2-22-1528/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 05.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1528 Tsiviilasi Solarbalt OÜ hagi X ja ADVOKAADIBÜROO LAUS & kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 539 572,35 eurot Menetlusosalised esindajad ja OSAÜHINGU PARTNERID nende Hageja Solarbalt OÜ (registrikood 11258693), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja vandeadvokaat Hendrik Mühls Kostja X (isikukood xxx) Kostja OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID (registrikood 10324761), seaduslik esindaja R L Viimase istungi aeg 18.09.2023 RESOLUTSIOON 1. Mitte võtta vastu ja tagastada Solarbalt OÜ-le 20.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1 (Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3160) ja lisa 2 (Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3160 markeeringutega).

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (05.01.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad 1. Solarbalt OÜ (hageja) esitas 28.01.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja I) ja OSAÜHINGU ADVOKAADIBÜRO LAUS & PARTNERID (kostja II) vastu. Hageja palus kohtul mõista kostjatelt solidaarselt välja varalise kahju hüvitise 498 750 eurot ja viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt asutati hageja 31.05.2006. Hageja juhatuse liikmeks ja erinevatel perioodidel omanikuks on olnud T R. 16.06.2006–13.02.2013 oli hageja osanikuks T. R tütar M R ning perioodil 13.02.2013–24.10.2019 OÜ L (edaspidi L). Mainitud äriühing kuulus M K ning tema ja T. R vahel oli kokkulepe, mille kohaselt võttis M K enda firma Li kaudu hoida T. R perekonnale kuuluva varakogumi, kuhu kuulus osalus hagejas ja hageja 50% osalus L Ki OÜ-s (edaspidi L K). Alates 24.10.2019 on hageja osanikuks T. R tütrele kuuluv OÜ R (edaspidi R).

18.12.2012–31.01.2019 kuulus hagejale 50% osalus nimiväärtusega 1250 eurot äriühingus L K.

Teine 50% osanik samal perioodil selles ettevõttes oli OÜ K I, kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks oli ja on M K. 18.12.2012 laenas kumbki osanik firmale 1 005 000 eurot, sh laenas hageja L Kile 1 005 000 eurot. Saadud laenuraha eest ostis ettevõtte kinnisasja koos sellel asuvate büroo- ja laoruumidega.

07.12.2018 pöördus T R kostja I poole palvega aidata ära vormistada L ja selle alla kuuluva T. R perekonnale kuuluva varakogumi tagastamine M K T. R tütre nimele. Kostja I tegutses vandeadvokaadina kostja II juures. Seoses T. R palvega toimus kostja II advokaadibüroos mitmeid nõupidamisi, kus osalesid hageja juhatuse liige T R, M K ning neid advokaadina nõustanud kostja I.

29.01.2019 toimus järjekordne nõupidamine advokaadibüroo ruumides kostja I osalemisel.

Kohtumisel arutati Li alla koondatud varakogumi tagastamist perekond R. Nõupidamise käigus palus M K kostjal I ruumist lahkuda, mida kostja I tegi. Seejärel hakkas M K T. Rle väitma, et kuna Ri perekond saab enda nimele suure varakogumi, võib see Maksu- ja Tolliameti tähelepanu äratada. Selle vältimiseks tegi M K ettepaneku luua näilik olukord, kus T R ja M K kui äripartnerid jagavad omavahel vara. M K tegi ettepaneku näidata, et tema ja T R lõpetavad ühise äri L Kis ja seda selliselt, et T R annab ära hagejale kuuluva 50% osaluse L K M K kuuluvale äriühingule R R OÜ (edaspidi R R). M K annab temale kuuluva Li osa T. R tütre firmale R. Mõlema äriühingu osalused pidid liikuma nominaalhinna eest. Samuti pidi M K oma äriühingu R R kaudu omandama 1 000 000 euro eest hageja 18.12.2012 laenulepingust tuleneva nõude L K vastu. Mõne aja möödumisel naasis kostja I nõupidamiste ruumi, kus M K kandis eelnevalt T. R tehtud ettepaneku kostjale I ette. Seejärel visandas kostja I skeemi, mille järgi omandab T. R tütrele kuuluv ettevõtte 2 R, kellele hakkab läbi M K poolt tagasi antava Li kuuluma osalus hagejas, M K nominaalhinnaga osaluse R R. Selle tulemusena tekiks olukord, kus T. R tütre firmale R hakkab kuuluma osa R R, kellele omakorda kuulub L Ki osa. Võrreldes 29.01.2019 valitsenud olukorraga, oleks perekond Ril selle skeemi järgi endiselt 50% osalus L Kis, ainsa vahega, et osa omanikuks ei oleks enam mitte hageja, vaid R R ja viimase osa omanikuks oleks T. R tütre ettevõte R. Kostja I kinnitas, et need tehingud on kasulikud perekond R. Kostja I ei hoiatanud hageja juhatuse liige T. R tehingutest kaasnevatest riskidest, vaid ta asus samal päeval koostama dokumente seoses hageja L Ki osaluse müügiga R Rile ja hageja laenunõude loovutamisega R Rile.

31.01.2019 sõlmisid hageja ja M K firma R R notariaalse lepingu, mille kohaselt võõrandas hageja enda osaluse L K 1250 euroga R R. Samal päeval sõlmisid hageja ja R R nõude loovutamise lepingu, mille järgi loovutas hageja 1 005 000 euro suuruse laenunõude L Ki vastu 1 000 000 euro eest R R.

Märtsis 2019 toimus telefonivestlus T. R ja kostja I vahel, kus T R avaldas, et temal on ootamatult lõpetatud juurdepääs L Ki pangakontole. Lisaks tegi M K firma R R üllatuslikult ülekande 600 000 eurot T. R poolt juhitava hageja arvelduskontole L Ki vastu suunatud laenunõude loovutamise eest. T R avaldas, et tema teada ei pidanud L Ki osa võõrandamise tehingut ja laenulepingust tuleneva nõude loovutamise tehingut reaalselt täidetama, s.o raha ei pidanud liikuma. Nendele sündmustele on järgnenud erinevad kohtuvaidlused M Ku ja temale kuuluvate äriühingutega, mille käigus on hageja jõudnud tõdemusele, et L Ki osaluse loovutamise lepingu koostanud ja hageja huvide eest seisma pidanud kostja I on rikkunud õigusabi osutamise lepingut ja on põhjustanud hagejale kahju.

Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et poolte vahel puudus õigusabi osutamise leping.

