) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja on hüvitanud kostja poolt kannatanule põhjustatud varalise kahju, mistõttu on kindlustusandjale üle läinud nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Hagiavaldusele lisatud tõenditega on tõendatud hageja poolt kindlustatud buldooseri omanikule kahju tekitamine. Tegemist on otsese varalise kahjuga
lg 3 mõttes.
lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on hagejale üle läinud tasutud kindlustushüvitise ulatuses kindlustusvõtja kahjunõue kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu. Eeltoodust lähtuvalt on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue 55 110,51 euro tasumiseks. 3. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt seadusejärgsele viivisemäärale alates kostja poolse kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamise kuupäevani 21.11.2022.a.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja on seisukohal, et kõnealusest kahjujuhtumist tulenev kostja kohustus muutus sissenõutavaks 16.06.2021.a (kostjale 27.05.2021.a saadetud tagasinõudekirjas märgitud täitmise tähtajale järgnev päev, lisa 11). Kostja on kohustatud hagejale tasuma viivist ajavahemiku 16.06.2021.a – 21.11.2022.a eest kokku summas 6 329,40 eurot (lisa 12). Täiendavalt palub hageja mõista kostjalt välja viivise, mis 2 2-22-17481 ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras õigeaegselt tasumata summalt. 4. Eeltoodust lähtuvalt palub hageja: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 55 110,51 eurot; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6 329,40 eurot; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 1 610 eurot. 5. 21.12.2022 esitas hageja seisukoha kostja 19.12.2022 vastusele. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja on hagiavalduses tuginenud
ja § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt on kostja tekitanud kannatanule varalise kahju mistõttu on kindlustusandjale üle läinud nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Kostja hinnangul ei ole hageja selgitanud ega põhistanud, milles seisneb kostja kohustuse rikkumine. Hageja hinnangul on kostja rikkunud üldist käibekohustust, kohustust tagada, et kallur ei läheks mahalaadimise ajal ümber. Kostja käitumine on põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kalluri kasti liigutamise tulemusel kukkus kast buldooseri peale.
lg 1 alusel ühine koos GRK Eesti ASiga, kes peatöövõtjana vastutas ohutuse eest objektil, siis on kostja solidaarvõlgnik.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis
Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise 3 2-22-17481 kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15). Kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), st buldooseri omanik ei saa ära hoida buldooseri remonttööde käigus uute varuosade paigaldamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks
10. Alternatiivse nõudena soovib hageja esitada nõude
Kostja vastutab kannatanule tekitatud kahju eest riskivastutuse alusel
ja § 1057 järgi.
lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg-t 1 või 2 ning vähendada väljamõistetava kahjuhüvitise suurust kogu hageja nõude ulatuses ning jätta hagi samuti rahuldamata. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
lg 3 kohase varalise kahju tekitamisega võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi, milline nõue on
492 lg 1 alusel üle läinud hagejale. Võlaõigusseaduse (
) § 127 lg-test 1 ja 4 tulenevalt on kahju hüvitamise nõude eeldusteks kehtiv võlasuhe, kohustuse rikkumine võlgniku poolt (õigusvastane käitumine), võlgniku vastutus rikkumise eest, kahju olemasolu ning põhjuslik seoses rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Juhul kui kahjunõue põhineb kahju õigusvastasel tekitamisel, teisisõnu deliktil
järgi, millele hageja käesoleval juhul tugineb, vastutab kahju tekitaja vaid süü olemasolu korral. 18. Seega, selleks, et hageja nõue oleks
järgi põhjendatud, peavad olema täidetud delikti koosseisu eeldused: 1) objektiivne teokoosseis (rikutud kohustus, põhjuslik seos rikkumise ja kahjuliku tagajärje vahel, rikutud kohustuse eesmärgiks oli kahju ärahoidmine); 2) kahju tekitamise õigusvastasus; 3) süü. Käesoleval juhul ei ole need eeldused täidetud. Esmalt seetõttu, et hagis ei ole põhistatud ega selgitatud, milles seisneb kostja kohustuse rikkumine. Seejärel seetõttu, et väidetav kahjulik tagajärg (buldooseri kahjustamine) ei tekkinud mitte kostja käitumise, vaid EK enda tegevuse tõttu, mistõttu puudub põhjuslik seos. Samas, isegi kui esines põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahjuliku tagajärje vahel, ei saanud kostja kahjuliku tagajärjena ette näha, et kalluri ümberkukkumise korral kukub see buldooseri peale, kuna buldooser ei pidanud liikuma mahalaadimist teostava kalluri kõrval. Seetõttu on kahjunõue ning hagiavaldus tervikuna põhjendamatu ning kostja ei tunnista hageja nõuet. Sealjuures, isegi kui esineb kostja vastutus, vastutab kahju tekitamise eest ka GRK. Samuti, EK ise vastutab enda käitumisega kahju tekitamise eest, mis on aluseks kahjunõude vähendamisele
lg 1 või lg 2 järgi kogu ulatuses ning 5 2-22-17481 ühes sellega on hageja nõue samuti põhjendamatu. Kostja põhjendab kõiki neid väiteid põhjalikumalt alljärgnevalt. 19. Täidetud ei ole delikti koosseis, mistõttu on hageja kahjunõue alusetu. Esmalt käsitleb kostja hagiavalduse osas, mis puudutab kahjunõude koosseisu täitmist. Nagu alljärgnevast nähtub, ei ole kahjunõude koosseis käesoleval juhul täidetud, mis juba iseseisvalt toob kaasa hageja nõude põhjendamatuse. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, milles seisneb kostja kohustuse rikkumine. Hagiavalduses puudub esmalt igasugune selgitus ja põhistus selle kohta, milles konkreetselt seisneb kostja rikkumine ehk teisisõnu, millist kohustust on kostja rikkunud. Tegemist on esmase deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldusega, mille põhistamine on hageja kohustuseks. Kostja käitumine ei ole põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kahju põhjustas EK enda tegevus (
20. Isegi kui oleks esinenud kostja kohustuse rikkumine (näiteks kohustus tagada, et kallur ei lähe mahalaadimise ajal ümber), on järgnevalt deliktilise kahjunõude eelduseks põhjuslik seos kahju tekitaja tegevuse ning kahjuliku tagajärje, käesoleval juhul hagi põhjenduse järgi
lg 1 p 5 kohase tagajärje vahel, milleks antud juhul oli buldooseri kahjustada saamine. See tuleneb
lg-st 4, mille järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb põhjusliku seose tuvastamiseks hinnata, kas kostja tegevus oli tekkinud kahjuliku tagajärje (buldooseri kahjustada saamine) faktiliseks ehk vajalikuks põhjuseks. Seda tuleb kontrollida nn conditio sine qua non testi abil, mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Kontrolli teostamiseks tuleb uurida objektiivset faktilist olukorda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-06, punkt 11,
Seetõttu ei ole delikti koosseis täidetud ning juba ainuüksi seetõttu on haginõue alusetu.
