Obsah (7)

§ 162§ 652§ 231§ 230§ 171§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-551

§ 162

). Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu 11 tundi 40 minutit on põhjendatud ja vajalik ning määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 2105,23 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1400 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. 4 2-22-5510 4.
2. Randaalil esinevaid puudusi kinnitas hageja 19.06.2020 vastusega. Hageja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi sellega, et ei kandnud varuosade kostjale saatmise ja remondi kulusid. 4.
3. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kostja ei teatanud hagejale randaali puudustest mõistliku aja jooksul. Maakohus alustas teavitamiseks mõistliku aja arvestamist eseme kättesaamisest 22.04.2019, mitte puuduse ilmnemisest. Puudus ilmnes alles
4. a sügisel randaali esmakordsel kasutamisel. Varuosad sai kostja kätte 06.01.2019 ning pärast remondi tegemist
5. a suvel selgus, et randaal ei ole kasutatav. Maakohus rakendas valesti mõistliku aja kohta kujunenud kohtupraktikat (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 18.5). 4.
6. Kostja leiab, et ta on 28.11.2019 teates puudusi piisavalt üksikasjalikult kirjeldanud. Teates selgitas kostja, et kummipuksid läksid kohe läbi ning randaali kettad (mis kinnituvad vannaste külge) liiguvad paigast ära. Hageja pidi aru saama, et sellise puuduse tõttu ei ole randaal kasutatav. See on oluline puudus VÕS § 116 lg 2 tähenduses. Puuduste ekspertiis kinnitas, et randaal ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav. Maakohus tõlgendas ekspertiisi ebaõigesti. 4.
7. Asjaolu, et randaalil on oluline puudus, ei tõenda vaid ekspertiis, vaid seda tõendavad ka kostja mitmed pöördumised hageja poole. milles kostja andis teada, et tahab randaali tagastada, sest ei saa seda kasutada. Muuhulgas nähtub kostja kirjadest, et lisaks kirjalikele pöördumistele on kostja hagejale mitmeid kordi helistanud. Viidatud tõendid kogumis kinnitavad, et randaalil on oluline puudus, mille tõttu kostja taganes lepingust. 4.
8. Asjaolu, et hageja ei võimaldanud randaali tagastada, on vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega on vastuolus ka hageja käitumine. Hageja ei andnud kostjale taganemise kohta adekvaatset tagasisidet, vaid jättis oma ainsa vastusega mulje, et ei vaidlusta kostja taganemisavaldust. 4.
9. Maakohus eksis viivise välja mõistmisel, sest mõistis välja jooksva viivise alates 14.04.2022 ilma maksimumsuurust piiramata. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Hageja vähendas viiviseid põhivõla summani. Vastustaja seisukoht
10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja viivise alates hagi esitamisest põhivõla 13 476 tasumata osalt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad kostja kanda. 7.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-des 3.1 ja 3.

1. Põhinõude rahuldamise ja samas summas viivisenõude rahuldamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid.
2. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 5 2-22-5510
3. Pooled vaidlevad küsimuses, millal randaalil esinevad puudused kostja jaoks ilmnesid ning kas kostja teavitas hagejat puudustest mõistliku aja jooksul. 9.
4. VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tuvastamaks, kas ostja oleks pidanud puudused enne lepingu sõlmimist toimunud ülevaatuse käigus avastama, tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi (ilmsed puudused) ja nn varjatud puudusi, s.o lepingutingimustele mittevastavusi, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (RKTKo 30.05.2017, 3-2-1-46-17, p 25). Puudustest, mida ei saa tavapärase välise ülevaatuse käigus eriteadmisteta isik avastada, ehk nn varjatud puudustest teatamise kohustus tekib alates ajahetkest, mil need tegelikult ilmnevad. Kohtupraktikas on rõhutatud, et mõistlik aeg puuduse avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust (RKTKo 18.11.2020, 2-177157, p 13). Mõistliku aja määramisel tuleb lähtuda VÕS §-st 7, selged kriteeriumid teatamise tähtaja määramiseks siiski puuduvad. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva ostja puhul on see eelduslikult lühem kui tarbijatele VÕS § 220 lg 1 järgi kohalduv kaks kuud. 9.
5. Kostja tõi randaali puudusena esile, et randaali vannaste kummipuhvrid ei tekita piisavat vastusurvet raami ristitala ja vannase kinnitusklambri vahel, et tagada vannase püsimine omal kohal. Puuduse tagajärjeks on, et kasutaja peab töö katkestama ja vannased õigesse asendisse sättima. Kostja esiletoodu kohaselt ei ole tegemist randaali tavapärase seadistamisega, vaid kummipuhvrid on oma omadustelt randaalile sobimatud. Praegusel juhul ei ole pooltel vaidlust, et kostja väidetud puudust ei oleks kostja saanud kindlaks teha randaali ostueelsel ülevaatusel. Kostja esiletoodu kohaselt oli tegemist varjatud puudusega, mis pidi ilmnema randaali esimestel pikematel töökordadel. 9.
6. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus alustas teavitamiseks mõistliku aja arvestamist eseme kättesaamisest 22.04.2019, mitte puuduse ilmnemisest. Maakohtu arutluskäigust võib aru saada, et maakohus ei pidanud usutavaks kostja väidet, et kostja ostis randaali
7. a aprillis, kuid hakkas seda kasutama alles
8. a novembris. Maakohtu arutluskäiku saab mõista nii, et maakohus eeldas, et tegelikkuses hakkas kostja randaali kasutama
9. a kevadel ning puudused pidid ilmnema juba siis. Seega ei rakendanud maakohus valesti mõistliku aja kohta kujunenud kohtupraktikat (RKTKo 24.11.2021, 2-1813432, p 18.5). 9.
10. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja pidi puudustest teadlikuks saama
11. a kevadel. Üldiselt teadaolevalt (