Hagejal oli leping mõlema kostjaga. Alguses pöördus T R kostja I poole palvega vormistada Li ja selle alla kuuluv vara M Kult T. R poolt näidatud isikule. Seejärel lisandus sellele käsundile hagejale kuuluva vara – osalus L K ja laenulepingust tulenev nõue L Ki vastu – võõrandamine R Rile. Leping kostjaga II oli sõlmitud alates 29.01.2019, kui kostja I kostja II juures tegutseva advokaadina asus täitma käsundit seoses hagejale kuuluva L Ki osa ja hageja laenunõude võõrandamisega R Rile.

Hageja hinnangul tegutses kostja I hagejale kuuluva L Ki osa ja hageja laenunõude loovutamisega seotud tehingute arutamisel ja nende ettevalmistamisel huvide konfliktis. Kostja I ei olnud mõlema tehingu osapoole suhtes lojaalne ega seisnud mõlema poole huvide eest võrdselt. Kostja I ei avaldanud hageja juhatuse liige T. R, et 29.01.2019 seisuga võlgnes ta M K raha, mille viimane olevat kostjale I laenanud suulise laenulepingu alusel. Kostja I ei ole hagejat võlasuhtest M K teavitanud. Usutav on, et kostjal I oli motivatsioon oma võlasuhet ühe kliendiga hageja ees varjata ning tegutseda tehingudokumentide koostamisel M K huvides. Olukorras, kus kostja I nõustas samaaegselt hagejat kui äriühingu osaluse ja laenunõude müüjat ning R R kui osaluse ja laenunõude ostjat ei olnud kostjal I võimalik tagada vastassuunaliste huvidega mõlema kliendi huvide kaitset.

Kostja I ei ole käsundisaajana juhtinud hageja tähelepanu L K osa müügiga kaasnevatele hageja jaoks kahjulikele tagajärgedele. Kostja I ei ole enne äriühingu osa müügilepingu sõlmimist juhtinud hageja juhatuse liige T. R tähelepanu, et 500 000 eurot väärt firma osa läheb jäädavalt üle R Rile ja seda vaid nimiväärtuse 1250 euro eest. Seejuures oli kostja I teadlik, et T R oli arvamusel, et L K osa ja laenunõue L K vastu peaks Ri perekonna kontrolli alla tagasi tulema. Seega pidi kostja I olema teadlik, et T. R tahe ei olnud L K osast jäädavalt ilma jääda. Kostja I pidanuks selgitama hageja juhatuse liige T. R, et L K osa võõrandamisel ei täitu tema ettekujutus tehingu resultaadist. Samal ajal pidi kostja I teadma, et M K ettekujutus tehingutest oli, et äriühingu osa ja laenunõue lähevad tema firmale R R üle alaliselt. Olukorras, kus kostja I klientidel oli erinev arusaam tehingute tagajärgedest, pidanuks kostja I kummalegi kliendile tehingute tagajärgi 3 selgitama. Kostja I pidanuks T. Rlt küsima, kas ta ikka soovib L Ki osa nominaalhinnaga 1250 eurot võõrandada. Kostja I ei ole seda teinud. Kuni 29.01.2019 nõupidamiseni ei olnud mitte ühtegi sõna selle kohta, et hageja müüks L Ki osa ja laenulepingust tuleneva nõude R Rile. Kostja I pidanuks kontrollima, kas hageja juhatuse liige T R kui advokaadi klient soovib niivõrd ootamatult välja käidud tehinguid teha. Samuti pidi kostja I kogenud advokaadina aduma, et sellise kaaluga tehinguid ei tehta ühe nõupidamise pinnalt, vaid selliste tehingute puhul on tavapärane, et tehingu ese ehk äriühingu osalus lastakse spetsialisti poolt ära hinnata enne, kui tehingu tingimustes kokku lepitakse. Sellele vaatamata koostas kostja I samal päeval dokumendid tehingu tegemiseks.

Kostja I ei taganud käsunditäitjana hageja varaliste huvide säilimist, s.o kostja I ei vältinud käsundit täites hagejale varalise kahju tekkimist. Kostja I, koostades skeemi hageja vara liikumise kohta, aitas kaasa ebaõige ettekujutuse loomisele tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kostja I kui hagejat nõustanud advokaat aitas aktiivselt sellele, et hageja juhatuse liige T R lähtus ebaõigest ettekujutusest L Ki osa ja selle vastu suunatud laenunõude omandi saatuse osas. Kui kostja I oleks hoiatanud hageja juhatuse liiget, et tema ettekujutus kavandatavate tehingute õiguslikest tagajärgedest ei vasta tõele, ei oleks hageja nõustunud neid tehinguid sõlmima. Kostja I pidi tagama hageja varakogumi säilimise. Kostja I oli teadlik, et T R sooviks oli korraldada L ja selle alla kuuluva varakogumi tagastamine M K perekond R. Kostja I pidi tagama ülesande täitmise selliselt, et kliendile kahju ei tekiks. Varakogumis oli L K osalus ja hageja laenunõue L K vastu.

Kostja I ei tulnud oma ülesandega toime, kuivõrd kostja I poolt teenuse osutamise tulemusena müüs hageja ära L Ki 500 000 eurot väärt osa 1250 euro eest.

Kostja I on oma tegevusega põhjustanud hagejale varalise kahju. L Ki osa väärtus 31.01.2019 lepingu sõlmimise hetkel oli 500 000 eurot. Hageja sai osa eest 1250 eurot. Seega on hagejal tekkinud kahju 498 750 eurot (500 000 eurot – 1250 eurot). Kõik kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Kostja II kui advokaadibüroo pidaja vastutab solidaarselt kosjaga I. Seega peavad kostjad solidaarselt kahju hüvitama.

Hageja avaldas, et kui kostja I ei vastuta lepingu rikkumise eest, palus ta rahuldada kahju hüvitamise nõue delikti alusel. Kostja I on rikkunud käibekohustust ja põhjustanud hageja omandiõiguse rikkumise. Kostjad vastutavad solidaarselt hageja ees ka delikti alusel.

Kostjate deliktilist vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kostjad avaldasid, et T R pöördus 2018. a lõpus kostja I poole palvega aidata ümber vormistada Li osa T. R tütre nimele. Sellel eesmärgil toimusid osapoolte vahel kostja II büroos mitmed kohtumised, kus tehingustruktuuri arutati. Ühel kohtumisel jaanuaris 2019 paluti kostjal I nõupidamiste ruumist lahkuda, et T R ja M K saaksid omavahel ilma advokaadi juuresolekuta aru pidada. Mõne aja pärast kutsuti kostja I ruumi tagasi ja talle selgitati, et osapooled on lisaks Li võõrandamisele T. R tütre äriühingule R leppinud kokku võõrandada hageja 50% osalus L Kis nominaalhinnaga M Ku ettevõttele R R. Lisaks leppisid T R ja M K kokku selles, et hageja laenulepingust tulenev nõue L Ki vastu võõrandatakse M Ku firmale R R. T R ja M K palusid kostjal I vastavalt nende vahel kokkulepitule ette valmistada tehingudokumendid ja leida notar, kes valmistab ette L Ki osa müügilepingu ja tehingu notariaalselt tõestab. Kostja I seda tegi.

