← Eesti

1-23-5060/26

Obsah (5)§ 184§ 74§ 75§ 78§ 56

1-23-5060 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2023, Rapla Kriminaalasja number 1-23-5060 (22263000172) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert

§ 184

lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav Agur Paluoja Isikukood või sünniaeg: 38210060307 Elu- või asukoht ja aadress: X Kontaktid: XX Kodakondsus: Eesti Haridus: keskeri Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: X OÜ, X Ülalpeetavad: üks laps, elavad eraldi Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 72 TÜ Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, lepinguline Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311–313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada Agur Paluoja

§ 184lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1

(14)1-23-5060

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Agur Paluoja ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid, olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: X; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Agur Paluoja katseajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Agur Paluoja katseajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Menetluskulud 2.
  2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Agur Paluojalt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1812,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 84 eurot ning DNA-ekspertiisi teostamise kulu 256,50 eurot, kokku 2153 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. 2.
  4. Agur Paluoja lepingulise kaitsja tasu jääb Agur Paluoja kanda.
  5. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada ekspertiisiaktiga nr 22E-AN0193 tagastatud süstlad, mis asuvad Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla asitõendite ruumis Savi 2, Rapla.
  6. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel Agur Paluoja elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Lääne prefektuurile asitõendite osas. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. 2

(14)1-23-5060 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine
  2. detsembril
  3. a. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates
  4. jaanuar
  5. a avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleis. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Agur Paluoja on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 184

lg 1 järgi selles, et tema 12.02.2022 kella 14:00 paiku X ostis A.A’lt kahes plastsüstlas kokku ca 25 ml narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) hinnaga 1 ml 2 eurot. Ostetud narkootilisest ainest GBL tarvitas Agur Paluoja samal päeval ära ca 5 ml ning ülejäänud narkootilise aine pani kahes plastsüstlas isikliku sõiduauto Opel Astra reg nr 655RPX juhiistme käetoe panipaika. 12.02.2022 kella 17:03 ajal peeti politseiametnike poolt kinni X asuvas parklas sõiduautos Opel Astra reg nr Xjuhiistmel istunud A.A ning kõrvalistmelt B:B. Sõiduauto Opel Astra reg nr X läbiotsimisel leiti ning võeti sõiduki juhiistme käetoe panipaigast ära Agur Paluojale kuulunud kaks läbipaistvat süstalt, milledes oli värvusetu läbipaistev vedelik massiga kokku 26,35 g, mis sisaldab 89% GBLi, seega vedelikus sisaldub 23,5 grammi narkootilist ainet GBL. Narkootiline aine GBL kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Toksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 8 grammist GBList. Agur Paluoja poolt käideldud 23,5 grammist narkootilisest ainest GBL oleks saanud narkojoobe 29 inimest. Seega, käideldes narkootilise joobe saamise eesmärgil ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet GBL, pani Agur Paluoja toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuvaidlus Prokurör nõudis süüdistatava süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi ja karistamist ühe aastase vangistusega tingimisi

§ 74

lg 1-3 alusel, sh kohesele ärakandmisele peab kuuluma 30 päeva vangistust ning ülejäänu osas kohaldada katseaega 1 aasta ja 6 kuud. Katseajal kohustada Agur Paluoja: 1)

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja 2)

§ 75lg 2 p 8 alusel läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm.

Süüdistatav ja kaitsja taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust. Kaitsja leiab, et kuivõrd kriminaalasi on initsieeritud õigusvastase jälitustegevuse tulemusena, toob see kaasa edasiste toimingute õigusvastasuse ja kokkuvõtvalt süüdistatava õigeks mõistmise. 3

