Obsah (5)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-16144 Tsiviilasi X hagi Y vastu

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.11.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtuotsusega Xlt (hageja) Y (kostja) kasuks välja igakuine elatis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära poole ulatuses, mida hageja on korrapäraselt tasunud. Harju Maakohtu 04.11.2022 otsusega tsiviilasjas nr xxx rahuldati hageja hagi kostja vastu, vähendades alates 01.04.2022 hagejalt väljamõistetud elatist seadusega ettenähtud miinimummäärani. Juba 11.04.2023 esitas lapse ema hagi elatise suurendamiseks. Harju Maakohus võttis 01.06.2023 hagi tsiviilasjas nr xxx menetlusse. Hagile vastamata jätmise tõttu tegi 07.09.2023 kohus tagaseljaotsuse, suurendades elatist alates 11.04.2023 summani 400 eurot kuus. Lapse isa jättis hagile vastamata ainult seetõttu, et kohtudokumentide saamisel arvas ekslikult, et tegemist on varasema kohtuvaidluse (elatise vähendamise menetluse nr xxx) jätkamisega, kus temal on lepinguline esindaja, kes tegeleb asjaga ja esitab kohtusse kõik vajaliku. Eesti keele ebapiisava valdamise tõttu ei saanud lapse isa aru, et tegemist on täiesti uue hagiga, kus juba nõutakse juba elatise suurendamist. Hageja väidab, et oluliselt on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja käesoleva hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja nr xxx arutamise lõpetamist. Hageja väidab, et lapse vajadused on oluliselt vähenenud. 11.04.2023 esitatud hagis tsiviilasjas nr xxx tugines laps sellele, et tema vajadused ületavad 1 200 2 eurot kuus. Hageja väidab, et tänaseks on lapse vajadused oluliselt vähenenud ja ei ületa 600 eurot kuus. Alates 2022 töötas hageja O E OÜ-s ehitustöölisena. Ehitussektoris tekkinud kriisi ja sügisel 2023 toimunud tellimuste olulise vähenemise tõttu ei olnud O E OÜ-l hagejale tööd enam pakkuda ja seetõttu lõpetati 31.10.2023 hageja leping ning hageja on alates 31.10.2023 töötu. Hageja sissetulek on oluliselt vähenenud. Hagejal puudub sissetulek, mille arvelt saaks elatist summas 400 eurot kuus maksta. Hageja elab oma ema ja sõprade toetuse arvel. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta Harju Maakohtu 07.09.2023 otsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise suurust ja vähendada alates 15.11.2023 kuni Y täisealiseks saamiseni (so kuni 14.04.2035) Xlt Y kasuks väljamõistetud elatise suurust 260,33 euroni kuus (so baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
2. Kostja vastus Hageja on terve ning noor mees, kes on võimeline töötama, leidma endale uue töökoha ning võimaldama oma lapsele tasuma elatist. Hageja ei täida oma vanema kohustust- ei osale lapse kasvatamises, ega soovi täita ka oma finantsilisi kohustusi lapse ülalpidamiseks. On täiesti arusaamatu, kuidas füüsiliselt terve ning töövõimeline mees, kellel puuduvad takistused töötamiseks, elab oma ema ja sõprade arvelt ning ainus tema soov on vähendada oma kulutused tema ainsa lapse arvel. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
6. aprillil. Vanem ei pea 3 andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot, alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
7. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja oli kohustatud tasuma kostjale kuni 31.03.2022 elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, perioodil 01.04.2022 kuni 10.04.2023 kehtivas miinimummääras ning alates 11.04.2023 elatist summas 400 eurot kuus (dtl 7-10, 15-16). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist alates 15.11.2023 kehtiva miinimumini. Hageja on leidnud oma menetlusdokumentides, et lapse vajadused on oluliselt vähenenud ning samuti on hageja sissetulek oluliselt vähenenud.
8. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxx kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas xxx esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja suurendada 04.11.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx välja mõistetud igakuist elatist 400 euroni, märkides enda igakuisteks kuludeks 996,15 eurot (hagiavaldus nähtav kohtute infosüsteemist). Kostja kohtule vastust ei esitanud ning kohus rahuldas hagi 07.09.2023 tagaseljaotsusega. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hagejal vastuväited elatise tasumise ja suuruse osas puudusid ning hageja oli võimeline elatist nõutud suuruses igakuiselt tasuma, kuna 4 vastupidiseid tõendeid ei esitatud. Samuti saab eeldada, et hageja igakuised kulud vastasid 996,15 eurole.
2. Hageja on hagiavalduses esmalt märkinud, et kostja igakuised kulud on vähenenud ja ei ületa 600 eurot kuus. Seega tuleb kohtul järgnevalt anda oma hinnang kostja igakuistele kuludele. 6.1 Kostja 06.03.2024 esitatud dokumendi kohaselt moodustavad kostja igakuised kulud kokku 1165,33 eurot (ilma koolikuludeta) või 1196,89 eurot (koos koolikuludega, aga ilma eelkooli, lasteaia ning logopeedilise teraapia kuludeta). 6.2 Kostja on välja toonud oma eluasemekuludeks 286,53 eurot (s.o üür, elekter, kommunaalkulud, STV, mis on jaotatud 3 inimese vahel). Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh ka üür, kommunaalkulud ning elekter), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Kohus loeb kostja poolt esitatud üürilepinguga tõendatuks, et kostja seaduslikul esindajal tuleb seoses eluasemega tasuda igakuiselt üüri summas 500 eurot (dtl 159). Perioodil 01.03.2023 kuni 03.03.2024 on kostja seaduslik esindaja tasunud üüri, kommunaalkulude ja elektri eest kokku 4343,45 eurot (dtl 160; kohus märgib, et arvestas maha konto väljavõttelt nähtuva tagatise summas 500 eurot, kuna nimetatu ei ole kostja igakuine kulu). Kuigi kostja on märkinud eluasemekulud hulka ka STV kulud, siis ühtegi tõendit nimetatud kulu olemasolu ning suuruse osas ei ole kostja esitanud. Seega loeb kohus põhjendatud igakuiseks keskmiseks eluasemekuluks 361,95 eurot, mis teeb kostja osaks 120,65 eurot. 6.3 Kostja on välja toonud oma igakuise kulu kodusele toidule 270 eurot ning palunud arvestada asjaoluga, et kostja sööb lasteaias vähe ning talle on vajalik kaasa anda toitu ka eelkooli. Samuti koosneb nimetatud kulu vahepaladest, mis on vajalikud trennide vahepeal. Iseenesest asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas asub kohus seisukohale, et 270 eurot kuus on ülepaisutatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema tervislik seisund oleks selline, mille tõttu oleks kostja toidukorv keskmiselt kallim. Kohus peab mõistlikuks kuluks 200 eurot. 6.4 Kostja on välja toonud sidekulud summas 12,20 eurot. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja seaduslik esindaja on Telia Eesti AS-le tasunud perioodil 01.03.2023 kuni 03.03.2023 kokku 934,47 eurot, s.o keskmiselt 77,87 eurot kuus (dtl 163). Samas ei nähtu nimetatud väljavõttest, milliste teenuste eest kostja seaduslik esindaja tasunud on. Üldteadaolevalt pakub Telia Eesti AS-i nii tele-, mobiili ja internetiteenuseid ning samuti on võimalik osta sealt teatud tooteid järelmaksuga. Arvestades kostja vanusega, on samas eluliselt usutav, et kostja teatud teenuseid (sh nii tele-, mobiili ja internetiteenuseid) tarbib. 5 Kohtu hinnangul on seega tulenevalt kostja seadusliku esindaja poolt esitatud konto väljavõttest 12,20 eurot igakuiselt sidekuludele põhjendatud ja usutav. 