§ 231lg 1) kasutatakse randaali kevadel ja sügisel põllumaa harimiseks.

Maakohus järeldas põhjendatult, et kuna kostja ostis randaali kevadel, võib eeldada, et ta soovis seda kohe kasutama hakata.

§ 230

lg 1 järgi pidi kostja esile tooma ja tõendama, et tema ettevõtte spetsiifika tõttu või muul põhjusel hakkas ta randaali kasutama alles

1. a novembris. Kostja ühtegi sellist asjaolu esile ei toonud ega selle kohta tõendeid esitanud. Seega järeldas maakohus õigesti, et kostja ei teavitanud hagejat puudusest mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 mõttes ning kaotas seetõttu VÕS § 220 lg 3 järgi õiguse puudusele tugineda.
2. Kuigi kostja taganemisavaldus oli juba VÕS § 220 lg-st 3 tulenevalt kehtetu, märgib kolleegium siiski, et taganemine oleks olnud välistatud ka seetõttu, et kostja ei kirjeldanud oma 28.11.2019 teates puudust piisavalt üksikasjalikult (VÕS § 220 lg 2). 10.
3. Kostja teatas 28.11.2019 hagejale, et: „Mure selles, et randaali kolmnurk kummipadjad läbi ja kettad jooksevad paigast ära.“ Kolleegiumi hinnangul jäi sellisest sõnastusest ebaselgeks, 6 2-22-5510 kas kostja on randaali intensiivselt kasutanud ning kummipadjad vajavad seetõttu vahetust või on kostja arvates tegemist ebanormaalselt kiire kulumisega ja seetõttu on toode puudustega. Seda ebaselgust süvendas teatele jätkuv suhtlus, milles kostja uuris, kas puksid lähevad garantii alla ning millal puksid kätte saab (dtl 84). Jätkuvas suhtluses ei selgitanud kostja, et tema arvates on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega. Seda ei pidanud hageja välja lugema ka kostja saadetud piltidest, sest hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, kui palju ja kuidas kostja randaali kasutas.
4. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti välja mõistnud viivise põhivõlga ületavas osas. Maakohus mõistis otsuse resolutsiooni p-ga 2 kostjalt välja põhivõla 13 476 eurot ja samas summas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise. Resolutsiooni p-ga 3 mõistis kohus kostjalt välja viivise alates 14.04.2022 põhinõudelt (13 476 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 11.
5. Kaevatava otsuse p-s 18 märkis maakohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse resolutsioonis maakohus sellist otsustust ei teinud, kuid viivise välja mõistmata jätmist hageja vaidlustanud ei ole. Tõenäoliselt maakohus eksis ning mõistis resolutsiooni p-s 3 viivise ekslikult välja. 11.
6. Hageja nõustus apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus mõistis viivise välja suuremas ulatuses kui hageja oli taotlenud. Hageja oli vähendanud viiviseid põhivõlaga sama summani, et kõrvalnõuded ei ületaks põhisummat. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu eksimuse ja tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 ja § 162 lg 4 alusel kostja kanda.

Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse resolutsiooni p 3, millega maakohus mõistis kostjalt ekslikult välja viivise, mida hageja ei olnud nõudena taotlenud. Seega vaatamata apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele rahuldatakse hageja hagi täielikult. Hageja nõustus selles osas maakohtu otsuse tühistamisega ning kostjale tähendas eksimusele tähelepanu juhtimine üksnes väheoluliselt määral menetluslikku ressurssi. Seepärast ei arvesta kolleegium seda menetluskulude jaotuse otsustamisel ja jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Selliselt õiguse kohaldamisega nõustusid pooled ka ringkonnakohtu istungil. 12.1. Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 12.2. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. 12.

1. Hageja taotles 962,50 euro hüvitamist, mis on tasu 8 tunni ja 45 minuti õigusteenuse eest tasumääraga 110 eurot/t (käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle). Hageja taotluse kohaselt kulus esindajal määruse ja kaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 7 t 30 min. Istungiks ettevalmistamiseks ja menetluskulu nimekirja koostamiseks kulus 1 tund ja 15 minutit. Taotlusele lisandub kohtuistungil osalemise aeg 1 tund ja 15 minuti. Kokku kulus õigusteenusele seega 10 tundi ja selle maksumus on 1210 eurot. Kolleegium leiab, et hageja 7 2-22-5510 esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. 12.
2. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Brigitta Mõttus 8