27. Jäädes eeltoodu juurde, juhib kostja järgnevalt tähelepanu sellele, et käesoleval juhul ei ole täidetud ka delikti koosseisu kuuluv järgmine eeldus, milleks on
Nimelt, et isegi kui heita kostjale ette seda, et kostja kallur läks ümber, tuleb
lg-st 2 tulenevalt kontrollida, kas kostja kohustus tagada, et kallur ei lähe ehitusplatsil ümber, sisaldas eesmärki mitte põhjustada kahju EK-i buldooserile. Selleks tuleb viidatud sätte kontekstis hinnata, kas kostja nägi või pidi ette nägema, et kalluri ümberkukkumine toob kaasa tagajärje, milleks on buldooseri kahjustada saamine. Vastus sellele küsimusele on eitav. Nimelt, kui kallur laeb ehitusplatsil maha koormat, siis tuleb mõistlikult eeldada, et ohutuse tagamise eesmärgil ei liigu teised isikud ise või enda töö- või liiklusvahenditega kalluri kõrvale. Seetõttu eeldas ka kostja kallurijuht, et kolmandad isikud selliselt ei käitu ning isegi kui kallur koos selles olnud veosega (moreen) peaks ümber kukkuma, ei saa see põhjustada kahjuliku tagajärjena kolmandate isikute või nende töö- või liiklusvahendite peale kukkumist. Sellest tulenevalt on tavaolukorras välistatud või äärmiselt ebatõenäoline, et kalluri ümberkukkumine põhjustab kahju muudele töö- või liiklusvahenditele, kuna need ei peaks paiknema mahalaadimist tegeva kalluri kõrval. Seevastu käesoleval juhul oli EK-i buldooserijuht otsustanud olukorras, kus kostja kallur oli alustanud mahalaadimist tegema, liikuda buldooseriga kalluri kõrvale, et seal buldooseriga töid teha. Kuna sellise kahjuliku tagajärje vältimine ei saanud olla kalluri ümberkukkumise vältimise kohustuseks, kuulub kohaldamisele
Ka nimetatud põhjusel ei ole delikti koosseis täidetud. Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. 28. Jäädes eeltoodu juurde, et kostja käitumises puudub õigusvastane tegu ja kostja tegu ei olnud põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega ning kahju hüvitamise välistab ka
Nimelt, delikti üldkoosseisu täitmise eelduseks on
järgi ka kahju tekitaja süü, milleks on
Hagiavalduses ei ole välja toodud ega põhjendatud, milline on hageja arvates kostja süü liik. Asjaoludest nähtuvalt ei saa kostjale ette heita isegi
Nimelt, asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hakanud kallurilt veost (moreen) maha laadima selleks mitte ettenähtud kohas või alal. Vastupidi, nagu hagiavalduse lisast 4.1 nähtub, manööverdas kostja veokijuht sõiduki ringi tugeval ja sirgel pinnasel. Järelikult ei olnud veose mahalaadimise tingimused sellised, et esinenuks tajutav risk kalluri kummuli kukkumiseks. Näiteks ei olnud tegemist asukohaga, mis olnuks kalde all. Küll aga ei saa kostjale ette heita seda, et ta ei näinud ette EK buldooserijuhi tegevust hakata buldooseriga töötama mahalaadimist teostava kalluri vahetus läheduses. Esiteks, nagu ka hagiavalduse lisast 4.1 nähtub, oli kostja juhitav kallur juba alustanud mahalaadimisega, kui tema vahetuse lähedusse saabus EK juhitav buldooser, kes hakkas seal töid tegema. Teiseks, sellisel viisil mahalaadimist tegeva kalluri vahetusse lähedusse liikumine ja seal tööde tegemine ei ole kooskõlas ohutusnõuetega (muuhulgas tuleneb see eelnevalt viidatud buldooseri D51PX-24 kasutusjuhendist) ega tavapärane ning ühes sellega ka kallurijuhile ettenähtav, mistõttu ei saanud kostja kallurijuht ka ette näha, et EK juhitav buldooser võiks hakata tegema sellist ohtlikku 8 2-22-17481 tegevust. Seetõttu ei saa kostjale ette heita
lg 3 kohast hooletust, mis omakorda välistab ka
lg-te 4 ja 5 kohase raske hooletuse või tahtluse ning ühes sellega ka kostja süü. 29. Alternatiivselt, kui kostja vastutab kahju tekitamise eest, on kostja vastutus ühine GRK-ga
lg 1 järgi, kuid kostja vastutab
Kostja jääb kõikide esitatud vastuväidete juurde, aga isegi kui GRK ei vastuta ainuisikuliselt kahju tekitamise eest ning vastutus kahju tekitamise eest lasub mingis ulatuses ka kostjal, siis eelnevalt välja toodud asjaolude ning põhjenduste järgi ei vastuta kostja ainuisikuliselt kahju eest, vaid ühiselt koos GRK-ga. Sellisel juhul rakendub
Sealjuures rõhutab kostja, et ta ei tunnista nõuet mistahes ulatuses, aga kui puuduvad alused ka
lg 2 kohaldamiseks, mis välistab kostja vastutuse ning kostja vastutus peaks esinema, siis on ilmselge, et kostja vastutus ei saa olla ainuisikuline, vaid
lg 1 alusel ühine koos GRK-ga, kes peatöövõtjana vastutas ohutuse eest tööde objektil, nagu eelnevalt selgitasime. Küll aga, võttes arvesse, et GRK oli tööde objektile peatöövõtja, kelle kohustuseks oli ohutuse tagamine, mida eelnevalt selgitasime, siis vastutab GRK kahju tekitamise eest oluliselt suuremal määral kui kostja. Seda põhjusel, et kui GRK oleks täitnud nõuetekohaselt kohustust tagada ohutus tööde objektil, oleks see suure tõenäosusega üleüldse välistanud võimaluse või vähemalt oluliselt vähendanud tõenäosust, et EK buldooserijuht oleks sõitnud buldooseriga veose mahalaadimist tegeva kalluri kõrvale. Seetõttu on kostja hinnangul GRK vastutuse ulatuse määr vähemalt 75% tekkinud kahjust. Seetõttu, isegi kui kostja vastutab kahju tekitamise eest, siis tulenevalt
lg-st 3 ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kahju rohkem kui 25% ulatuses tekkinud kahjust.
