juba detsembris nõudiski hagejate esindaja kostjalt elatise tasumist ehk et ajavahemik elatise nõudeõiguse tekkimisest kostja vastu kuni elatisnõude esitamiseni oli vaid üks kuu. Lisaks keeldus ema kandmast isale üle ka lastega seotud riiklike lastetoetusi ning kasutas neid enda ülalpidamiseks (E. osas oli toetuse suurus 2022 aastal 160 eurot ja O. osas 200 eurot). Eelnevast tulenevalt on igati põhjendatud, et ema annaks oma lastele ka tagasiulatuvalt elatist. 3.
3. Menetluskulude ema kanda jätmine on põhjendatud. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-69-13 p 30 viidanud, et elatise nõudmist puudutavates vaidlustes lähtutakse menetluskulude jaotuse otsustamisel eelkõige TsMS § 162 lg-st 1 ehk menetluskulud jäävad selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejate arvates on see ka põhjendatud, kuna käesoleval juhtumil on kostja põhjustanud käesoleva tsiviilasja menetluse, jättes hagejatele elatise tasumata ning seda ka pärast sellekohaseid nõudmisi. KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja oma 13.02.2023 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. 4 4.
5. Kostja on seisukohal, et kuna hagejad on Soome kodanikud ja hagejate isa tegelik alaline elukoht on Soome Vabariigis Xxxx, samuti on kostja Ukraina kodanik, kellel on alaline elukoht Soome Vabariigis, tulnuks elatise hagi esitada Soomes ja kohaldamisele kuuluks Soome õigus. Kostja leiab, et hagi on TsMS § 103 lg 2 alusel menetlusse võetud ekslikult. 4.
6. Kohtutes on pooleli vaidlused hagejate hooldusõiguse ja suhtluskorra määramise osas. Kostja ei ole nõus, et selles asjas puudub vaidlus. Kuigi suhtluskorra küsimusi ei otsustata käesolevas menetluses, on kostja seisukohal, et ka elatise vaidluses tuleks kohtul hinnata, kas //suhtluse osas// kujunenud olukord on püsiv või võib see kiirelt muutuda. Kuna hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlused on pooleli ja kostja elatise maksmise kohustus sõltub otseselt suhtluskorra vaidluses tehtavast lahendist, on kostja seisukohal, et käesoleva asja menetlus tuleks seniks peatada, kuni on lahendatud hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimused. 4.
7. Kostja sisuline vastuväide hagile seisneb selles, et hagejad ei ole hagiavalduses tõendanud oma vajadusi ja kulutusi. Kostja märgib, et kostja soovib isiklikult ja vahetult oma lastele ülalpidamist anda ja ei pea seetõttu juba ette mõistlikuks kulutusi, mida hagejate esindaja teeb seetõttu, et ei soovi ise vahetult lastega koos viibida ja kasutab selleks tasulist kolmandate isikute abi. Kostja juhib

§ 102

lg 1 ja 2 tähenduses kohtu tähelepanu asjaolule, et tal on veel üks kooliealine laps, A. P., kes taotletud suuruses elatise väljamõistmise korral osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Hagejate isa on jõukas ärimees, kes kasutab luksusautosid ja ei kelle elustiil ei viita sellele, et tal oleks millestki puudus. Tal on ettevõtted nii Eestis kui Soomes, samuti kinnisvara, mille väärtuseks on ca 5 miljonit eurot. Tema varalised võimalused ületavad väga suurel määral kostja võimalusi. Seda näitab muuhulgas ka asjaolu, et laste isa on pidanud elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud suuruses vajalikuks kasutada vandeadvokaadi abi. Vanemate varalised võimalused lastele ülalpidamist anda ei ole võrreldavad. Juhul kui kohus peab vajalikuks elatise välja mõista enne hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidluste lahendamist, palub kostja arvestada poolte väga erinevat varanduslikku olukorda. Kostja sissetulek on hetkel emapalk miinimummääras ja lastetoetused, millest ei jätku igapäevasteks kulutusteks ja elatise maksmiseks hagejate nõutud summas. Kostjal ei ole hetkel võimalik töötada. 4.