6.5 Kostja on välja toonud kulutused tervishoiule summas 45 eurot. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid ja vitamiine tuleb kostjal aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine). Samuti on kostja tõendanud, et 2022 on kostjal diagnoositud atoopiline dermatiit (dtl 164-167), mis vajab täiendavalt jälgimist ning täiendavalt teatud ravimeid ja kreeme. Teadaolevalt on nimetatud haigust võimalik igapäevase nahahooldusega ka kontrolli all hoida. Samas ei tõenda kostja seadusliku esindaja konto väljavõte kulude tegemist seoses kostja tervishoiuga (dtl 168169). Nimetatud väljavõte ei tõenda, mida ja kellele apteegist soetatud on. Kohus järeldab esitatud väljavõttest üksnes asjaolu, et aasta jooksul on keskmine igakuine kulu olnud ca 55,67 eurot. Arvestades, et eelduslikult tuleb kostja emal osta apteegist aegajalt ka endale ja oma teisele lapsele ravimeid, siis peab kohus põhjendatud igakuiseks kostja ravimikuluks 18,57 eurot (55,67/3). 6.6 Kostja on välja toonud kulutused hügieenitarvetele 22,50 eurot (s.h hambapasta, hambahari, wc paber, käteseep, vatitups kõrvade puhastamiseks, rätik, voodipesu + juuksehari + küünekäärid + hügieeniline huulepulk). Iseenesest on eluliselt usutav, et igapäevaselt hügieenitarbeid kasutatakse ning samuti on peres vajalikud teatud majapidamistarbed, voodipesu jms. Samas ei ole kõiki hügieenitarbeid/majapidamistarbeid igakuiselt vajalik osta ning neid võib jätkuda mitmeks kuuks. Kohus peab mõistlikuks kuluks 10 eurot. 6.7 Kostja on välja toonud kulud koolikohustuse täitmiseks summas 195,60 eurot. Iseenesest on eluliselt usutav, et kooliealisel lapsel tuleb osta erinevaid koolitarbeid (koolikott, vihikud, kunstitarbed jms) ning samuti võib kuluda raha ekskurssioonidele ning muudele kooliüritustele. Samas ei saa kohus antud kuludega käesoleval ajal arvestada, kuna laps läheb kooli alles 01.09.
3. Samuti juhib kohus kostja tähelepanu asjaolule, et Tallinna linnale on võimalik esitada taotlus koolitoetuse saamiseks, mis esimese klassi lapsele on 320 eurot ning järgnevatel aastatel 100 eurot. 6.8 Kostja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele 160 eurot. Üldtuntuks saab lugeda, et inimesed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et kostja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on kostjal võimalus valida, kust ja millise hinnaga riideid ja jalanõusid soetada ning jälgida ka sooduspakkumisi. Kohtu hinnangul on riietele ja jalanõudele mõistlik kulu 80 eurot. 6.9 Kostja on välja toonud ka muud vältimatud püsikulutused, s.o meelelahutus (sh pildistamine lasteaias/koolis) ning mööbel (riidekapp) kokku 22,06 eurot, T S B 55 eurot, S K OÜ (inglise keel) 38 eurot, K P OÜ (kunstiring) 30 eurot, MTÜ T F 60 eurot, T M r (eelkool kuni 28.05.2024) 39 eurot, T M lasteaed 100,04 eurot, OÜ K/L K (kuni 17.06.2024) 25 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja seaduslik esindaja tasunud lasteaia piltide eest 46,20 euro, mis teeb igakuiseks kuluks 3,85 eurot (dtl 198). Nimetatud kulu ei saa 6 pidada ebavajalikuks ja on eelduslikult asjakohane ka edaspidi, kuna ka koolis tehakse klassipilte. Samuti on esitatud tõend mööbli maksumuse kohta 107,89 eurot (dtl 170). Mööbli ostmist ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks, kuid kohus märgib, et mööblit ostetakse aastateks ning seega võiks põhjendatuks lugeda antud kulu ca 2 euro ulatuses (kulu jagatud 5 aastaga, s.o 60 kuuga). Samuti ei saa pidada ebavajalikuks huvitegevuse olemasolu, igasugune arendav tegevus on lapsele kasulik. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja seaduslik esindaja on tasunud igakuiselt 55 eurot T S B-le, kellega on ka leping sõlmitud (172-175), S K OÜ-le 38 eurot kuus (dtl 176-179), huvikoolile L P aasta jooksul 181,50 eurot, so 15,13 eurot keskmiselt (dtl 181-184) ning tantsukoolile F aasta jooksul 600 eurot, s.o 50 eurot kuus (dtl 186-191). Seega on huvitegevusekulud kokku põhjendatud ja tõendatud 158,13 euro ulatuses. Kuna kostja käib käesoleval ajal lasteaias, siis on ka nimetatud kulu vajalik. Kuigi kostja ei ole lasteaia kulu osas tõendeid esitanud, siis nähtub antud lasetaia kodulehelt, et lasteaia kohatasu on 100,04 eurot, mille kohus loeb põhjendatuks. Samuti on usutav, et nimetatud kulu asendub hiljem koolikuluga. Samuti on tõendatud, et laps käib eelkoolis ning selle eest on 5 kuu jooksul tasutud kokku 164,09 eurot, s.o 32,82 eurot kuus (dtl 192-194) ning on käinud ka kõneteraapias maksumusega keskmiselt 37,50 eurot kuus (dtl 195-197). Mõlemad kulud piirduvad aga 2024 esimese poolaastaga ja seega on tegemist pigem ühe perioodi kuluga, mis tuleks jagada 11,5 aastaga (arvestades kostja vanusega nõude esitamisel). Seega võiks nimetatud kulu olla kokku põhjendatud 0,51 eurot kuus (70,32/11,5 aastaga). 6.10 Eeltoodust tulenevalt on kostja igakuised kulud tõendatud ja eluliselt usutavad 705,95 euro ulatuses. Eeldades, et igakuisteks kuludeks oli kostjal eelmise lahendi tegemise ajal ühes kuus 996,15 eurot, siis võib asuda seisukohale, et kostja kulud on käesoleval ajal vähenenud ning mõlema vanema kanda jääb ca 352 eurot. Nimetatust tuleb maha arvestada ka PKS § 101 lg 5 alusel pool lastetoetusest.
4. Hageja on tuginenud elatise vähendamise nõude esitamisel ka oma majandusliku olukorra halvenemisele. Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et hagejaga on alates 31.10.2023 töösuhe lõpetatud (dtl 47). Samuti nähtub, et hageja on võetud arvele 14.12.2023 Eesti Töötukassas ning Eesti Töötukassa on määranud hagejale töötuskindlustushüvitise perioodiks 21.12.2023 kuni 17.07.2024 (dtl 147-149). Samas ei ole hageja kohtule selgitanud, milline on kostja haridus, eelnev töökogemus ning mida hageja on teinud uue töö leidmiseks. Samuti puuduvad detailsed andmed ka kostja igakuiste väljaminekute kohta nii eelmise lahendi tegemise ajal, kui ka käesoleval ajal. Kohus on eelnimetatud asjaolude väljatoomise vajalikkust selgitanud 08.02.2024 eelistungil (dtl 116-119; 00:05:19). Kohus asub seega seisukohale, et kuigi iseenesest on töö kaotusega teatud asjaolud muutunud, s.h on hageja sissetulek vähenenud (dtl 77-91, 123-146), siis üksnes väike sissetulek või töö puudumine ei ole aluseks elatise vähendamisel. Hageja ei ole käesoleval juhul töövõimetu. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et hageja teeks kõik endast oleneva parema sissetuleku 7 leidmiseks, s.h leidmaks töö. Hageja ei ole ka täielikult varatu. Äriregistrist nähtuvalt on hageja O E OÜ üheks osanikuks ja kasusaajaks. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Kohus asub seega seisukohale, et elatise täiendav vähendamine hageja majandusliku olukorra tõttu ei ole põhjendatud.
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist selliselt, et hagejal tuleb tasuda kostjale elatist alates 15.11.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 14.04.2035) summas 312 eurot kuus (baassumma 352 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8