KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2023, Tartu kohtumajas kohtuistung 21.02.2023 Väärteoasja number 4-23-219 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtu

§ 262lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 12.05.

1. Otsus jõustus 13.05.
2. Kuna U.L rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Sirje Tael, täiteasi nr 193/2016/732). 28.06.2018 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 18.01.2023 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse U.L-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. U.L-i tasumata rahatrahvi summa on 200 eurot. Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil selgitas U.L, et trahv on tasumata, kuna ta ei töötanud kuskil ja ei olnud võimalik maksta. Hiljem teda vahistati ja isik pidi hakkama reaalset karistust kandma. Vabaduses kinnipeetaval tööd ja sissetulekut ei olnud. Vanglas on U.L võlgnevusi tasunud. Süüdlane soovib endale asenduskaristuseks üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht U.L on Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,000502 määratud rahatrahv seniajani tasumata. U.L ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu.

§ 72

lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Võlgnik viibib alates 16.06.2017 kuni käesoleva hetkeni vangistuses.

§ 82

lg 4 teise lause kohaselt aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Järelikult U.L-i vangistuses karistuse kandmise ajaks oli käesoleva väärteoasja täitmise aegumine peatunud. Kohus leiab, et U.L-ile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kuigi süüdlane taotles asenduskaristusena üldkasulikku tööd, siis kohus, arvestades asjaolu, et isik on viibinud pikemat aega vangistuses, tuleb asenduskaristusena kohaldada aresti. Kohus ei ole veendunud, et üldkasuliku töö määramisel see ka U.L-i poolt probleemideta tehtud saab, sest tema käitumine vabaduses on olnud juba pikemat aega õiguskuulekust eirav. Üldkasuliku töö sooritamine tähendab, et inimene peab samuti alluma teatud korrale. Samas Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt T Bodõrev on ka vangistuses, s.o range järelevalvega kinnipidamisasutuses toime pannud erinevaid rikkumisi. Eeltoodust saab järeldada, et süüdimõistetu ei suuda isegi vangla range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu on äärmiselt väheusutav, et U.L suudaks käituda õiguskuulekalt vabaduses ning täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Isik on varasemalt ka korduvalt hoidnud üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale, mistõttu on ka U.L-i karistus täitmisele pööratud. U.L-i tasumata rahatrahvi suuruseks on 50 trahviühikut.

§ 72lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti.

Seega kujuneb U.L-i asendusaresti pikkuseks 5 päeva. Väärteoasjas nr 4-23-219 tuleb aresti kandmist hakata arvestama vahetult pärast Tartu Maakohtu 17.10.2018 otsusega nr 1-18-7091 U.L-ile määratud vanglakaristuse kandmiselt vabanemisest. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 2