1. Tagasiulatuva elatise nõue. Hagejate esindaja ei ole nõudnud kostjalt hagejatele elatist enne käesoleva hagiavalduse esitamist. Varasemalt on kohtupraktika olnud seisukohal, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks tuleks seda järjepidevalt nõuda. Ülalpool viidatud lahendis 2-19-18082 on kohus märkinud, et kuigi elatise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista elatise väljamõistmist, on tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda panemist sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. (p 13), st Riigikohus on jätkuvalt seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõudega ei tohi kohustatud vanem sattuda äärmiselt raskesse olukorda. Kostja palub kohtul hinnata hagejate esindaja ülalpidamisvõimet, mh arvestades hagejate esindaja toretsevat ja pillavat elustiili. 5 4.
2. Hagejate nõue menetluskulude väljamõistmiseks on kostja suhtes ebaõiglane ja põhjendamatu. Elatise nõue ei ole sedavõrd keerukas ja töömahukas, eriti elatise nõudmisel miinimummääras ja kalkulaatori kasutamisel, et selleks oleks vajalik ja põhjendatud vandeadvokaadi abi kasutada, see on hagejate esindaja vaba valik. Pealegi on hagejate esindaja ise ennast ja kostjat asetanud olukorda, kus kostjal ei ole võimalik vahetult hagejatele ülalpidamist anda, kuigi ta seda väga soovib. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei rahulda kummagi hageja suhtes nn tagasiulatuva elatisena esitatud kahjunõuet. 5.
4. Pädevus ja alluvus Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et Eesti kohus ei ole pädev elatise hagi lahendama, kuna lapsed on Soome kodanikud ja elavad koos isaga Soomes ning kostja on Ukraina kodanik, kes samuti elab Soomes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 4 kohaselt, koosmõjus sama sätte lõikega 2, on Eesti kohus pädev ülalpidamisasja asja lahendama kuna laste elukoht, vastupidiselt kostja väidetule, on siiski Eestis. St et TsMS § 103 lg 4 kohaselt vähemalt ühe poole (antud juhul hagejate) elukoht on Eestis. Kostja ei ole ümber lükanud hagejate väidet, et E. käib Eestis lasteaias, et mõlemal lapse on Eestis oma perearst, et vähemalt O. elab Eestis alates sünnist. Kostja enda esitatud Soome kohtu lahend, millega lapsed Eestisse 27.10.2022 tagastati, tõendab, et lapsed elavad Eestis. Seega nii laste tegelik elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) tähenduses kui ka nende rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis. Hagi esitatakse TsMS § 103 lg 3 kohaselt kohtusse laste elukoha järgi. Lapsed elavad xxxx, seega on valitud ka kohtualluvuselt õige kohtuna Viru Maakohus ning Rakvere kohtumaja. 5.
5. Menetluse peatamine Põhjendamatu on kostja taotlus käesolevas asjas menetluse peatamiseks kuni kestavad vaidlused hooldusõiguse ja suhtluskorra osas. Esiteks on kehtivana jõus maakohtu lahend xxxx, millega määrati E. elukohaks isa elukoht ehk et vähemalt ühe lapse suhtes ei ole kohtus ka pooleli vaidluseid. Teiseks on vanemate vahel küll vaidlus O. osas hooldusõiguse jagamiseks ja suhtluskorra määramiseks, kuid selle vaidluse kestmine ei võta vanemalt kohustust tasuda elatist lapse/laste kasuks, kes koos temaga ei ela. Väljakujunenud kohtupraktikas ei ole peetud õigeks elatise asjas menetluse peatamist, kuivõrd vaidlus hooldusõiguse jaotamise üle ei takista elatise hagi lahendamist. Riigikohus on leidnud, et lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks (RK lahend 3-2-1-93-08 p. 13). Analoogia alusel kohaldub kohtu hinnangul sama põhimõte ka olukorras, kus vaidlus ei ole küll vanema kande üle vaid temale kuuluva hooldusõiguse (ulatuse) üle. Kostja väidab, et elatise vaidluses tuleks kohtul hinnata, kas kujunenud olukord on püsiv või see võib kiiresti muutuda. Kohtu hinnangul see asjaolu elatise asja lahendamist siiski ei mõjuta, sest ehkki üldjuhul mõistetakse elatis välja nn tulevikku suunatult, on asjaolude muutumisel alati võimalik uuesti kohtusse pöörduda. Ema väited lastega suhtlemise takistamisest, sh käesoleva menetluse peatamise põhjusena, ei ole käesoleva vaidluse lahendamise ese. Kohus ei rahulda taotlust menetluse peatamiseks TsMS § 356 alusel. Kuna mittepeatamise kohta tehtav määrus ei ole edasikaevatav, on see võimalik fikseerida asja lõpplahendis. 6
6. Hagi nõue Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on perekonnaseaduse (

) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 11;
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
3. Hagejate ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele maksta elatist või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hagejate poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud.
4. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on teisest suhtest veel üks laps, kelle ülalpidamist ta peab iseseisvalt tagama, sest esitatud kohtutäituri otsuse alusel (tlk 76) selle lapse suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist ei saa nn vahendada Eestis tegutsev kohtutäitur. Kas ja mis asjaoludel kostja on või ei ole pöördunud lahendi tunnustamiseks ja täitmiseks A. P. isa asukohajärgse riigina Ukraina poole, ei ole käesoleva vaidluse ese. Xxxx ülalpidamiskulud on hetkel kaetud riigipoolse elatisabina 100 euroga kuus (tlk 23).
5. Kostja väitel ei ole tal võimalik tööle asuda, kuni ta pole piisavas ulatuses saanud selgeks soome keelt. Samuti on kostja esitanud väite, et ta pole tööd ka leidnud, vaatamata sellele, et ta on töötukassas arvel ja ta on täitnud kõik töötukassa seatud tingimused (tõendid tlk 155-156, tõlked lk 175-176).
6. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kostjal ei ole takistust sissetulekut saada, sest kostja juures elav laps on piisavalt vana, et tema kõrvalt saaks tööl käia. Kostjal pole hagejale teadaolevalt mistahes füüsilisi takistusi töö leidmiseks, sh näiteks osalist või puuduvat töövõimet. Kostjat ei sega tööle minemast ka vajadus tegeleda hagejatega ehk A. võrreldes väiksematenooremate lastega. Kohus leiab, et kui kostja on ise teinud valiku, et ta asub elama riiki, kus väidetavalt tööle saamise eeltingimuseks on keeleoskus, siis see ei saa olla mõjuvaks põhjuseks sissetuleku puudumise osas. Kostja ei ole esitanud tõendit, mis ütleks, et mistahes töösuhte loomiseks on eelnevalt nõutav teatava tasemega keeleoskus. On võimalik, et teatav keeletaseme nõue on nt asjaajajana tööle asumiseks, ehk valdkonnas, mis on kajastatud kostja ametina töötukassa tõendis, kuid kohtu arvates ei ole välistatud, et kostja saaks teha mingit muud tööd, kus keeleoskust ei nõuta. Kohus nõustub hagejaga selles, et oma töötu staatuse muutmise ja sissetuleku tagamise osas pole kostja ise olnud piisavalt aktiivne. Kostja väide, et ta pidi Soome elama minema kuna hagejate isa on vägivaldne, ei päde. Hagejate isa väidetava vägivaldsuse kohta käesolevas menetluses kostja poolt ühtegi tõendit esitatud ei ole, 7 samuti ei oleks kostjal mingit takistust elada Eesti piires hagejate isast sedavõrd kaugemal, et ei peaks temaga füüsiliselt üldse kokku puutumagi.
7. Kostja seisukohad ja väited hagejate isa toretseva ja pillava eluviisi ja -stiili kohta ei kuulu arvestamisele. Käesoleva vaidluse ese pole mitte see, kas isa suudab lapsi üleval pidada, vaid see, et ka emal on kohustus selles osaleda. Ükski kostja esitatud tõend ei viita hagejate isa pillavale elustiilile. Hagejate isa ei vaidlusta seda, et talle kuuluvad nii Eestis kui Soomes ettevõtted, küll aga lükkab ümber kostja väite, et Xxxx kinnistu kuulub hagejate isale. Kuna kostja esitatud vastav tõend (tlk 97) on võõrkeelne ja selle tõlget pole esitatud, siis jätab kohus tõendi tähelepanuta. Kostja on sellest tõendist ka 16.10.2023 istungil loobunud. Kostja poolt hagejate isa elustiili näitena esitatud “kuvatõmmis M. S. puhkusreisil“, ei tõenda kohtu arvates ei seda, et tegemist on puhkusereisiga, ega ammugi mitte seda, et tegemist oleks „tutvumissaidiga, kus isik esineb jõuka ärimehena“. Kuna hagejate isa pole kordagi väitnud, et ta ei suudaks lapsi nn omapoolse panusega üleval pidada, siis mistahes väited hagejate isa elustiili kohta, ei kuulu arvestamisele. Hagejate isa varanduslik kindlustatus (hagejate isa ei ole seda ka vaidlustanud) ei ole argumendiks, mida kohus peaks haginõude rahuldamise ulatuse osas arvestama. On õige, et laste vajadused saab hagejate isa poolt probleemivabalt kaetud ka siis kui vähemkindlustatud kostja osaleks laste ülalpidamises vähendatud ulatuses, kuid asjaolu, kas ja millised vahendid on vanemal, kelle juures lapsed püsivalt viibivad, ei vabasta kuidagi lastest eraldi elavat vanemat laste ülalpidamises osalemisest.