(14)1-23-5060 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. Süüdistatava ütlused (29.11.2023 ip lk 8-14). Kohtuistungil Agur Paluoja end süüdi ei tunnistanud. Maakohus nõustub prokuröriga täielikult selles, et Agur Paluoja ei osanud veenvalt seletada olulisi erinevusi kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel. Ehkki kohus ei võta kohtuotsuse aluseks süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, siis erinevuse seletamatus ja kõnekus kujundab samuti oluliselt kohtukoosseisu siseveendumust tõendite hindamise protsessis kogu tõendite kogumit arvestades. Kohus ei pea usaldusväärseks ja ei võta kohtuotsuse aluseks süüdistatava kohtus antud ütlusi, mille vastuolusid ei suutnud ta istungil selgitada ja mis on vastuolus teiste tõendite kogumiga. Erinevalt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, avaldas ta kohtus antud ütlustes, et sõiduautost leitud GBL ei kuulunud siiski temale ning selgitas, et 14.02.
  1. a kahtlustavana ülekuulamisel võttis süü omaks, kuna tahtis päästa A.At. Samas ei osanud ta selgitada, miks ta loobus kohtuistungil A.A kaitsmisest ning avaldas teda süüstavat teavet. Samuti, kuidas ta sai niivõrd täpselt teada süstlas olnud GBLi kogust kohtueelsel uurimisel antud ütluste järgi, seejuures omamata puutumust sellega. A. Paluoja istungil antud ütluste kohaselt oli ta süüdistusele eelneval ööl koos C.Cga alkoholi tarvitanud ning seetõttu kutsusid nad 12.02.
  2. a endile kaineks autojuhiks A.A, kelle juhtimisel sõideti kolmekesi A. Paluojale kuuluva sõiduautoga Opel Astra X. X sõitis A.A algul X oma elukohta X tänaval ning seejärel viis ta A. Paluoja viimase elukohta X maja juurde ning seejärel lahkus A.A A. Paluoja sõiduautoga Opel. Eeltoodud A. Paluoja liikumise kohta 12.02.
  3. a õhtul puudub poolte vahel vaidlus, kuid vaidlus on selles, kas A. Paluoja antud liikumiste käigus ostis ka A.Alt süüdistuses toodud koguse GBLi kahes plastiksüstlas kokku 25 ml. Seda kohtuistungil A. Paluoja eitas. A. Paluoja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati talle ristküsitlusel tema 14.02.
  4. a ütlused: 1) „See isik tõi mulle GBLi ära umbes kella 14:00 paiku X minu elukoha juurde. Tal oli see mingis läbipaistvas pudelis ja andsin tema kätte süstla, mille ta ise täitis ning andis mulle tagasi“. 2) „Minu oma oli selles autos see süstal, milles oli umbes 20 ml GBLi. Mina olin sellest ära tarvitanud samal päeval 2 korda 2 ml, ehk 25 ml-st oli alles jäänud umbes 20 ml“ Süüdisatava istungil antud selgituse kohaselt keegi teda ei juhendanud, kuidas politseis rääkida. Oma initsiatiivil otsustas A.A nn päästmiseks süü omaks võtta ning rääkis ka seda, et oli 25 ml GBLi ära tarvitanud kahel korral 2 ml ning süstlasse jäi ca 20 ml. Ta ei osanud selgitada, kuidas ta teadis rääkida, et tema sõiduautost ära võetud süstal sisaldas just 20 ml GBLi. Selline kogus on kinnitatud auto kinnipidamisega ja antud aine leidmisega politsei poolt, mida kinnitab üldse mitmekülgne tõendite kogum, alustades politsei rinnakaamera salvestisest (tl 57- 4