Tehingustruktuur lepiti T. R ja M Ku vahel kokku kostja I juuresolekuta. 31.01.2019 sõlmiti notariaalsed lepingud vastavalt T. R ja M Ku vahel kokkulepetele. Advokaat osutas õigusteenust täpselt selliselt nagu T R ja M K temale juhised andsid.

Nädalapäevad pärast 31.01.2019 lepingute sõlmimis tuli T R kostja I vastuvõtule ja rääkis, et ta sõlmis enne tehingute tegemist M Kuga veel ka suulise kokkuleppe, et 50% osalus L Kis ja hageja 4 laenulepingust tulenev nõue L Ki vastu loovutatakse tagasi hagejale, kuid M K sellist suulist kokkulepet ei tunnistanud ja keeldus neid tehinguid tegemast. Kostja I ei teadnud T. R ja M Ku väidetavatest suulistest kokkuleppetest L Ki osa ja nõude loovutamise kohta. Kostja I ei ole suuliste kokkulepete sõlmimise juures viibinud ega nende sõlmimisel osalenud. Kostja I sai võimalikest suulistest kokkulepetest teada alles siis, kui oli puhkenud äritüli T. R ja M Ku vahel.

Kostja I koostas jaanuaris 2019 dokumendid vastavalt saadud juhistele. Hageja etteheited on aga seotud sellega, mis juhtus pärast advokaadi poolt ette valmistatud tehinguid ehk M K ei asunud täitma T. R väidetavalt suuliselt sõlmitud kokkulepet. Kostjale I ei saa heita ette T. R ja M Ku kokkulepete, mis pidid realiseeruma pärast kostja I poolt ettevalmistatud tehinguid, mittetäitmist.

Hageja ei ole kostjaga I ega kostjaga II kliendilepingut sõlminud. Kostja I osutas õigusteenust kostja II advokaadina samaaegselt eraisikutele T R ja M K. Seega oli leping sõlmitud kostja II ning T. R ja M Ku vahel. Kostjaga I suhtlusel neist kumbki ei esitlenud ennast mõne äriühingu esindajana. T R ja M K tellisid dokumentide projekte nende kontrolli all olnud äriühingute tarbeks.

Hageja etteheited, et kostja I tegutses huvide konfliktis, kuna ta nõustas samaaegselt T. Rt ja M Kut, on alusetud. Mõlemad isikud olid nõus, et kostja I koostab tehingudokumendid. Mõlemad pöördusid kostja I poole taotlusega koostada nende poolt näidatud ja kokkulepitud tingimustel tehingudokumendid. Mõlemad allkirjastasid kostja I koostatud dokumendid. Kostja I võlgnes 2019. a jaanuaris M Kule laenuna saadud 12 500 eurot, kuid sellest asjaolust mitteteatamine ei anna alust väita, et kostja I oli huvide konfliktis.

Alusetud on hageja etteheited selles osas, et kostja I ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et L Ki osa müük ja laenulepingust tuleneva nõude loovutamine on hagejale kahjulikud. T. R ja M Ku poolt antud käsund hõlmas üksnes tehingudokumentide ettevalmistamist vastavalt nende poolt avaldatud tingimustele. Kostjale I ei antud käsundit muude toimingute tegemiseks. Kostja I täitis käsundi dokumentide koostamise ja notarile tehinguks juhise andmisega. Hageja juhatuse liige T R allkirjastas L Ki osa ja laenunõude loovutamise lepingud. Ta ei väitnud, et tehingute tingimused ei vastanud tema tahtele või ta ei saanud tingimustest aru.

Alusetu on hageja etteheide, et kostja I pidanuks juhtima T. R tähelepanu sellele, et 500 000 eurot väärt L Ki osa võõrandamine hinnaga 1250 eurot on hagejale ebasoodne. Kostjale I ei antud tehingudokumentide ettevalmistamisel juhist välja selgitada L Ki turuväärtus. Kostjale I ei esitatud ka L Ki raamatupidamisdokumente, mille alusel saaks äriühingu turuväärtus tuvastada. Kuivõrd hagejale kuulus L Ki osa, pidi hagejal olema teadmine osa väärtusest. Tehingu tingimused, sh osaluse hinna avaldasid T R ja M K. Seda ei määranud kostja I.

Etteheited seoses hageja varakogumi säilimise tagamata jätmisega on alusetud. Hagi ei esitanud T R ega tema perekond. Hageja väited selle kohta, et T. Rl või tema perekonnal on varalised õigused, mida on rikutud, on asjakohatud. Kostjale I ei antud juhist tagada hageja omandisse L K osa jäämine.

Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostja I väidetavalt rikutud kohustuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja I ei näinud ette ega pidanud ette nägema, et hagejal võib kahju tekkida. Juhul, kui hageja väitel loovutas ta L Ki osa eksimuse või pettuse tõttu, pidanuks ta esitama osa müügilepingu tühistamise avalduse. Hageja ei ole seda aga teinud. Tõendamata on hageja väide temal tekkinud kahju suuruse kohta. Kostjate vastutus delikti alusel on välistatud.

Kohtu põhjendused 3. 18.09.2023 kohtuistungil lõpetas kohus asja sisulise arutamise ja määras tähtajad kirjalike kohtukõne teeside esitamiseks (III kd, tl 94–99). Hageja esitas koos 20.10.2023 kirjalike 5 kohtukõne teesidega uue dokumendi: Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-3160 (III kd, tl 107–131). Kohus leiab, et kirjalikud kohtukõne teesid on sarnased kohtukõnega, millega on menetlusosalisel õigus esineda kohtuvaidluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 teine lause sätestab, et kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.

Viidatud sättest tulenevalt puudub hagejal õigus esitada koos kirjalike kohtukõne teesidega uusi dokumente.

Kohus määras 26.04.2023 kirjaga, et eelmenetlus lõpeb 07.06.2023 (III kd, tl 2). Hageja põhjendas uue tõendi esitamist pärast eelmenetluse lõppemist selliselt, et kohtuotsus oli kuulutatud 10.10.2023 ja hagejal ei olnud võimalik tõendit tähtaegselt (st enne 07.06.2023) esitada.

Kohus möönab, et kohtuotsuse tegemine pärast eelmenetluse lõppemist võib olla mõjuvaks põhjuseks TsMS § 331 lg 1 mõttes, miks menetlusosaline ei saanud tõendit eelmenetluses esitada.