8. Kohus ei arvesta kostja taotlusega elatise summa vähendamiseks

§ 102

lg 2 alusel mõjuva põhjusena sellega, et hagis nõutava summa rahuldamise korral jääks tema kolmas laps ebavõrdsesse olukorda. Hagejate 01.03.2023 menetlusdokumendina esitatud taotlusest tulenevalt on kohus 02.03.2023 teinud pooltele TsMS § 230 lg 5 alusel kohtunõude (tlk 67) täiendavate tõendite esitamiseks. Esitatud AS Xxxx konto väljavõttest (tlk 23) nähtuvalt on tõendatud, et kostja saab elatisabi 100 eurot kuus ja tema kolmanda lapse A. P. ülalpidamiseks tema isalt väljamõistetud elatisnõude täitmine on võimatu (tlk 76), see aga ei tähenda, et laste võrdsuse tagamiseks ei peaks laste ema ise panustama nii Xxxx kui ka hagejate ülalpidamisse. Kohus kordab kohtupraktikas kinnistunud seisukohta, et vanem peab tegema maksimaalselt pingutusi laste ülalpidamises osalemiseks ning töötu olemine vms ei vabasta teda oma laste ülalpidamiskohustuse täitmisest.

1. Tagasiulatuva elatise nõude jätab kohus rahuldamata. Selle nõude rahuldamine eeldab hindamist, kas ja kuivõrd see kohustatud isikut koormab. Olukorras, kus kostja saab oma kolmanda lapse kasuks riigiabi ja on hetkel veel vähemalt mõnda aega olukorras, kus tema viivituseta töölesaamine oma asukoha riigis, on problemaatiline (aga tuleb kindlasti sedastada, et tööle asumine täielikku võimatust ei ole kostja tõendanud), tähendaks kahjuhüvitise väljamõistmine tema pingestuva majandusliku seisundi teravdumist. Samal ajal ei ole hagejad väitnud ega tõendanud, et lapsed oleks selle perioodi sees, mille katteks kahjuhüvitist nõutakse, jäänud millestki eluliselt olulisest ilma ehk et nende esmavajadused on saadud kaetud ka ema pideva, kohese ja kohase finantsilise osaluseta. Kostjal on kohtumenetluse viibimisest tulenevalt juba niigi tekkinud ka nn jooksva perioodi eest ehk alates hagi esitamisest 12.01.2023, märkimisväärne kohustus ja selle suurendamine veel ka tagasiulatuva nõudena kahjuhüvitise väljamõistmise näol ei ole põhjendatud. 8 Kostja märgib, et temalt pole selle kahjunõude perioodi ajal keegi ka elatise maksmist nõudnud. Kohus selgitab, et tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei olegi asjaolu, et hagi esitamisele eelneva aja (tavaliselt aasta) jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Selles osas vaidlus puudub, et seda kohustust on rikutud. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta küll õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel sel juhul, kui tagasiulatuva elatise nõudmine seaks kostja äärmiselt raskesse olukorda. Kohtu hinnangul seaks mistahes ulatuses tagasiulatuva elatise nõudmine kostja praegu põhjendamatult raskesse olukorda.