(14)1-23-5060 60, 61), mis kinnitab süstalde leidmist ning põhimõtteliselt kõik tõendid kogumis või eraldi otsesemalt või kaudsemalt kinnitavad antud süüdistuses toodud asjaolu. Süüdistatavana istungil ütlusi andes tunnistas A.A, et on GBLi tarvitaja olnud, autost leitud süstlad ei tulnud talle üllatusena ja ta oli teadlik, et antud süstlad olid tema autos (29.11.2023 ip lk 13-14). Eeltoodu järgi kohtukoosseis leiab, et ka A. Paluoja ei jäänud küsitlemisel lõpuni kohtus eeluurimisel antud ütluste eitamisel endale kindlaks, kuivõrd lõpus enda ütluste järgi ta möönab siiski esitatud süüdistuse paikapidavust kaudselt. Seega osalt tõendavad siiski ka süüdistatava istungil antud ütlused esitatud süüdistust. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses kirjeldatud GBL leiti A. Paluoja sõiduautost ja auto temale kuulumine on samuti tõendatud (tl 52, 53). Samuti tõendab esitatud süüdistust modus operandi, kuivõrd tal on ka Karistusregistri andmetel (tl 70) kehtiv karistus 27.11.
  1. a GBLi tarvitamise ja hoidmisega seoses ning nüüd taas tema sõiduautos Opel Astra Sports Tourer reg nr X, mis nähtub 26.01.2023 väärteootsusest (tl 71-74). Antud käitumismuster GBLi valdamisel ja tema käitumismustrina seos tema sõiduautoga on kohtu jaoks ilmne. Antud väärteootsusest ja ka varasemast Karistusregistri väljavõttest (tl 50) nähtub seegi, et A. Paluoja on eelnevalt olnud erinevate narkootiliste ainete tarvitaja, mis viitab narkosõltuvusele, millel on samuti konteksti loov seos antud kriminaalasjaga. Tunnistaja D.D ütlused (29.11.
  2. a ip lk 2-8). Politseiametnikust tunnistaja D.D ütluste järgi oli A.A kahtlustavana kinnipidamise operatsioon varasemalt planeeritud ja jälitusametnikuna oli ta kursis ka lubatud jälitustoimingutega. A.A kahtlustavana kinnipidamine toimus 12.02.
  3. a, sest oli olemas põhjendatud kahtlus, et A.A ja viimase poolt juhitavas sõiduautos viibivad isikud võivad omada narkootilist ainet. Tunnistaja ütluste järgi ei toimunud siiski avalikud menetlustoimingud (kinnipidamine) konkreetselt jälituse käigus saadud info põhjal, vaid eeskätt seetõttu, et oli teada, et nädalavahetusel toimub C.C sünnipäev ning arvestades isikute varasemat käitumist, oli põhjust eeldada, et seetõttu käideldakse sellega seoses ka narkootilisi aineid. Tema tunnistusest selgub, et enne A. Paluoja kahtlustavana ülekuulamist teostati A. Paluojale kuuluva sõiduauto läbiotsimine ning samuti 14.02.
  4. a A.A kahtlustavana ülekuulamine. Tunnistaja D.D ütluste järgi enne A. Paluoja kahtlustavana ülekuulamist oli A. Paluoja sõiduauto läbiotsimisel leitud sealt narkootilist ainet GBL. Tunnistaja D.D selgitas, et A.A ülekuulamisel sai ta teavet, et A. Paluoja sõiduauto läbiotsimisel leitud narkootiline aine võib kuuluda A. Paluojale. Seega enne A. Paluojale kahtlustuse esitamist oli olemas põhjendatud alus arvata, et tema sõiduautost leitud süstlad narkootilise ainega GBL kuulusid A. Paluojale. D.DX ütlustest selgub, et kahtlustavana ülekuulamisel võttis A. Paluoja omaks 12.02.
  5. a narkootilise aine GBL suures koguses käitlemise fakti. Kohus avaldas 20.11.
  6. a istungil poolte kokkuleppest tulenevalt KrMS § 2911 järgi ülejäänud tunnistajate (C.C, F.F, B:B, K.K ja L.L) kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Tunnistaja C.C ütluste (tl 75-76) kohaselt 12.02.2022 oli X tema sünnipäevapidu. Ta oli koos ka A. Paluojaga oma elukohas X. Kuna nad olid eelneval ööl alkoholi tarvitanud, siis kutsusid nad kaineks autojuhiks A.A, kes toimetas nad A. Paluoja musta värvi sõiduautoga Opel Astra 5
