Obsah (12)

§ 178§ 317§ 407§ 162§ 172§ 177§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-133487 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht 1.

OÜ GS Core (hageja) esitas 18.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) 1934,47 euro saamiseks. Kohus tegi 23.08.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 12.10.2023 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1. Hageja esitas 01.11.2023 (täiendatud 18.01.2024) hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 03.10.2020 väikelaenulepingu nr XXX. Kostjale võimaldati laenu 1200 eurot ning Coop Finants AS maksis kostjale laenusummast välja 1165 eurot (lepingutasu on laenusummast maha arvestatud). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 32,13%. Kostja ei ole kohustuste katteks ühtegi tagasimakset teostanud. 25.02.2021 ütles Coop Finants AS lepingu üles, kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega (esimene makse pidi olema 15.11.2020) ning ei tasunud võlgnevust ka peale hoiatuse saamist. Kuna kostja ei ole teostanud ühtegi tagasimakset, on lepingu lõppemisel põhiosa võlgnevus 1165 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud tagastamata põhivõla summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu lõppemisele järgnenud aja eest alates 26.02.2021 kuni hagi esitamiseni. Tuginedes enne laenu väljastamist Coop Finants AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et Coop Finants AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega palub hageja mõista 2 kostjalt välja Coop Finants AS-i ja kostja vahel 03.10.2020 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 1165 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 280,25 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 02.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 315 eurot ja esindajatasu 20 eurot.
2. Kohus võttis hagi 22.01.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. 3.1 Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud (Riigikohtu 20.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20123093, p 9.3). Rahvastikuregistris ei ole kostjal kehtivat elukoha aadressi. Kohus edastas dokumendid maksekäsu kiirmenetluses märgitud aadressile xxx, kuid dokumendid tagastati (dtl 93). Kohus on edastanud menetlusdokumendid ka teadaolevatele lisa-aadressitele xxx (dtl 95), xxx (dtl 97) ja xxx (dtl 94), kuid dokumendid tagastati. Dokumendid saadeti ka xxx OÜ aadressile, mille juhatuse liige kostja tol hetkel oli, kuid dokumendid tagastati (dtl 100). Ka e-posti aadressitele xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud, e-posti aadressile xxx saadetud kiri oli kättetoimetamatu. Telefoninumber xxx ei ole kasutusel ning numbrile xxx vastas naisterahvas, kes ei tunne kostjat (dtl 99). Kostjal hetkel tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes

§ 317

lg-test 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse ja selle täienduse, kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 15.03.2024 ja kohus luges dokumendid

§ 317lg 5 alusel kättetoimetatuks 31.03.2024.

Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 22.04.2024, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Seejuures on kohus kontrollinud hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määra. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise täiendavaks kontrolliks puudub vajadus, sest hageja on selle rikkumise omaks võtnud ning esitanud nõude kooskõlas võlaõigusseaduse § 4034 lg-s 7 sätestatuga. 3 5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 335 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja esindajatasu 20 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud menetluskulu. Hageja palub kostjalt välja mõista ka esindajatasu 20 eurot. Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskuluga. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 ls 3).

Seega tuleb kohtu hinnangul hüvitada hagejale maksekäsu menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 335 eurot, so riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohtu selgitused − Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4