Praegu aga põhjustaks hageja uue tõendi vastuvõtmine vajaduse uuendada menetlus selleks, et tagada kostjatele võimalus esitada seisukoht uue dokumendi kohta. Seega tingiks tõendi menetlusse võtmise menetluse lahendamise viibimist, mis ei ole menetluse praeguses staadiumis enam põhjendatud. Kohus ei võta hageja esitatud ringkonnakohtu otsust vastu ja tagastab selle hagejale. Kuna dokument on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus see paberkandjal tagastada.

Kostjad tunnustasid hageja väiteid selles osas, et T R palus kostjalt I abi vormistada Li osa üleandmine M Kult T. R näidatud isikule. Kostjad nõustusid hagejaga ka selles, et kostjal I paluti valmistada ette dokumendid hageja L Ki osa võõrandamiseks R R ja hageja laenulepingust tuleneva nõude loovutamiseks R Rile. Kostjad olid aga seisukohal, et T R ja M K kui füüsilised isikud ja tegutsedes nende äriühingute tarbeks, andsid kostjale I korralduse koostada dokumendid hageja vara käsutamiseks. Suhtluses kostjaga I ei esitlenud kumbki neist ennast mõne äriühingu esindajana. Seetõttu olid lepingulised suhted kostja II ning T. R ja M Ku kui eraisikute vahel.

Materjalide järgi võis hageja juhatuse liige T R paluda advokaadil abi enda isiklike asjade 6 ajamiseks. Seda kinnitab kostja II poolt 08.02.2019 väljastatud arve juriidilise teenuse osutamise eest koos kostja I koostatud arve spetsifikatsiooniga, mille kohaselt sai T R õigusabi seoses pärimisega (I kd, tl 145-146). Samal ajal võis T R anda advokaadile käsundeid äriühingute nimel, kus ta tegutses juhatuse liikmena. Sarnasel viisil võis toimida ka M K. Selleks, et otsustada, kelle vahel olid lepingulised suhted, tuleks isikute käitumist kogumis hinnata, tõlgendades vajadusel nende tahteavaldusi ja kokkuleppeid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 ja VÕS § 29 alusel.

Kohtu hinnangul ei näe seadus ette õigusteenuse osutamise lepingu kindlat vormi. Asja materjalide järgi ei leppinud ka pooled kokku selles, et leping tuleb sõlmida teatud vormis (VÕS § 11 lg 2).

Advokatuurisaduse (AdvS) § 50 lg-st 4 nähtub, et õigusabi leping võib olla sõlmitud ka suuliselt.

9.1. T R saatis kostjale I 07.12.2018 e-kirja, märkides muu hulgas järgmist: „Võtame ette omaniku vahetuse Solarbalt OÜ-s (tegelikult L OÜ-s)…“.

9.2. Puudub vaidlus, et T. R 07.12.2018 kirja saatmisele järgnevalt toimusid detsember 2018 kuni jaanuar 2019 kostja II ruumides mitmed kohtumised T. R ja M Ku vahel, millest võttis osa ka kostja I. Puudub vaidlus, et kohtumiste ajal oli T R hageja juhatuse liikmeks ja M K oli R R juhatuse liikmeks.

9.3. Puudub vaidlus, et lisaks Li osa ümbervormistamisele M Kult T. R tütre firmale R, paluti kostjal I jaanuaris 2019 toimunud kohtumisel valmistada ette tehingud, mille järgi hageja võõrandab enda osa L Kis M Ku firmale R R ja loovutab laenulepingust tuleneva nõude L Ki vastu R Rile. Kostja I saatis 29.01.2019 notarile järgmise kirja: „Soov on teha osaühingu ost-müük.

OÜ Solarbalt võõrandab 100% OÜ L K osa OÜ R R. Hind on nominaal ja see on tasutud“ (I kd, tl 81). Kohtumise järel koostas kostja I ja saatis 29.01.2019 T. Rle ja M Kule dokumentide projektid, sh hageja ja R Ri vahel sõlmitava nõude loovutamise lepingu projekti ja kohtumisel saavutatud kokkulepete protokolli, kus on fikseeritud T. R ja M Ku kokkulepped hageja vara käsutamise kohta (II kd, tl 59–64). Advokaat edastas 30.01.2019 T. Rle ja M Kule samade dokumentide projektid koos muudatustega (II kd, tl 65–75, tl 131). T R, tema tütar R R ja M K allkirjastasid 31.01.2019 kuupäeva kandva protokolli, mis sisaldab kokkuleppeid hageja osaluse ja nõude loovutamise kohta (I kd, tl 78-79).

9.4. Kostja II väljastas hagejale 08.02.2019 arve selgitusega „Juriidiline teenindus seoses tehinguga“ (I kd, tl 145) ja kostja I saatis arve hagejale (II kd, tl 77). Kostja I koostas arve 04.02.2019 spetsifikatsiooni, millest nähtuvalt hõlmab arve hagejale ja R R osutatud õigusabi, nt spetsifikatsiooni p 3 – „Ainuosaniku otsuse koostamine seoses R R OÜ juhatuse volituste pikendamisega ja põhikirja muutmisega. Uus põhikiri. Ainuosaniku otsuse koostamine seoses Solarbalt OÜ juhatuses muudatuste tegemiseks“; spetsifikatsiooni p 4 – „Ainuosaniku otsuse koostamine Solarbalt OÜ juhatusele nõusoleku andmiseks tehingute tegemiseks seoses OÜ-ga L K“; spetsifikatsiooni p 5 – „Tehingu dokumentide koostamine ja täiendamine: kinnitus, laenuleping, L OÜ müügileping, nõude loovutus S-R-L, optsioonileping, protokoll“; spetsifikatsiooni p 6 – „Notaribüroolt Solarbalt OÜ osa müügilepingu tellimine, täiendamine, suhtlus notariabiga. Müügilepingu vormistamisel osalemine“ (I kd, tl 146). Puudub vaidlus, et hageja maksis poole 08.02.2019 arvest ära. R R maksis teise poole arvel toodud õigusabikuludest.

7 Seda kinnitavad M Ku poolt tsiviilasjas nr 2-19-4777 antud ütlused, et tema äriühing R R maksis ära poole arvest (27.04.2021 istungi protokoll, ajamärk 01:19:40 ja 01:30:56 (II kd, tl 3–13). M K andis ka praeguses asjas ütlusi, et poole arvest maksis R R (18.09.2023 istungi protokoll (III kd, tl 94–99). Arve tasumist 50% ulatuses R Ri poolt kinnitab ka kohtule esitatud 20.02.2019 maksekorraldus (III kd, tl 79).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et advokaat valmistas jaanuaris 2019 ette nõude loovutamise tehingu projekti ja protokolli kohtumisel saavutatud kokkulepete kohta. Vaadates iga dokumenti tervikuna on selge, et T R ja M K on tegutsenud nende firmade – vastavalt hageja ja R R – juhtidena ja see pidi advokaadile arusaadav olema. Lisaks võttis kostja I 29.01.2019 ühendust notariga, et broneerida aeg lepingu sõlmimiseks, millega hageja võõrandab enda osa L K R R. Mõistlik isik saab sellest kirjast aru, et advokaat saatis kirja notarile hageja ja R Ri huvides. Ka see kiri näitab, et advokaat pidas enda klientideks hagejat ja R Ri.