2. Asjaolu, et mõlemad pooled on nimetanud varandusliku seisundi kohta nii ühisvaraks olevaid äriühinguid kui ka autosid ja asjaolu, et see vara on jagamata, ei võta kummaltki vanemalt kohustust tagada oma alaealiste laste ülalpidamine. Kostja arusaam, et hageja võiks elatise raha võtta ühisvara jagamise tulemusena nn kostjale langeva osa arvelt, võib printsiibis olla õige, sest varanduse baasil saab tõepoolest oma kohustusi täita, kuid vara jagamine ja sealt edasi omakorda selle realiseerimine, on ajamahukas. Lastele tuleb aga jooksvalt ülalpidamist tagada.
3. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
3. Hagi esitamise hetkel oli baassummaks (elatiskalkulaatori järgi perioodil 01.04.2022 kuni 31.01.2023) 209.20 eurot, liites sellele programmi kohaselt 3% kohustatud isiku sissetulekust, ehk 1548 eurost, st 46,44 eurot, kujuneb elatise summaks 255,64 eurot. Kuna lapsetoetus laekub hagi täpsustuse kohaselt hagejate isale, siis pool lapsetoetuse summast, ehk 80/2= 40 eurot tuleb elatise summast maha võtta. Seega kujuneb väljamõistetava elatise summaks 215,64 eurot (255,64 – 40). Laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule laste vajaduste rahuldamise kulusid tõendada ja kostja ei ole ka väitnud, et lastele sellist summat ei kulu.
4. Tõendid Tõendid, millele kohus sõnaselgelt pole eelnevalt viidanud, on küll menetlusse vastu võetud, kuid asja sisulist lahendamist nad ei mõjuta (nt hageja 01.03.2023 seisukohale lisatud lastetoetuse otsused, laste tagastamise lahend, kodukülastusakt) või pole vastaspool vastavat asjaolu vaidlustanud (nt isa varanduslik seisund) ja seetõttu puudub vajadus neile tõenditele hinnangut anda. 9
5. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes TsMS § 129 lg 2 on elatise nõude hagihind (215,64 eurot x 9 kuud x 2 hagejat) 3881,52 eurot. Kostjale selgituseks- tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejatele maksta lisaks elatisele.
6. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagejad on 19.10.2023 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovitakse 2145 euro hüvitamist. Hagis on menetluskulude jaotuse osas tehtud viide RK lahendile nr 3-2-1-69-13, milles on öeldud, et elatise nõudmist puudutavates vaidlustes lähtutakse menetluskulude jaotuse otsustamisel eelkõige TsMS § 162 lõikest
7. Kohus märgib, et lahendis käsitletud tsiviilasjas esitati hagi veebruaris 2012, ehk ajal, mil TsMS § 164 lõikes 1 ei olnud selgelt reguleeritud, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Täna, kui on olemas üldnorm TsMS § 164 lg 1 näol, tuleb kulude jaotuseks alustuseks kontrollida, kas on alust kohaldada TsMS § 164 lg 3, mis on erinorm lõike1 suhtes. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas kostja põhjustanud menetlust justnimelt seetõttu, et ta pole andnud täielikku teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Sättes nimetatud „menetluse põhjustamine“ tuleb sisustada kostja sellise tegevusega/tegevusetusega, mis eelnes hagi esitamisele. Seda, et hagejad oleksid enne hagi esitamist kostjal küsinud teavet tema vara ja sissetulekute kohta ja et kostja seda ei andnud, ei ole hagis esile toodud. Hagejad on küll tõendanud, et ta on elatise maksmise sooviga kostja poole kohtueelselt pöördunud (tlk 7, hagejate lepingulise esindaja 21.12.2022 e-kiri), kuid selles kirjas ei ole märgitud nõuet esitada varasissetulekute kohta andmeid. Menetluse raames on aga kostja oma esimesele menetlusdokumendile, hagi kirjalikule vastusele, oma varalise seisundi kohta tõendeid lisanud. Küsimus selles, kas need on täielikud andmed või mitte, ei ole selles menetluses kulude jaotuse aspektist nii mõjusad, et põhistaks erinormina TsMS § 164 lg 3 kohaldamise. Alates 01.01.2022 kehtiva redaktsioonina TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hagejate menetluskulude suurust analüüsida. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10 (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
8. detsembri
9. a otsus. 04.12.2023 kohtuotsus 2-23-557 jõustus osaliselt 26.06.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent 11