(14)1-23-5060 X. Tema jäi X, A.A ja A. Paluoja lahkusid praktiliselt kohe. Temale kuuluvaid asju autosse ei jäänud. Kas sõiduauto esiistme vahel olevas panipaigas oli süstlaid, tunnistaja ei tea. Tunnistaja F.Fi ütluste (tl 78-79) kohaselt samal päeval, kui ta politsei pool kinni peeti, kohtus ta A.A elukohas, X, A. Paluoja ja A.Aga. Tema istus musta värvi Opelis tagaistmel juhi taga. Sõiduautot juhtis A.A. A.A elukoha juurest sõitsid nad A. Paluoja maja juurde. A. Paluoja läks majja ning edasi sõitsid nad B.B elukoha juurde, kus sõiduautosse tulid A. Luik ja K.K. Edasi sõitsid X parklasse, kus politsei nad kinni pidas. Sel momendil istus tema sõiduauto Opel Astra X tagaistmel juhi taga, tema kõrval K.K, juhi kõrvalistmel oli B:B. Tema isiklikest esemetest jäid sõiduautosse telefon ja e-sigaret, mis talle politseis tagastati. B.B kahtlustatavana antud ütluste (tl 80-81) kohaselt 12.02.
  1. a sõitis ta A.A juhitava sõiduautoga oma elukohast X juurest Xe. Kinnipidamise ajal istus tema sõiduautos juhi kõrval, tagaistmel juhi taga oli F.F ja tema kõrval K.K. Temalt kinnipidamisel jope taskust ära võetud süstlad narkootilise ainega GBL ostis ta X 09.02.
  2. a. Kelle süstlad autos olid, ei oska ta öelda, sest oli autos lühikest aega. Tunnistaja K.K ütluste (tl 82-83) kohaselt 12.02.
  3. a oli ta koos elukaaslasega kutsutud X, C.C sünnipäevale. 12.02.
  4. a sõitis ta A.A juhitava sõiduautoga oma elukohast X X juurest X parklasse. Kinnipidamise ajal oli sõiduauto juhi kõrvalistmel tema elukaaslane B:B, kelle taga istus tema ning tema kõrval aga F.F. Sel ajal, kui tema autos oli, ei pannud keegi midagi istme vahel olevasse panipaika. Samuti ei näinud ta autos ka ühtegi süstalt. Politsei võttis temalt ära mobiiltelefoni ja kosmeetikakoti. Isiklikke esemeid temast sõiduautosse ei jäänud. Kohtukoosseis leiab, et kui analüüsida antud tunnistajate ütlusi kogumis, siis ainuüksi juba välistusmeetod viitab, et A. Paluojale kuuluvas autos istmete vahelises käetoe panipaigas olevaid GBLi sisaldavaid süstlaid ei saanud omada keegi peale süüdistatava A. Paluoja. Kohtul puudub alus kahelda antud tunnistajate ütlustes. Kaitsja väitel olukorras, kus kõik autos viibijad olid väidetavalt tarvitanud narkootilisi aineid, võisid ka teised seda GBLi käetoe all süstaldes omada, ei ole kinnitamist leidnud ei tunnistajate ütlustega kogumis ega muude tõenditega, antud juhul on see nende ütluste kohaselt lausa välistatud. Samuti oli tunnistajate autos viibimine äärmiselt lühiajaline ja auto oli neile võõras, mis täiendavalt kaitsja versiooni ei toeta. Seega on kaitsja poole vastuväited selles osas paljasõnalised ning ainuüksi juba seetõttu ei saa need prokuratuuri tõendeid ümber lükata. Tunnistaja L.Li ütluste (tl 77) kohaselt tema küll C.C sünnipäeval ei käinud, kuid selle päeva hommikupoolikul sõitis ta oma autoga koos nn kaineks juhiks kaasas olnud A.Aga Xst X ning tagasi Xe C.C elukohta, X maja juurde. Antud tunnistaja ütlused haakuvad ka jälitusprotokolliga (tl 44), mille kohaselt A.A mobiiltelefoninumber XXX liikus 12.02.2022 hommikul X ja seejärel tagasi X ning kell 14:30 asus X linnas X tugijaama piirkonnas. Lisaks tunnistaja l.l ütluste kohaselt samal päeval hiljem X X, A.A elukoha juures, kohtus ta A. Paluojaga. Selle maja juures oli A. Paluoja musta värvi sõiduauto Opel Astra. Ta nägi, et A. Paluoja sõiduautosse läksid A. Paluoja, F.F ja A.A. Eeltoodud tunnistaja ütlustest tulenevate isikute liikumise asjaolude osas iseenesest vaidlust ei ole. Asjaolus, et 12.02.