Üheks asjaoluks, mis räägib selle kasuks, et hagejal ja R Ril oli soov sõlmida õigusabi osutamise leping ning et nad avaldasid jaanuaris 2019 tahet lepingu sõlmimiseks on ka see, et mõlemad äriühingud maksid võrdsetes osades kostja II poolt 08.02.2019 väljastatud arve juriidilise teenuse eest. M K avaldas küll, et R R maksis poole arvest pärast T. R telefonikõnet, kus ta palus M K kanda pool arvest ära (27.04.2021 istungi protokoll tsiviilasjas nr 2-19-4777 (II kd, tl 3–14), kuid see ei välista R Ri tahet saada juriidilist teenust ja astuda selliselt lepingulistesse suhetesse õigusabi osutajaga.

Puudub vaidlus, et T R ja M K palusid jaanuaris 2019 kostjal I valmistada ette tehingud hageja vara üleandmiseks R R. Puudub vaidlus ka selles, et advokaat asus neid tehinguid ette valmistama.

Kostja I ei osutanud aga teenust iseseisvalt, vaid kostja II juures töötava advokaadina ehk advokaadibüroo pidaja kasutas advokaati enda majandustegevuses. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: puudub vaidlus, et nõupidamised toimusid kostja II ruumides; kostja I pidas ettevalmistatavate tehingutega seotud kirjavahetust (sh T. R, M K ja notariga) kostja II e-posti aadressilt (I kd, tl 68, tl 81; III kd, tl 24–45); kostja II väljastas hagejale 08.02.2019 õigusteenuse arve advokaadi poolt osutatud teenuse eest seoses tehingute ettevalmistamisega hageja ja R Ri vahel (I kd, tl 145-146). Need asjaolud kogumis näitavad, et advokaadil oli TsÜS § 118 lg 2 esimese alternatiivi alusel õigus advokaadibüroo pidajat suhtluses hageja ja R R juhatuse liikmetega esindada, sest kostja II teadis, et advokaat tegutseb tema esindajana, ja talus seda tegevust. Seega avaldas advokaadibüroo pidaja advokaadi vahendusel tahet sõlmida hageja ja R R õigusabi osutamise leping. Lepingu sõlmimise tahte avaldamine toimus selliselt, et advokaat asus osutama õigusabi, sh valmistama ette dokumente temalt palutud tehingute osas.

8 Selliselt avaldasid nad tahet sõlmida õigusabi osutamise leping. Advokaat, asudes valmistama jaanuaris 2019 ette T. R ja M K palutud tehinguid, andis advokaadibüroo pidaja esindajana nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Lepingu poolteks on hageja, R R ja kostja II. Leping vastab käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 mõttes.

Asjaolu, et T R saatis ajavahemikus 17.01.2019–30.01.2019 advokaadile e-kirju äriühingu P eposti aadressilt (I kd, tl 68; III kd, tl 24–45) ei välista hagejaga lepinguliste suhete tekkimist.

Oluline on tuvastada poolte tahe lepingu sõlmimiseks ja kohus on eelnevalt tuvastanud, et T R on piisavalt selgelt avaldanud hageja nimel tahet saada õigusabi teenust.

Ka see, et M K sõnul palusid tema ja T R eraisikuna kostjal I vormistada nende ettevõtete vahelised tehingud (18.09.2023 kohtuistungil protokoll (III kd, tl 94–99) ei välista õigussuhete tekkimist äriühingute ja kostja II vahel. Kohus on eelnevalt käsitlenud asjaolusid, mis annavad kogumis alust väita, et õigusabi osutamise leping oli sõlmitud hageja, R R ja kostja II vahel.

Esitatud dokumentide alusel on kohus tuvastanud, et õigusabi osutamise leping oli sõlmitud jaanuaris 2019 ning lepingu sõlmimise täpne kuupäev ei oma tähtsust.

Õigusteenust osutas kostja II juures advokaadina töötav kostja I. Advokaadi tegevus õigusteenuse osutamisel loetakse TsÜS § 132 lg 1 alusel advokaadibüroo pidaja tegevuseks. AdvS § 47 esimene lause sätestab, et õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Seega loeb seadus advokaadi tegevuse advokaadibüroo tegevuseks ning juhul, kui advokaadibüroo pidaja vastutab kliendile õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest, vastutab temaga solidaarselt (AdvS § 47 esimesest lausest tulenevalt) ka advokaat, kelle tegevus tõi TsÜS § 132 lg 1 järgi kaasa advokaadibüroo vastutuse (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 40).

Selleks, et hinnata, kas advokaat rikkus lepingut, peab kohus esmalt tuvastama kostjale I antud käsundi sisu. Selleks tuleb hinnata poolte käitumist kogumis.

18.1. Hageja avaldas, et M K hoidis tema nimele registreeritud ettevõtte Li kaudu T. R kuuluvad varakogumit (osalused äriühingutes, sh hagejas). T R ja M K leppisid kokku, et M K annab osaluse 9 Lis üle T. R näidatud isikule. Äriühingu osa üleandmise vormistamiseks pöördus T R 2018. a detsembri alguses kostja I poole. Detsembris 2018–jaanuaris 2019 toimusid kostja II ruumides mitmed kohtumised hageja juhatuse liikme T. R, M K ja kostja I vahel, kus tuli arutamisele Li all hoitava vara tagastamine T. R tütre firmale R.

Ühel nõupidamisel jaanuaris 2019 paluti kostjal I ruumist lahkuda, mida kostja I tegi.

Seejärel hakkas M K T. Rle väitma, et kuna Ri perekond saab enda nimele suure varakogumi, võib see võtta tema perekonna Maksu- ja Tolliameti tähelepanu alla. Sellise riski maandamiseks oleks vajalik võõrandada hagejale kuuluv osa L Kis nominaalhinnaga M Ku firmale R R. Paberid pidid vormistatama selliselt, et kolmandatele isikutele jääks mulje, justkui T R ja M K soovivad ühised ärid lõpetada. Tegelikkuses oli aga T. R ja M Ku vahel kokkulepe, et hageja osalus L Kis loovutatakse mõne kuu möödumisel hagejale tagasi, kas siis hageja osaluse eest nominaalhinna tasumisega või siis R Ri osaluse loovutamisega nominaalhinna eest hagejale või T. R tütre firmale R. Võrreldes jaanuaris 2019 valitsenud olukorraga, oleks perekond Ril selle skeemi järgi endiselt osalus L Kis, ainsa vahega, et osa omanikuks ei oleks enam mitte hageja, vaid R R ja viimase osa omanikuks oleks T. R tütre ettevõte R.