Samas, kuna hageja nõue kahjustada saanud buldooseri parandamise kulude hüvitamist. Järelikult on tegemist nõudega saada kahjuhüvitist kahjustatud asja parandamise kulude hüvitamiseks. Seda reguleerib
lg 3, mille järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega on hageja kahjuhüvitis piiratud kahjustada saanud buldooseri parandamise mõistlike kuludega. See tähendab, et hüvitada tuleb üksnes kahjujuhtumiga otseselt seotud mõistlikud kulud, mis on vajalikud buldooseri parandamiseks. Hageja on esitanud hagi avalduse lisana 6 küll hageja enda vaatlusakti, kuid see põhineb üksnes visuaalsel vaatlusel. Samas, hageja ei ole esitanud vajaminevate parandustööde hinnangut ega kalkulatsiooni. Hagiavalduse lisana 9 on esitanud juba teostatud parandustööde arved, kuid see ei tõenda, et kõik arvetel loetletud tööd olnuks vajalikud kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks. Sealjuures, hagiavalduse lisana 6 esitatud vaatlusakti lk-st 2 nähtuvalt pidanuks EK esitama hagejale lisaks kahjuavaldusele (vt hagiavalduse lisa 4) ja kostja sõidukijuhi seletuskirjale (vt hagiavalduse lisa 5) ka remondikalkulatsioonid. Seda ei ole hageja esitanud. See võib olla tingitud asjaolust, et remondikalkulatsiooni kas ei koostatud või sisaldas see väiksemal määral kulusid hageja nõutavatest kuludest ning seetõttu on hageja vältinud selle esitamist. Seega kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud väidetava kahju tegelikku suurust ega ka seda, et hüvitatud parandustööd olid täies ulatuses mõistlikud ja põhjendatud. 9 2-22-17481
33. Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et kahjustada saanud buldooser oli toodetud aastal 2017 (vt hagi lisa 1). Seega oli buldooser parandustööde ajaks olnud ca 5 aastat vana. Arvestades asjaolu, et buldooserit kasutati igapäevaselt majandus- ja kutsetegevuses (ehitustöödel), tuleb eeldada, et buldooserit oli intensiivselt kasutatud, mistõttu oli selle väärtus selle ajaga märkimisväärselt vähenenud. Seevastu hageja hüvitatud parandustööde käigus vahetati hagiavalduse lisast 9 nähtuvalt buldooserile uute detailidena muuhulgas radiaatori kate (maksumusega 2382,95 EUR ilma km-ta), uks (1218,77 EUR), konditsioneeri mootor (3106,08 EUR), kabiin (10 003,40 EUR) ja hüdraulika paak (8629,50 EUR). Kokku vahetati vanad detailid välja uute vastu 47 094,51 EUR väärtuses. Hagiavalduse lisast 8 nähtuvalt oli aastal 2017 olnud buldooseri kindlustusväärtuseks 199 500 EUR. Sedavõrd olulises mahus ja maksumusega uute detailide paigaldamisel buldooserile, mis on ligemale 5 aastat intensiivselt töötanud, kasvas kasutatud buldooseri väärtust kahtlemata märkimisväärselt. Selliste asjaolude puhul esineb
lg-st 5 tulenev alus kahjuhüvitise vähendamiseks, kuna kasutatud buldooseri väärtus on sedavõrd mahukate parandustööde ja uute detailide paigaldamise tulemusel suurenenud. Kostja hinnangul suurenes sellega buldooseri koguväärtus ulatuses, mis on võrdväärne 50% parandustööde maksumusest, s.o. 27 855,26 EUR võrra, milline summa tuleb hüvitisest maha arvata. 34. Võttes samas arvesse, et hüdraulikapaagi vahetus ei olnud põhjendatud ning jättes selle välja, olnuks parandustööde maksumuseks 44 423,62 EUR (ilma käibemaksuta), millest 50% moodustab summas 22 211,81 EUR. Küll aga, nagu eelnevalt välja tõime, isegi kui kostjal esineb vastutus 10 2-22-17481 kahju tekitamise eest, vastutab ta selle eest ühiselt koos GRK-ga, kuid
lg 3 järgi saa kostja vastutuse määral olla suurem kui 25% tekkinud kahjust, s.o. kahjuhüvitis ei saa olla suurem kui 22 211,81 x 25% = 5552,95 EUR. Kui hüdraulikapaagi vahetus oli põhjendatud, annaks sama arvutuskäik tulemuseks 27 855,25 x 25% = 6813,81 EUR. Sealjuures rõhutab kostja, et ta ei tunnista hageja nõuet ka nimetatud ulatuses, aga kui puuduvad alused ka
lg 2 kohaldamiseks ning kostja vastutus peaks esinema, siis esineb vastutus
lg 1 alusel koos GRK-ga, millisel juhul ei saa kahjuhüvitise suurus ületada eelnevalt nimetatud summasid 5552,95 EUR või alternatiivselt 6313,81 EUR. 35. Kahju tekkis
lg 1 tulenevalt hageja enda põhjustatud tagajärjel või alternatiivselt jättis hageja
Kostja jääb kõikide eelnevalt esitatud vastuväidete juurde, et hageja nõue on igal juhul alusetu, sh ei vastuta kostja tekkinud kahju eest või kui isegi vastutab, siis ühiselt koos GRK-ga, kusjuures kostja vastutuse määr ei saa ületada 25% ning hagiavalduses avaldatud kahju suurus on oluliselt liialdatud ning samuti, isegi kui hageja nõue oleks mingis osas põhjendatud, esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks
127 lg 5 alusel. Jäädes selle juurde, isegi kui kostjal on mingis osas kahju hüvitamise kohustus, sh kui see vastutus esineb koos GRK-ga, esinevad käesoleva juhul alused kahjuhüvitise vähendamiseks
lg 1 või lg 2 alusel ulatuses, milles kahju tekkimine oli põhjustatud EK-i tegevusest või tegevusetest ohu tõrjumisel või toimingu tegemisel, mis oleks kahju vähendanud.