  5. a A. Paluoja ja A.A eelnevalt omavahel kohtusid, puudub samuti vaidlus, kuivõrd A.A sai A. Paluojalt viimase sõiduauto enda kasutusse. Seega neil oli võimalik kohtuda ja kokku leppida GBLi valduse üleminek ja hoidmine A. Paluoja autos. Samuti on tõenäoline, et enne auto valduse üleandmist ja GBLi soetamist proovis ka A. Paluoja kogenud narkoainete tarvitajana saadud GBLi, mis seletab ka seda, et kumbki süstal ei olnud 100% täis. 6
(14)1-23-5060 Tunnistajate B.B, F.Fi ja K.K ütlustega ning 20.04.
  1. a politsei rinnakaamera salvestuse vaatlusprotokoll koos CDi plaadiga (tl 57-60, 61) on tõendatud, et 12.02.
  2. a kella 17.03 ajal pidasid politseiametnikud X kinni kuriteos kahtlustatavana A.A. Kinnipidamise ajal oli Opel Astra reg nr XXX juhikohal A.A, kõrvalistmel B:B, tagaistmel K.K ja F.F. A.A on aga süüdistuse järgi isik, kes andis üle A. Paluojale süüdistuses toodud GBLi ja ka A.A käitumine kinnipidamisel viitab tema seotusele. Salvestiselt nähtuvalt ei täida autos olijatest üksnes A.A sõidukile lähenenud politseiametnike seaduslikku korraldust käed üles tõsta, vaid asetab kahtlust äratavalt parema käe põue. A.A ei allu politsei korraldustele ja asub vastu rabelema, seetõttu on A.A ühel hetkel kõhuli tänaval sõiduki juhipoolse esiukse juures ja tema vasak käsi on selja peal. Politseiametnik seejärel aitab A.A istuma, tema keha alt tuleb aga nähtavale süstal, A.A kordab: „Ai-ai-ai“. Politseiametnik asetab istuvale A.Ale käerauad, tema käed on ees. A.A aidatakse püsti, asetatakse näoga auto poole ning alustatakse turvakontrolli. A.A juures olev politseiametnik ütleb (salvestisel alates 3:27) kolleegile: „Nagu ma ust avama hakkasin, ta pani käe põue, ma rebisin käe põuest välja“. Eeltoodud asjaolud viitavad maakohtule, et A.A püüdis korraldustele mitte alludes varjata süstalt. Salvestiselt on näha, et A.A keha alt nähtvale tulnud plastiksüstla asetab politseiametnik sõiduauto keskkonsooli (salvestis 4:29-4:34). 12.02.
  3. a kell 23 teostatud läbiotsimise protokolli ja fototabeliga (tl 19, 20-25) on tõendatud, et sõiduauto Opel Astra reg. nr X läbiotsimisel võeti sõiduauto keskkonsoolis olevast panipaigast ära viskoosse vedelikuga läbipaistev süstal (pakend 1, foto 3-5), esiistme vahelisest käetoe panipaigast 2 viskoosse vedelikuga süstalt (pakend 2, fotod 6-8). A.A osavõtul teostatud läbiotsimisel avaldas A.A, et tema asju sõiduautos ei ole. Ära võetud asitõendid – erinevad süstlad – on ka eraldi vaadeldud 13.02.
  4. a vaatlusprotokollis (tl 29-32), sh: a) sõiduauto keskkonsoolis olevast panipaigast võetud süstal 10 ml viskoosse vedelikuga (pakend 1), pakendatakse kollase-musta asitõendi teibiga; b) juhiistme käetoe panipaigast võetud 2 süstalt (pakend 2), milles ühes on ca 20 ml ja teises ca 6 ml viskoosset läbipaistvat vedelikku; c) autos sõitnud B.B valduses oli 2 läbipaistvat süstalt (pakend nr 6), milles kokku ca 9 ml viskoosset läbipaistvat vedelikku, pakendatakse valge teibiga. 15.03.