Mõne aja möödumisel naasis kostja I nõupidamiste ruumi, kus M K kandis T. Rle tehtud ettepaneku advokaadile ette. Kostja I visandas T. R palvel skeemi, mille järgi liigub hageja osalus L Kis eelkõige hagejalt R R ja seejärel tuleb tagasi T. R ja tema perekonna kontrolli alla. See pidi toimuma selliselt, et T. R tütre firma R, kellele hakkab tänu osaluse omandamisele Lis kuuluma osalus ka hagejas, omandab M K nominaalhinnaga osaluse R Ris.

18.2. Kostjad tunnistasid, et T R ja M K palusid kostjal I valmistada ette tehingud seoses Li osa üleandmisega M Kult T. R tütre firmale R. Kostjad nõustusid ka sellega, et jaanuaris 2019 toimunud kohtumisel paluti kostjal I nõupidamiste ruumist lahkuda, et T R ja M K saaksid omavahel advokaadi juuresolekuta nõu pidada. Kui kostja I tagasi nõupidamiste tuppa läks, oli T.

R ja M K vahel tehingute struktuur kokku lepitud, sh hageja poolt L Ki osaluse võõrandamine nominaalhinnaga R R. Kostjale I anti juhis koostada vastavalt sellele tehingu dokumentide projektid ning leida notar, kellele edastada lepingutingimused, kes ise koostab äriühingu osa müügilepingu projekti ja tehingu notariaalselt tõestab.

Kostja I vaidlustas hageja väite, et tema oli teadlik T. R ja M Ku suulistest kokkulepetest, et hageja osa L K pidi selle R R võõrandamise järel tulema mõne aja möödumisel tagasi T. R kontrolli alla, sh T. R tütre firma Revaldu kaudu.

21.1. Hageja juhatuse liige T R andis tsiviilasjas nr 2-19-4777 vande all ütlusi, et jaanuaris 2019 toimus kohtumine seoses Li osa üleandmisega T. R tütre firmale R. Mingi hetk palus M K kostjal I nõupidamiste ruumist lahkuda, sest M K soovib T. Rga eraldi rääkida. Pärast advokaadi lahkumist hakkas M K väitma, et kuna T R võõrandab enda teise ettevõtte ning lisaks saab ta osaluse Lis, tekib tal maksukohustus. Selleks, et maksurisk ei tekiks, pakkus M K näidata, et kaks ärimeest jagavad oma vara selliselt, et lisaks Li osa üleandmisele firmale R võõrandab hageja enda osa L Kis M Ku firmale R R. Samas leppisid T R ja M K suuliselt kokku selles, et kui nö maksutaak on ära langenud, tagastab M K kahe-kolme kuu möödumisel L osa T. R. Seejärel tuli kostja I tagasi nõupidamiste ruumi ning M K dikteeris advokaadile, et millised on kokkulepped ja et näitame, et kaks ärimeest jagavad vara. T R palus kostjal I joonistada tehingute skeemi paberile, mida ta T. R ja M Ku juuresolekul tegi (27.04.2021 istungi protokoll tsiviilasjas nr 2-19-4777 (II kd, tl 3–13).

Hageja juhatuse liige T R andis tsiviilasjas nr 2-20-3160 vande all ütlusi, et tema ja M K otsustasid 2018. a, et M K tagastab osa Lis T. R näidatud isikule. Selle tehingu vormistamiseks pöördusid nad kostja I poole. Jaanuaris 2019 toimus nõupidamine kostja II ruumides, millest võtsid osa T R, M K ja kostja I. Kohtumisel arutati Li osa tagastamist M Kult T. R või tema perekonnaliikmele.

Ühel hetkel palus T R kostjal I nõupidamiste ruumist lahkuda, sest ta tahtis T. R rääkida.

Pärast advokaadi lahkumist hakkas M K väitma, et kuna T R võõrandab enda teise ettevõtte ning saab tagasi kogu Li, tekib tal maksukohustus ja ta jääb maksuametile pihtide vahele. M K pakus välja näidata, et kaks ärimees jagavad vara. Ta tegi ettepaneku näidata nii, et hageja osa L Kis jääb kolmeks-neljaks kuuks M Ku firmale R R ja sellega tõmmatakse maksurisk maha. Pärast saab T R L Ki osa tagasi. T R ja M K leppisidki suuliselt kokku, et hageja osa L Kis loovutatakse R Ri ja mõne aja möödumisel tagastatakse osalus hagejale või teisele T. R poolt näidatud isikule. Siis kostja I tuli tagasi ja M K rääkis skeemist advokaadile, kuidas asi toimuma peaks. Kostja I joonistas T. R palvel samal kohtumisel skeemi selle kohta, kuidas osad liiguvad M K seotud ettevõttele ja kuidas T R saab need hagejale või tema näidatud ettevõttele tagasi. Kostja I oli T. R ja M Ku suulise kokkulepe kinnitajaks. Kostja I ülesandeks oli valmistada ette L Ki osa loovutamise tehing (23.11.2021 istungi protokoll tsiviilasjas nr 2-20-3160 (II kd, tl 15–25).

21.2. M K andis praeguses asjas tunnistajana järgmiseid ütlusi: T R ja M K otsustasid 2018. a suvel ühised ärid ära lõpetada. Selleks pidi T R andma üle äriühingu Li 100% osa T. R tütre firmale R. Hageja, kelle juhatuse liikmeks oli T R, pidi võõrandama 50% suuruse osa L Kis M Ku firmale R R. L Ki teine osa juba kuulus M Ku teisele firmale.

Tehingute vormistamiseks pöördusid T R ja M K 2018. a lõpus kostja I poole. Nad läksid advokaadi juurde nende poolt läbimõeldud lahendustega ja nad tahtsid, et advokaat tehingud füüsiliselt vormistaks. Toimusid nõupidamised kostjaga I, kus T R ja M K ütlesid, millised tehingud on, ja palusid advokaadil need tehingud ära vormistada. T R ja M K ei soovinud advokaadilt nõustamist tehingu tingimuste osas. Advokaadi roll piirdus T. R ja M Ku ärakuulamisega ja dokumentide ettevalmistamisega. Advokaadi poolt koostatud dokumendid vastasid talle antud juhistele. T. Rl ei olnud koostatud dokumentide kohta vastuväiteid ning ta mitu 11 korda kinnitas enne allkirjastamist, et see sobib talle. Nõupidamistel ei olnud sellist asja, et üks või teine pool ei ole nõus, et kostja I annab mõlemale poolele õigusnõu.