lg 1 nimelt sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
lõike järgi ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kahju tekkimine oli põhjustatud EK enda käitumisest. 36. Kostja väitel oli sündmuste käik selline, et kõigepealt oli kostja juhitud kallur hakanud koormat maha laadima, järgnevalt liikus EK-i juhitud buldooser kalluri kõrvale ja hakkas seal tööd tegema ning seejärel kukkus kalluri kast koos selles olnud veosega (moreen) buldooseri peale. Seetõttu, kuigi kahjulikuks tagajärjeks oli kostja kalluri kasti koos selles olnud veosega (moreen) kukkumine buldooseri peale, oli põhjuste ahelas otsustava tähtsusega EK-i buldooserijuhi otsus liikuda buldooseriga koorma mahalaadimisega tegeleva kalluri kõrvale ning hakata seal tööd tegema. Sealjuures, kostja kallurijuhil ei olnud võimalust kalluri kasti vajumist küljele pärast kallutamise protseduuri alustamist enam vältida, kuna kast oli kallutamiseks juba püstises asendis. Samuti ei olnud kostja kallurijuhil pärast koorma (veose) mahalaadimise protseduuri alustamist vältida seda, et EK buldooserijuht ei tuleks kalluri kõrvale töid tegema. Esmalt, isegi kui kirjeldatud asjaoludel esines põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahjuliku tagajärje vahel, oleks ikkagi tegemist GRK ja kostja ühise vastutusega
lg 1 järgi, kusjuures kostja vastutuse määr piirdus
Kuigi hageja ei nõua käesoleval juhul kahju
kohase riskivastutuse alusel (tegemist ei olnud tavamõistes liiklusõnnetusega), on siiski asjakohane viidata Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-7-13, mille punktides 30 ja 21 on selgitatud:
võimaldab kohtul hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. Käesoleval juhul ei olnud küll tegemist tavamõistes liiklusõnnetusega, aga kuna sündmuses osalesid siiski kaks mootorsõidukit, millest üks liikus ja tegi buldooserile iseloomuliku tööd (EK-i juhitud buldooser) on see seisukoht analoogia korras kohalduv ka käesolevale juhtumile. Kui EK-i buldooserijuht oleks järginud ohutustnõudeid (muuhulgas tulenevad need eelnevalt viidatud buldooseri D51PX-24 kasutusjuhendist) ning ei oleks hakanud veose mahalaadimist alustanud kostja kalluri vahetus läheduses liikuma ja töid tegema, ei oleks kahjulik tagajärg saabunud, kuna buldooser ei oleks kahjustada saanud. Sellega jättis EK teadlikult tähelepanuta võimaliku ohu (koormat maha 11 2-22-17481 kallutav kallur) või toimingud ohu tõrjumiseks, mis oleks väidetava kahju tekkimise välistanud või seda oluliselt vähendanud. 37. See tähendab, et isegi kui hagejal oleks õigus nõuda kostjalt mingis ulatuses kahju hüvitamist, esinevad alused
lg 1 või alternatiivselt
Sealjuures on Riigikohus selgitanud, et
lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, s.t et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises (vt 3-2-1-38-05, punkt 16). See tähendab, et käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas EK-i buldooserijuhi käitumises esines süü
lg 1 (hooletus, raske hooletus või tahtlus) järgi, vaid oluline on üksnes see, et kahjulik tagajärg saabus tema enda käitumise tõttu või ta oleks saanud kahjulikku tagajärge vältida. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et EK-i buldooserijuhi mõistliku ning õiguspärase käitumise korral olnuks buldooseri kahjustamine täielikult välistatud. Ühtlasi tuleb arvestada, et EK tegutses professionaalse ehitajana tööde objektil, seega enda majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu rakendub talle kahtlemata kõrgendatud hoolsuskohustus järgida tööde objektil kõiki ohutusnõudeid. Seetõttu on
lg 1 või lg 2 alusel põhjendanud kahjuhüvitise vähendamine kogu väidetava kahju ulatuses, kuna EK saanuks väidetava kahju tekkimist täielikult välistada, mida EK otsustas teadlikult mitte teha.
Kuna EK käitumise tõttu on põhjendatud
lg 1 või lg 2 kohaldamine ulatuses, et kahjuhüvitist tuleb vähendada kogu ulatuses, ei ole ühes sellega ka hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise tasumist. See ühtlasi tähendab, et hageja nõue on alusetu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 38. Jäädes selle juurde, isegi kui hageja nõue on ülaltoodu põhjal mingis osas põhjendatud, kuid millega kostja samuti ei nõustu, siis kuulub eelnevalt välja toodud asjaolude tõttu hageja kahjunõue
lg 1 või lg 2 alusel samuti vähendamisele märkimisväärses ulatuses (võttes sealjuures arvesse kõiki kostja poolt välja toodud asjaolusid ja põhjendusi). Esinevad ka alused kahjuhüvitise vähendamiseks
lg 1 alusel Kostja jääb kõikide esitatud vastuväidete juurde, kuid tugineb täiendavalt ka
lg-le 1, mille järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Käesoleval juhul esineb alus
lg 1 kohaldamiseks muuhulgas põhjusel, et kahjujuhtumi asjaolusid arvesse võttes oleks kostja suhtes ebaõiglane ning ebamõistlik, et kostja peaks hüvitama kahju olukorras, kus:
Seega on hageja nõue tervikuna alusetu ning kostja palub jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata.
