4-23-219/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-219 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus, millega rahuldati sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus D.R-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. D.R (isikukood XXX). Viibimiskoht Tartu Vangla Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohus asendas
7. veebruari
8. a määrusega väärteoasjas nr 4-23-219 D.R-ile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
9. aprilli
10. a otsusega (jõustus
11. mail 2016) väärteoasjas nr 2317,16,000502 KarS § 262 lg 1 eest määratud rahatrahvi 50 trahviühikut 5 päeva arestiga. Maakohus määras kindlaks aresti kandmisele ilmumise korra.
12. Kohus tuvastas, et D.R pole suutnud trahvi tasuda, tal puudub selleks ka raha ja realiseeritavad vahendid. Võlgnik viibib alates
13. juunist 2017 praeguseni vanglas, mistõttu on väärteoasja täitmise aegumine peatunud.
14. Rahatrahv tuleb asendada arestiga, sest puudub veendumus, et D.R teeks ära üldkasuliku töö. D.R-i käitumine vabaduses on pikemat aega olnud õiguskuulekust eirav. Ta on ka vangistuses pannud toime erinevaid rikkumisi. Kui isik ei suuda ka range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituda, on äärmiselt kaheldav, et ta hakkaks täitma 1 käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. D.R on varem korduvalt üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidunud, mistõttu on tema karistust ka täitmisele pööratud. MÄÄRUSKAEBUS
15. D.R palub maakohtu määruse tühistada ja asendada arest üldkasuliku tööga või koostada maksegraafik. Taotluse mitterahuldamise korral garanteerida, et D.R saab kanda aresti väärteo eest karistuse mõistnud politseiasutuse arestimajas, s.o Põhja prefektuuri arestimajas Rae vallas Soodearu külas.
16. Kohus on jõudnud kummalisele järeldusele, et 6 aastat tagasi toime pandud õigusrikkumise tõttu on ainumõeldav vangistus. Nõuete täitmine vangistuses on võimatu. Rahatrahvi asendamine vangistusega on ebaproportsionaalne ja väljendab riigipoolset kättemaksuhuvi. Maksegraafiku koostamisest kohus keeldus. 6 aastat on D.R erinevaid nõudeid tasunud, vangla aga paneb nõuded järjekorda oma eelistustest lähtuvalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et D.R on rahatrahv 50 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lgle 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud.
18. Määruskaebus jääb tagajärjetuks taotluse osas, milles palutakse rahatrahv ajatada. Selline lahenduse käik poleks seaduslik – arutades asenduskaristuse määramise taotlust, sai kohus juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 üksnes otsustada, kas D.R-i rahatrahv asendada arestiga või üldkasuliku tööga. Täitemenetlus on lõpetatud, st rahatrahvi tasumise võimalused on käesolevaks ajaks ammendunud.
19. Ringkonnakohus ei pea taotlust rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga põhjendatuks. Rahatrahvi asendamine kas aresti või üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusotsus. Sellise otsustuse tegemiseks võib kohus arvestada ka isikut iseloomustavat materjali. Praegusel juhul tekkis kohtul arvestades süüdlase varasemat elukäiku ning tema käitumist vanglas kahtlus, kas D.R hakkaks täitma käitumiskontrolliga seotud nõudeid ning teeks ära üldkasuliku töö. D.R-i on korduvalt karistatud ning talle on antud võimalus teha ka üldkasulikku tööd, kuid siis hoidus ta töö tegemisest kõrvale, rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning pani toime uued kuriteod. Isiku varasemat elukäiku analüüsides saab öelda, et tal ei ole piisavat tahet õiguskuulekaks käitumiseks - seega ei pruugi tal olla tahtmist üldkasuliku töö tegemiseks ka kriminaalkaristuse ärakandmise järel. Ka nähtub D.R-i vangla iseloomustusest, et tal on probleeme narkootikumidega. Kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
21. D.R-i soovib ringkonnakohtult garantiid, et ta saab aresti ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rae vallas Soodearu külas. Ringkonnakohus selgitab, et vangistusseaduse § 85 lg 1 kohaselt toimub aresti kandmine otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse prefektuuri arestimajas või täitmisplaanijärgses vanglas. Sama sätte teise lõike kohaselt võib arestialuse paigutada arestimajja või vanglasse sätte esimest lõiget järgimata, kui see on vajalik arestimaja või vangla ülekoormuse tõttu, arestialuse julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Arestimajas arestialuse paigutamise erandjuhul otsustab Politsei- 2 ja Piirivalveameti peadirektor või tema poolt määratud politseiametnik, vanglas vanglateenistuse ametnik. D.R-i viimatise ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks koostatud vangla iseloomustusest ja tema ennetähtaegse vabastamise arutamiseks
22. veebruaril 2023 korraldatud kohtuistungil selgus, et vanglast vabanemisel soovib D.R asuda elama Tartusse Magasini tänavale. Ka määruskaebuses ei viita D.R , et tegelikult sooviks ta elama asuda Harju maakonda. Seetõttu ei ole alust järeldada, et vabanemisjärgselt jääks tema elukoht Põhja prefektuuri arestimaja piirkonda.
23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja D.R-i määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3