Nõupidamisel joonistati seinal olevale tahvlile tehingute skeem, kust kostja I sai kogu asja ja vormistas ära. M K ei teadnud, et oleks tehtud tehingute skeem advokaadibüroo blanketile. M Ku juuresolekul tehti tahvli peale skeem.

Advokaat koostas protokolli nõupidamisel T. Rlt ja M Kult saadu teabe alusel. T R ja M K allkirjastasid 31.01.2019 kuupäeva kandva protokolli. Protokoll kajastab nõupidamisel tahvlile tehtud joonise sisu. T. R ja M Ku kokkulepped on kokkuvõetavad tehingutes ja 31.01.2019 protokollis. T. Rl ja M Kul ei olnud kokkuleppeid L Ki osa T. Rle tagastamise või edasiloovutamise kohta.

Ühel nõupidamisel võttis T R enda ette laua pealt lehe ja kirjutas sinna lause „Viktori tasu“ või „Viktori tasud“ ja küsimärk. Sellele järgnevalt, et mitte arutada advokaadile maksmisele kuuluvat raha tema juuresolekul, paluti kostjal I korraks lahkuda. T R ja M K tegid kiire kokkuleppe, et nad maksavad arve pooleks. Siis advokaat tuli tagasi ja nõupidamine jätkus (III kd, tl 94–99).

21.3. M K andis eeltooduga samasisulisi ütlusi ka 27.04.2021 istungil tsiviilasjas nr 2-19-4777 (II kd, tl 3–13) ja 23.11.2021 istungil tsiviilasjas nr 2-20-3160 (II kd, tl 15–25).

23.1. Vestluse stenogrammi järgi avaldas T R advokaadile järgmist: „Aga vaata kui M käis selle idee välja, et kuule et kui teeks nagu nii eks, nii ja nii ja nii… nii, et Solarbalt loovutab nõude Rsile eks… Ja kui ma seda asja nüüd niiöelda tagasi kerin.. siis on kuidagi nagu natukene imelik“ (3.00– 3.21). Kostja I vastas järgmiselt: „Ma mitu korda läksin sealt kabinetist välja, selle struktuuri kokku leppimisel… vaata need nõude loovutamised ja asjad olid tema idee…. Aga ta ütles, et vaata Viktor me omavahel räägime, meil on muud arveldused…No mine välja… Mina läksin välja, siis ma tulin tagasi, M oli sulle selle idee maha müünud… Hallo kuuled mind?... Ja oli selle idee sulle maha müünud ja mina ei tea mis kokkulepped teil veel olid, mille valguses tuli niimoodi see nõude loovutamise asi teha“ (5.00–6.10). Seejärel T R ütles: „Ma nüüd ei saa aru, kas ta mõtleb neid paberi peal tehtud kokkuleppeid või ikkagi seda meie härrasmeeste kokkulepet, mis ka oli, et ikkagi see Solarbalt ostab Ri nõude kindlasti tagasi..“ (6.11–6.38). Kostja I aga vastas: „Ega kui konflikt tuleb, siis on sul keeruline niikuinii… sul on kurat suuliseid kokkuleppeid terve kuradi hunnik… mine tõenda neid…“(6.52–7.52).

12 23.2. Eeltoodud stenogrammist nähtub, et kostja I ei olnud selle juures, kui T R ja M K väidetavalt sõlmisid kokkuleppe L Ki osa R Rilt tagasisaamise kohta. Advokaat hakkas 04.03.2019 vestluses T. Rga seda kokkulepet käsitlema alles pärast seda, kui T R oli vestluse alguses kokkulepet maininud.

Tõendamata on ka see, et kostja I oli teadlik T. R ja M Ku väidetavast kokkuleppest, et hageja poolt L Ki osa R Rile loovutamise järel peaks M K äriühingu osa T. R näidatud isikule tagastamata.

Järelikult ei saanud kostja I õigusteenuse osutamisel arvestada hageja juhatuse liikme T. R ja R R juhatuse liikme M Ku väidetavate suuliste kokkulepetega. Samuti ei saanud L Ki osa väidetav üleandmine R Rilt kolmandale isikule olla kostjale I õigusteenuse osutamise lepingu raames antud käsundi sisuks.

13 30. 31.01.2019 protokoll ning T. R ja M Ku ütlused tõendavad, et advokaadile antud käsundi sisuks oli valmistada ette tehingud, millega M K võõrandab osa Lis T. R tütre firmale R, hageja võõrandab osa L Kis R Rile, hageja loovutab laenulepingust tuleneva nõude L Ki vastu R Rile.

Tõendatud ei ole, et T R ja/või M K oleksid andnud advokaadile käsundi veel täiendavate tehingute ettevalmistamiseks.

Lisaks olid hagejal ja R Ril tehingute tegemisel vastandlikud huvid, mistõttu ei saanud advokaat neile mõlemale samaaegselt õigusteenust osutada.

Praeguses vaidluses omab tähtsust ka AdvS § 44 lg 4, mis reguleerib kõige üldisemalt advokaadi kohustust vältida huvide konflikti. Mainitud säte näeb ette, et advokaat ei või õigusteenust osutada, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada (vt ka Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 42). AdvS § 44 lg-s 4 sätestatu kõrval aitab advokaadi kohustust mitte tegutseda huvide konfliktis sisustada Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi (edaspidi koodeks) § 8, mis reguleerib kliendi huvide kaitset ja koodeksi § 13, mis sätestab advokaadi kohustuse vältida tegutsemise huvide konflikti olukorras.

M K laenas advokaadile 14 500 eurot. Seda tõendavad Riigiprokuratuuri 19.02.2021 vastus (I kd, tl 74) ja M K ütlused 23.11.2021 istungil tsiviilasjas nr 2-20-3160 (ajamärk 02:51:39– 02:54:04; II kd, tl 15–24). Kohtu hinnangul võib advokaadi laenusuhe ühega kahest käsundiandjast tekitada kahtlust advokaadi erapoolikuses ja soovis tegutseda enda võlausaldaja huvides. Samas asja materjalide järgi täitis kostja I hagejalt ja R Rilt saadud käsundi nõuetekohaselt. See näitab, et käsundi täitmisel oli advokaat mõlema kliendi suhtes lojaalne ning ta saavutas temalt oodatud tulemuse.

Hageja on väitnud, et kostja I on tekitanud talle kahju. Samas hageja seisukohtadest järeldub pigem see, et kahju tekitanud sündmuseks saab pidada seda, et M K ei asunud täitma T. R väidetavalt suuliselt sõlmitud kokkulepet tagastada hageja poolt R R võõrandatud L Ki osa T. R näidatud isikule. Hageja ei ole menetluses väitnud, et advokaadilt tellitud teenus – hagejale kuuluva L Ki osa võõrandamise tehingu ettevalmistamine – ei vastanuks hageja tahtele või M K kokkulepitud tingimustele. Seega ei saa advokaadile heita ette käsundi täitmisel kahju tekitamist.