lg-le 3, mis näeb ette osa-, mitte solidaarvõlgnevuse Kostja oli esitanud vastuses hagile (vt selle punkti 8) ka alternatiivse väite, et isegi kui kostja vastutab kahju tekitamisest eest (millega kostja ei nõustu), on vastutus ühine GRK Eesti AS-ga (edaspidi: GRK), kes oli tööde objektil peatöövõtja, kuid sellisel juhul piirdub kostja vastutus maksimaalselt 25% ulatuses, tulenevalt
43. Kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendamata ning liialdatud. Kostja oli vastuses hagile, punktis 9, esitanud alternatiivsed vastuväited ka kahju ulatusele ja suurusele ning välja toonud põhjendused, et need on hagis tõendamata ja liialdatud, millele on hageja 21.12.2022 vastuse punktis 3 esitatud selgitused. Need hageja selgitused ei ole siiski kuigi veenvad. Kostja oli vastuses hagile muuhulgas selgitanud, et buldooseri hüdraulikapaagi väljavahetamise vajadus oli küsitav ning selle põhjendused vastuolulised. Hageja 21.12.2022 menetlusdokumendi punktis 3 sisalduv selgitus ja selle lisa 1 mitte ei kõrvalda seda küsitavust, vaid kinnitab kostja väidet, et tegelikult puudus vajadus hüdraulikapaagi väljavahetamiseks. Nimelt, nagu hageja 21.12.2022 vastuse lisast 1 nähtub, toimub varalise kahju hüvitamine hageja üldtingimuste kohaselt muuhulgas kahjustada vara või selle osa taastamise teel. Käesolevas juhul tähendab see buldooseri parandamist. Hagis tuginetakse asjaolule, et kahjustada saanud buldooser oli viidud parandustöödeks Baltem AS-i, kes on kahtlemata majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes tegeleb muuhulgas Komatsu buldooserite remondiga. Hageja 21.12.2022 vastuse punktist 3 ja selle lisast 1 nähtuvalt oli Baltem AS kõigepealt hüdraulikapaagi kinni keevitanud. Järelikult oli Baltem AS-i hinnangul tegemist igati sobiva meetodiga hüdraulikapaagi parandamiseks. Vastasel juhul ei oleks Baltem AS hakanud sellisel viisil parandustöid tegema, vaid omal initsiatiivil hüdraulikapaagi ümber 13 2-22-17481 vahetanud. Samas, nähtub hageja vastuse punktist 3 ja selle lisast 1, alles pärast seda, kui EK nõudis hüdraulikapaagi ümbervahetamist, on sellised tööd tehtud. Selliste tööde hilisem tegemine nähtub ka hagiavalduse lisadest 9.1 – 9.7, et kõigepealt on tehtud buldooseri parandustööd, sh hüdraulikapaagi parandustööd ning seejärel täiendavalt ka hüdraulikapaagi vahetus. Sellest järeldub, et hüdraulikapaagi vahetus tehti EK nõudmisel, ilma et seda oleks pidanuks algselt põhjendatuks nii Salva kui ka Baltem AS, kellest viimasel on kahtlemata professionaalne pädevus hinnata buldooseri parandustööde ulatust ja vajalikkust. Isegi kui nõustuda, et ei saa keelata hüdraulikapaagi väljavahetamist, kui tellija sellist tööd soovib, siis väljub selline kulu asja kahjustamisel
lg 3 järgi parandamisega seotud mõistlike kulude piiridest, mida kahju hüvitamisel on õigus nõuda. Seetõttu on hüdraulikapaagi vahetamisega seotud kulu summas 11 286,89 eurot (vt hagiavalduse lisa 9.6) kahjunõudena igal juhul põhjendamatu. 44. Jäädes ülaltoodu juurde, juhib kostja tähelepanu ka sellele, et hagiavalduse lisast 9.6 nähtuvalt on hüdraulikapaagi vahetusega seotud töökulu olnud 56 töötundi, s.o. teisisõnu seitse 8-tunnist tööpäeva, kogumaksumusega 2688 eurot (ilma käibemaksuta). Selline tööajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud, kuna pelgalt hüdraulikapaagi vahetamine ei saa ilmselgelt olla sedavõrd ajamahukas. Seda eriti arvesse, et võttes, et kõik eelnevad tööd kestsid kokku 136 tundi (vt hagiavalduse lisa 9.1). Ei ole eluliselt usutav, et pelgalt hüdraulikapaagi vahetus kestaks enam kui kolmandiku kogu eelnevate tööde ajakulust. Hüdraulikapaagi vahetamine tõi kaasa topelt tööd ja kulu. Jäädes eeltoodu juurde, nähtub ka hagiavalduse lisast 9.4, et esmalt on tehtud hüdropaagi tuulutus summas 150,41 eurot (vt hagiavalduse lisa 9.4, esimene rida) ning samasisuline töö (summas 14,74 eurot) on ka hagiavalduse lisal 9.6, mis koosneb hüdrapaagi vahetuse töödest. Samuti nähtub mõlema töö puhul (esmalt hüdropaagi parandus ja seejärel vahetus), et hüdroõli on lisatud kaks korda (vt hagiavalduse lisa 9.4 ja 9.6), vastavalt maksumustega 193,28 eurot ning 203,45 eurot. Selline parandusviis ning materjali kulu on ebavajalikult suurendanud parandamisega seotud kulu. Jäädes ülaltoodu juurde, juhib kostja tähelepanu ka järgnevale. Hagiavalduse lisast 9.2 nähtuvalt on esmalt vahetatud konditsioneeri mootorid, maksumusega 2795,47 eurot. Samas, hagiavalduse lisast 9.3 nähtuvalt on vahetatud ka terve konditsioneer, maksumusega 2854,80 eurot. Ka see on oluline vastuolu, kuna ilmselgelt ei saa esineda vajadust nende mõlema väljavahetamiseks. Parandustööd suurendasid buldooseri väärtust. Ühes sellega on ainetud ka hageja vastuväiteid kostjale, et buldooseri väärtus oli kasvanud 50% väärtusest parandustööde maksumusest. Kostja ei olegi väitnud, et buldooseriga ei peaks paigaldama vajaduse korral uusi varuosasid (v.a. hüdraulikapaak), kuid olukorras, kus parandustöid tehakse sedavõrd suures ulatuses, nagu käesoleval juhul ning ca viis aastat vanal buldooseril asendatakse mitmed olulised detailid uutega, toob see kaasa aluse
45. Kostja ei vastuta kahju tekitamise eest ka
Hageja on nendele sätete viidanud 21.12.2022 vastuse punktis 4. Nähtavasti tugineb hageja
Esmalt ei kuulu see käesoleval juhul kohaldamisele seetõttu, et
Liiklusest eraldatud tööde objektil toimuvat selleks pidada ei saa, kuna seal ei toimu LS § 2 p 28 kohast liiklust. Samas, kui viidatud sätted peaksid kohalduma, omavad need sisulist tähtsust vaid osas, mis puudutab süüd. Olukorras, kus kostja tegevus ei põhjustanud kahju, nagu kostja on selgitanud, ei too ka
ega § 1057 kaasa kostja vastutust, kuna süü küsimus omab tähtsust üksnes eeldusel, et on täidetud ülejäänud deliktilise vastutuse koosseisu elemendid (rikutud kohustus, põhjuslik seos rikkumise ja kahjuliku tagajärje vahel, rikutud kohustuse eesmärgiks oli kahju ärahoidmine ning kahju tekitamise õigusvastasus). Sealjuures, isegi kui esineks kostja vastutus
§-de 1056 või 1057 alusel, kohalduvad igal juhul
lg-test 1 ja 2 tulenevad alused kahju vähendamiseks täies ulatuses (vt kostja hagivastuse punkti 10). KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 14 2-22-17481
) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5.
on sätestatud, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja kui kindlustusandja kahjunõude aluseks on ka
lg 1, millest tulenevalt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. 50. Poolte vaidlus seoses hageja nõudega keskendub kolmele suuremale teemale: 1) esiteks, kas delikti koosseis hageja kahjunõude esitamiseks on täidetud; 2) teiseks, kas kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendatud; 3) kolmandaks, kui kostja siiski vastutab hagejale kahju tekitamise eest, kas sellisel juhul on alust kahjuhüvitise vähendamiseks
lg 1 ja
Kohus käsitleb alljärgnevalt nimetatud vaidlusküsimusi vastavalt kohtuotsuse osades (I), (II) ja (III) ning lõpetuseks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja otsustab menetluskulude jaotuse (IV). I 51. Käesoleval juhul on
alusel tekkiva süül põhineva vastutuse aluseks delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis – tegu (kostja töötaja poolt haagiselt koorma mahalaadimise käigus kukkus kast kindlustatud buldooseri peale); - kahjulik tagajärg (kahju); - teo ja kahju vaheline põhjuslik seos; 2) õigusvastasus (
52. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (
Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt
Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas
lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või
Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016.a lahend tsiviilasjas 3-2-1-132-16 p 14). 53. Kostja ei vaidlusta deliktilise vastutuse eeldustest teo ja kahju olemasolu (kostjale kuuluva kalluri kasti buldooseri peale kukkumist ja buldooseri kahjustamist), kuid seab kahtluse alla kostja tegevuse õigusvastuse ja süülisuse ning põhjusliku seose kostjale kuuluva kalluri tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kostja väitel ei olevat hageja põhistanud, milles seisneb kostja kohustuse rikkumine. Lisaks on kostja seisukohal, et tema käitumine ei ole põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kahju põhjustas kostja arvates kannatanu enda tegevus (
54. Kohus ei nõustu kostjaga, et nagu ei olnuks kostja tegevus antud juhul õigusvastane ja süüline. Kostja tegu (kostja töötaja poolt haagiselt koorma mahalaadimise käigus kukkus kast kindlustatud buldooseri peale) on juba eelduslikult õigusvastane, sest kahju tekitati kannatanu omandi rikkumisega (
Hageja hinnangul on kostja rikkunud üldist käibekohustust tagada, et kallur ei läheks mahalaadimise ajal ümber. Kohus nõustub hagejaga. Riigikohtu 26.10.2021 otsuses nr 2-19-7379, p-s 18.1.-18.2. on selgitatud, et „Olukorras, kus kannatanu nõuab tema asja kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab
lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest. See tähendab et tulenevalt
lg-st 1 eeldatakse, et kahju tekitaja on olnud väliselt hooletu
septembri
16 2-22-17481
lg 1 järgi oma töötajate, keda ta kasutab oma majandustegevuses, poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Ka käesoleval juhul vastutab kostja tema poolt kasutatud kallurijuhi tekitatud kahju eest
58. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas on kostja käitumine põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kalluri kasti liigutamise tulemusel kukkus kast kannatanu buldooseri peale. Juhul, kui kostja kalluri koorem ei oleks mahalaadimisel koos kastiga ümber kukkunud, ei oleks kahju tekkinud ja seda sõltumata muude isikute käitumisest. Seetõttu on ebaõige ka kostja väide, et kahjulik tagajärg (buldooseri kahjustamine) polevat tekkinud mitte kostja käitumise, vaid kannatanu enda tegevuse tõttu. Kostja väidab, et kui buldooser ei oleks liikunud kalluri kõrvale, ei saa välistada, et kostja kalluri kast koos selles olnud veosega (moreen) oleks samuti ümber kukkunud, kuid mitte buldooseri peale, kuna buldooserit ei oleks sellisel juhul kalluri kõrval olnud. Kohtu hinnangul on kostja järeldus, nagu olnuks põhjuste ahelas otsustava tähtsusega kahjustada saanud buldooseri juhi otsus liikuda buldooseriga koorma mahalaadimisega tegeleva kalluri kõrvale, meelevaldne ja ebaõige. Sellise loogika järgi tekiks kahju praktiliselt alati just kannatanu tegevuse tõttu (nt liigub kannatanu mööda majast, mille katuselt langeb talle pähe kivi või sõidab ristmikule, kus teine auto kannatanule autole sisse sõidab) ja põhjusliku seose ahelat tavapärases õiguslikus tähenduses ei saakski tekkida. Kannatanu käitumist saab kohus hinnata küll
lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamisel, kuid kannatanu käitumine ei muuda käesoleval juhul põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. 59. Kostja on esitanud vastuses hagile ka alternatiivse väite, et isegi kui kostja vastutab kahju tekitamisest eest, on vastutus
lg 1 järgi ühine GRK Eesti AS-ga (GRK), kes oli tööde objektil peatöövõtja ning sellisel juhul piirduvat kostja vastutus tulenevalt
Kostja leiab, et kuna GRK oli tööde objektile peatöövõtja, kelle 17 2-22-17481 kohustuseks oli ohutuse tagamine, siis vastutab GRK kahju tekitamise eest oluliselt suuremal määral kui kostja. Seda põhjusel, et kui GRK oleks täitnud nõuetekohaselt kohustust tagada ohutus tööde objektil, oleks see kostja arvates suure tõenäosusega üleüldse välistanud võimaluse või vähemalt oluliselt vähendanud tõenäosust, et EK buldooserijuht oleks sõitnud buldooseriga veose mahalaadimist tegeva kalluri kõrvale. Seetõttu on kostja hinnangul GRK vastutuse ulatuse määr vähemalt 75% tekkinud kahjust. Seetõttu, isegi kui kostja vastutab kahju tekitamise eest, siis tulenevalt
lg-st 3 ei ole hagejal kostja arvates õigus nõuda kostjalt kahju rohkem kui 25% ulatuses tekkinud kahjust. Samuti on kostja viidanud
§-le 138 lg 2 (kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud). Kostja arvates põhjustas kahjuliku tagajärje buldooserijuht, mitte kostja. 60. Kohus on seisukohal, et
(ühine vastutus kahju eest) ei ole käesolevas vaidluses asjakohane säte.