14 Advokaat ei ole saanud käsundi täitmisel isiklikku kasu. Kostja II on küll väljastanud arve advokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest, kuid vastav arve kohustusega see ära maksta olnuks väljastatud ka siis, kui kostja I ja M K vahel puudunuks laenusuhe. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et advokaat oleks eelistanud R R, kelle juhatuse liikmeks oli M K, huve hageja huvidele.

Seega ei saa väita, et kostja I rikkus kohustust mitte tegutseda huvide konfliktist, kuna tal oli õigusteenuse osutamise ajal laenulepingust tulenev võlgnevus M K ees. Eeltoodud põhjustel ei pidanud kostja I enda laenusuhtest M K hagejat teavitama.

Juhiste alusel valmis 31.01.2019 kuupäeva kandev protokoll (III kd, tl 94–99). M Ku ütlustega selles osas, et T R ja M K mõlemad andsid advokaadile juhiseid soovitud tehingute kohta riimub ka kostja I poolt T. R 12.03.2019 saadetud e-kirjas märgitu, mille järgi T R ja M K mõlemad astusid büroosse kahekesi sisse ja palusid lepingud vormistada. Mõlemad andsid ühiselt juhiseid, mida ja kuidas vormistada (II kd, tl 134).

Kohus leiab, et olukorras, kus mõlemad kliendid annavad advokaadile teavet selle kohta, milliseid tehinguid soovivad nad teha, ei saa advokaadile ette heita huvide konfliktis tegutsemist.

Sama järeldus tuleneb ka koodeksi § 13 lg 3 teisest lausest, mille järgi ei esine huvide konflikti muuhulgas juhul, kui kõik need isikud nõustuvad ja soovi avaldavad, et advokaat osutaks samas asjas õigusteenust ka teistele klientidele. Kohtu hinnangul ei saanud kostjal I tekkida arusaama, et hagejale kuuluva L Ki osa võõrandamine R Rile ei ole kooskõlas hageja tahte ja huvidega. Oluline on ka see, et T R ja M K pöördusid advokaadi poole palvega valmistada ette tehingud mitme nendega seotud äriühingute vahel. Advokaat, olles sellest teadlik, võis eeldada, et vaidlusalune tehing on üks paljudest, mistõttu ei pruugi hagejale kuuluva äriühingu osaluse võõrandamine R Rile nominaalhinna eest anda tunnistust sellest, et tehing kahjustab hageja huve, sest klientidel võisid olla ka muud kostjale I avaldamata kokkulepped. Ka see, et hageja juhatuse liige T R, kellele notar oli 31.01.2019 L Ki osa müügilepingu sõlmimisel lepingu sisu selgitanud (seda tõendab notari 17.04.2023 e-kiri (III kd, tl 73), lepingu sõlmis, näitab, et tehing oli hageja huvides.

R näidatud isikule. Seega ei saa advokaadile ette heita seda, et ta ei juhtinud hageja tähelepanu tehinguga kaasnevatele majanduslikele tagajärgedele ehk sellele, et hageja võib enda varast ilma jääda. Kohus on eelnevalt tuvastanud ka selle, et kostja I täitis nõuetekohaselt temale hageja ja R Ri poolt antud käsundi.

Kohus leiab, et hageja väide on alusetu. Kohtu hinnangul mainitud juhend ei kohaldu. Juhendi p 2 sätestab, et kõigis kliendisuhetes, sh sellistes, millega seadusest tulenevalt ei kaasne kohustust rakendada konkreetseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid, peab advokaat juhinduma kainest mõistusest ning vältima teenuste osutamist juhul, kui advokaadile arusaadavalt on teenuste tellimise peamine eesmärk rahapesu või terrorismi rahastamine või nende soodustamine, aga samuti juhul, kui teenuste tellimisel puudub advokaadile arusaadav legitiimne eesmärk ja seejuures ei ole teenuse olemusest või selle osutamise tingimustest tulenevalt välistatud, et teenuse tellimise eesmärk võib olla rahapesu või terrorismi rahastamine või nende soodustamine (II kd, tl 126–129). Kohus on tuvastanud, et T R ja M K on pöördunud kostja I poole palvega valmistada ette tehingud T. R ja M K ettevõtete vahel. Advokaadilt tellitud teenused ei langenud juhendi kohaldamisala alla.

Kuivõrd lepingu rikkumine ei ole tõendamist leidnud, puudub vajadus käsitleda hageja väiteid lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju kohta.

16 45. Kostja I esitas 17.09.2023 ja 20.10.2023 menetluskulude nimekirjad, mille järgi osutati talle õigusabi kokku 105,75 tundi tunnihinnaga 220 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kostjale I osutab õigusteenust kostja II töötajana kostjana I ise. Kostja I õigusabikulud on kokku 28 050 eurot (koos käibemaksuga).

45.1. Kostja I selgitustest nähtuvalt on tegemist olukorraga, kus kostja I esindas menetluses ennast lepingulise esindajana (TsMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 p 1). Kohus ei nõustu kostjaga I, et praegu on tegemist analoogse olukorraga, nagu oli Riigikohtu 09.11.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16. Viidatud asjas esindas juriidilisest isikust menetlusosalist juhatuse liige, kes oli samaaegselt ka vandeadvokaat. Riigikohus käsitles enda lahendis olukorda, kus menetlusosaline ja tema esindaja olid erinevad isikud.

45.2. Kohtupraktika järgi hüvitatakse tsiviilkohtumenetluses õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu 12.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23). Kohus leiab, et olukorras, kus advokaat osaleb menetluses menetlusosalisena, ei saa teda pidada iseenda lepinguliseks esindajaks TsMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 p 1 mõttes. Kuna kostjat I ei esindanud tsiviilasja menetluses esindaja, kelle kulude hüvitamist ta saaks taotleda kooskõlas TsMS § 144 p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga, ei ole kostjal I hüvitatavaid menetluskulusid.

45.3. Menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise üheks eeldused on see, milliseid kulusid sai isik ette näha (Riigikohtu 23.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17).

Kostja I ei ole enda seisukohtades avaldanud, et ta osutab iseendale õigusabi lepingulise esindajana. Seega ei saanud hageja ette näha, et kostjal I võivad menetluskulud tekkida. Ka see asjaolu välistab kostja I menetluskulude kindlaksmääramise ja hagejalt väljamõistmise.

45.4. Eeltoodul põhjustel ei määra kohus kostja I menetluskulusid rahaliselt kindlaks ja ei mõista neid hagejalt välja.