lg 1 on sätestatud, et kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Riigikohtu 13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 p-s 45 on selgitatud, et „Kolleegium leiab, et
ei ole praegusel juhul asjakohane säte.
lg 1 järgi võib olukorras, kus tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Sellisel juhul vabaneb kahju hüvitama kohustatud isik vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud (
lg 2).
lg 1 on oma olemuselt säte, mille eesmärk on kergendada kannatanu tõendamiskoormust, ja seda kohaldatakse olukorras, kus kannatanu suudab tõendada tema suhtes ohtlikult käitunud isikute ringi, kuid mitte seda, kes sellesse ringi kuuluvatest isikutest kannatanule kahju tekitas. Samal ajal peab olema selge, et üks ohtlikult käitunud isikutest põhjustas kindlasti kannatanule kahju (vt ka Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-15, p 12).“ Tulenevalt eeltoodust
Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, on käesoleval juhul kahju tekitanud isikuks kostja ning kostja käitumine on põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kalluri kasti liigutamise tulemusel kukkus kast kannatanu buldooseri peale. Ebaõige on ka kostja väide, nagu põhjustanuks kahjuliku tagajärje buldooserijuht, mitte kostja (vt kohtuotsuse p 58). 61. Isegi eeldades, et hagejale tekkinud kahju eest vastutaks lisaks kostjale ka peatöövõtja GRK (nt lepingulisel alusel alltöövõtja ees tööohutusnõuete rikkumise tõttu), siis ei kohalduks asjas mitte
, vaid
lg 1, mis sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Riigikohtu 27.03.2014 otsuses nr 3-1-1-13-14 p-s 32 on selgitatud, et „
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega kui isiku käitumine täidab deliktiõigusliku vastutuse eeldused, ei vabane ta kahju hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et kahjustatud isikul on õigus nõuda sama kahju hüvitamist mõnelt teiselt isikult lepingulisel alusel.“
lg 1 kohaselt võib solidaarvastutuse puhul võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega sõltumata võimalike solidaarvõlgnike omavahelistest suhetest on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist oma äranägemisel üksnes kostjalt. 62. Käesoleval juhul on rikutud sätete (
,
lg 1 p 5) eesmärgiks ilmselgelt see, et kannatanu omandile tekitatud kahju tuleb hüvitada. Samuti pidi kostjale mõistlikult võttes olema ettenähtav kahjuliku tagajärje tekkimine olukorras, kus kümneid tonne kaaluva kalluri kast koos koormaga ümber läheb. Kahjuliku tagajärje ettenähtavus ei tähenda seda, et kostja pidanuks n-ö tulevikku ennustama ja täpselt ette nägema, mille peale võib kalluri kast kukkuda. Riigikohtu 26.10.2021 otsuses nr 2-19-7379, p-s 19 on selgitatud, et „
lg-t 2 tuleb kohaldada ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel ning et selle sätte kohaldamisel (st rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi kindlakstegemisel) tuleb mh arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli 18 2-22-17481 kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Piiratud on eelkõige teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1614655/24, p 15.1 ja 7. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12). Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (
lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk
lg 2 mõtte kohaselt piiritletud
-i 7. ptk vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (
§-d 129-132) (vt Riigikohtu
kohaselt saab õigusvastase teo toimepannud isik vastutusest vabanemiseks
lg-te 1 ja 2 järgi muu hulgas tõendada, et talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Seejuures juriidiline isik ei saa vabaneda vastutusest
lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu (vt selle kohta Riigikohtu
lg 3.
lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on 26.10.2021 otsuse nr 2-19-7379 p-s 20 selgitanud, et „
MS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu
lg 3 esimese lause järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Maakohus sai lähtuda kahju hüvitise suuruse määramisel hageja esitatud hinnapakkumisest, sest see vastab dokumentaalse tõendi nõuetele. Kui kostja arvates on kordategemise kulud ebamõistlikud, peab ta oma väidet tõendama“). Vastupidiste tõendite puudumisel ei ole kohtul alust arvata, et buldooseri parandustööde maksumus olnuks ülepaisutatud või ebavajalik või et hageja ja Baltem AS oleksid buldooseri remondiga seotud kulusid kostja kahjuks suurendanud.
Mingeid tõendeid kostja oma väite kinnituseks esitanud ei ole. Kohus märgib, et ainuüksi kahjustada saanud detailide väljavahetamisest uute detailide vastu ei saa järeldada buldooseri kui terviku väärtuse kasvu. Riigikohtu 25.02.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 p-s 15 on 20 2-22-17481 selgitatud, et „kui
§-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis
Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.“ Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-21-1429 p-s 16.2. on selgitatud, et „Kasu ei saa
lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest hagejal ei olnud kolleegiumi hinnangul kahjustuste kõrvaldamisel kasu saamist kahju hüvitamise käigus võimalik objektiivselt vältida (vt ka Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Kolleegium rõhutab, et
§-s 132 toodud juhtudel ei ole kahju hüvitamise kohustuse eesmärk vara väärtuse säilitamine, vaid vara koosseisu säilitamine (vt Riigikohtu
Hageja on asjakohaselt märkinud, et kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), s.t buldooseri omanik ei saa ära hoida buldooseri remonttööde käigus uute varuosade paigaldamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks
Eeltoodud põhjendusi arvestades on ekslik ka kostja arusaam, nagu väljunuks hüdraulikapaagi väljavahetamise kulu asja kahjustamisel
lg 1 ja
lg 1 alusel.
lg 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Tulenevalt
lg 2 kohaldatakse
lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii
kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest. 73. Kostja leiab, et kahju tekkis
lg 1 tulenevalt kannatanu enda tegevuse tagajärjel või alternatiivselt jättis kannatanu
Kostja viitab sellele, et kõigepealt oli kostja juhitud kallur hakanud koormat maha laadima, järgnevalt liikus kannatanud juhitud buldooser kalluri kõrvale ja hakkas seal tööd tegema ning seejärel kukkus kalluri kast koos selles olnud veosega (moreen) buldooseri peale. Buldooserijuhi otsus liikuda buldooseriga koorma mahalaadimisega tegeleva kalluri kõrvale ning hakata seal tööd tegema tingis kostja arvates selle, et kostja kallurijuhil ei olnud võimalust kalluri kasti vajumist küljele pärast kallutamise protseduuri alustamist enam vältida, kuna kast oli kallutamiseks juba püstises asendis. Samuti ei olnud kostja hinnangul kallurijuhil pärast koorma (veose) mahalaadimise protseduuri alustamist vältida seda, et buldooserijuht ei tuleks kalluri 21 2-22-17481 kõrvale töid tegema. Kostja leiab, et kannatanu jättis teadlikult tähelepanuta võimaliku ohu (koormat maha kallutav kallur) või tegemata toimingud ohu tõrjumiseks, mis oleks väidetava kahju tekkimise välistanud või seda oluliselt vähendanud. 74. Riigikohtu 26.10.2021 otsuses nr 2-19-7379, p-s 24 on selgitatud, et
lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, st et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises (vt Riigikohtu
järgi, peab kannatanu tegevuse ja kahju vahel esinema põhjuslik seos (vt Riigikohtu
lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, st et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut buldooserijuhi tegevusele süülisuse aspektist. 22 2-22-17481 77. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et käesolevas asjas esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks
Kuivõrd kostja viitab
lg 1 alusel kahju hüvitamise vähendamist taotledes sisuliselt samadele asjaoludele, mis
lg 1 puhul (ehk buldooserijuhi tegevusele, kes liikus buldooseriga veose mahalaadimist tegeva kalluri vahetusse lähedusse töid tegema), ei ole vajalik kahju hüvitamise vähendamist kaaludes eraldiseisvalt kohaldada
lg 1.
§-de 139 ja 140 kohaldamise eeldused ei kattu. Samuti leiab kohus, et kahju hüvitamiseks
Kohtu hinnangul saavad kahjuhüvitise vähendamisel
lg 1 alusel kõne alla tulla eelkõige need asjaolud, mis puudutavad kahju tekitajat ja kannatanut, mitte aga menetluses mitteosalevaid kolmandaid isikuid. Ühtlasi ei ole kostja tõendanud, et vaidlusealuse kahjujuhtumi oleks põhjustanud just peatöövõtja väidetavad rikkumised. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, on käesoleval juhul kahju tekitanud isikuks kostja ning seda ei muuda peatöövõtja väidetav tegevuse või tegevusetus (vt ka kohtuotsuse p 61). Käesolevas menetluses ei lahenda kohus küsimust sellest, kas peatöövõtja täitis nõuetekohaselt riigihanke alusel sõlmitud lepingut. 78. Järgnevalt lahendab kohus küsimuse sellest, millises ulatuses tuleks hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist
lg 1 alusel vähendada.
lg 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus nõustub kostjaga, et kuigi vaidlusaluse kindlustusjuhtumi puhul ei olnud tegemist tavamõistes liiklusõnnetusega, osalesid selles siiski kaks mootorsõidukit ning seetõttu on Riigikohtu seisukohad kahjuhüvitise vähendamise osas seoses sõidukite riskivastutusest tuleneva kahjuhüvitise vähendamisega analoogia korras kohaldatavad ka käesolevale vaidlusele. Riigikohtu 19.03.2013 otsuses tsiviilasjas nr on 3-2-1-7-13 selgitanud, et
annab kohtule paindliku võimaluse kõrvaldada riskivastutuse täies ulatuses kohaldamisest tekkida võivat ebaõiglust ja võimaldab hinnata, kas ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. Teisalt saab aga arvestada ka õnnetuse põhjustamises osalenud mootorsõidukite juhtide käitumist, eelkõige käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist ja liiklusnõuete eiramist (vt ka nt Riigikohtu 28. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 13). 79. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostjalt nõutavat kahjuhüvitist tuleks
Käesolevas asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, kus kostja käitumine ei oleks omanud kahju tekkimisele mingit mõju ning kahjujuhtumi oleks põhjustanud üksnes kannatanu tegevus, mistõttu on asjakohatu kostja viide Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2016 otsusele nr 2-13-
lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%.“ Kohus peab õigeks ja mõistlikuks kohaldada viidatud põhimõtet kahjuhüvitise vähendamiseks analoogia alusel ka käesolevas asjas. Kohus vähendab
Kuna hagejale sai
lg 1 alusel üle minna üksnes kindlustatud isiku kahjunõue vastavalt selle ulatusele, siis hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks kuulub rahuldamisele summas 27 555,25 eurot (s.t 50% hageja poolt nõutud 55 110,51 eurost, ümardatuna). IV
lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi 24 2-22-17481 (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega on hagejal õigus arvestada kahjuhüvitiselt viivitusintressi
Viivist saab hageja aga nõuda üksnes põhinõude summalt 27 555,3 eurot, mistõttu rahuldamisele kuuluva viivisenõude suuruseks ajavahemiku 16.06.2021 – 21.11.2022 eest on ümardatuna 3164,7 eurot (s.t 50% hageja nõutavast summast). Samuti on hagejal õigus nõuda edasiulatuvat viivist vastavalt põhinõude rahuldamise ulatusele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3164,7 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (27 555,3 eurot) alates 22.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni. 85. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise kohta. Muuhulgas ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust kostja poolt esitatud dokumendid seoses petöövõtu, riigihanke teadete ja hankelepingu projektiga (tl 43-70). Samuti ei võta kohus seisukohta poolte väidete osas seoses liiklusseaduse võimaliku rikkumisega, sest kohus leiab, et piiratud territooriumil tööde teostamisel liiklusseadus pooltevahelistele suhetele antud juhul ei kohaldunud. Kohtu ette toodud asjaoludel ei kasutatud kallurit ja buldooserit mitte tavapärase transpordivahendina, vaid töösoorituse käigus. Tööplats ei olnud mõeldud sõidukite kasutamiseks avalikus liikluses transpordivahendina. Samuti ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõudele
ja § 1057 alusel, sest hageja nõue kuulus lahendamisele ja oli võimalik (osaliselt) rahuldada delikti üldkoosseisu alusel (
MS § 442 lg 8 on sätestatud, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.