  5. a ekspertiisiakt 22E-AN0193 (tl 41) tõendab, et A.A valduses olnud ning sõiduauto läbiotsimisel juhiistme käetoe panipaigast ära võetud narkootilise aine protsentuaalne sisaldus on ühesugune (pakendid 1 ja 2), mis omakorda viitab sellele, et narkootiline aine pärineb ühest tarneallikast, sisaldades 89% gammabutüroktooni. Eeltoodu haakub esitatud süüdistusega selles, et A. Paluoja ostis antud GBLi A.Alt ning seda seost tõendab ka aine koostis. Asjaolu, et B.B ära võetud vedeliku narkootiline aine erineb protsentuaalselt (sisaldas 85% narkootilist ainet GBL), viitab sellele, et see GBL pärineb erinevatest tarneallikatest ning on kooskõlas B.B ütlustega (tl 80-81), kes avaldas, et temalt ära võetud GBLi ostis ta X 09.02.
  6. a. Lisaks aine koostisele on teinegi tõend, mis tõendab kogumis esitatud süüdistust, et antud aine sai A. Paluoja just A.Alt, nimelt 07.03.2022 DNA ekspertiisiakt 22E-GE0153 (tl 35-37). 7
(14)1-23-5060 Nimetatu tõendab, et süstla sõrmetugedelt võetud proovis A220706 olid esindatud kõik A. Paluojal ja A.Al esinevad alleelid, mis tähendab, et A. Paluoja ja A.A DNA-profiilid on seostatavad võrdlusmaterjali bioloogilise materjaliga. Asjaolu, et antud proov andis tulemuse just süstla sõrmetugedelt, loob arvestava tõenäosuse, et see sai tekkida sinna just GBLi käitlemisega seoses süüdistuses toodud asjaoludel. Samuti antud asukoht ja sellega seotud tõenäosus välistab piisavalt ka kaitsja vastuväiteid DNA ülekandumise võimalikkuse kohta. Süüdistatav ei osanud kohtuistungil selgitada, kuidas sattus süstla tugedele tema bioloogilist materjali, samas aga juba ka eelviidatud istungil antud ütlustele tuginedes oli ta teadlik, et autos on süstlad ja need asjaolud polnud talle üllatuseks. Ekspertiisiaktis on ära toodud kasutatud metoodika ja selgitatud, kuidas tulemusi on interpreteeritud nn konsensusmeetodil ning selle pinnalt koostatud ekspertarvamus, mille kohaselt saadud tulemuste alusel ei saa välistada A.Alt ja A. Paluojalt pärineva bioloogilises materjalis sisaldumist selles segaproovis. Ei saa nõustuda kaitsja vastuväidetega, et ekspertiisiakt ei ole jälgitav, milles seisneb väide „ei saa välistada“, sest ekspertiisiakti lisas 1 on A.A ja A. Paluoja kohta välja toodud võrdlevalt nende DNA-profiilid ning saadud segaprofiili tulemused. Lisa 1 tabel on üksikasjalik, ülevaatlik ja igati näitlikustav, mis on kohtule ka igati arusaadav. Lisast 2 nähtub seegi, mida ekspert keeleliselt mõistab väljendi „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ all. See tähendab, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA-profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Kaitsja loobus istungil ka enda taotlusest eksperti üle kuulata ja ekspertiisiakti arvestades selleks ilmselt vajadus ka puudus. Kohus on seisukohal, et kaitsja etteheited ekspertiisiaktile ei ole asjakohased. Kohtukoosseis on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel on esitatud süüdistus küllaldaselt tõendamist leidnud, st et 12.02.2022. a sai A. Paluoja endale A.Alt kahes süstlas kokku ca 25 ml GBLi, millest samal päeval tarvitas A. Paluoja ära 5 ml ja ülejäänud aine pani kahes plastsüstlas oma sõiduauto juhiistme käetoe panipaika. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 15.03.2022. a ekspertiisiakt 22E-AN0193 (tl 41) tõendab, et süstaldes olev kogus ainet sisaldas 23,5 grammi GBLi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annuste tabel (tl 45-47) ja ekspertiisiakt 21E-LÕX0142 (tl 48) tõendavad, et kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 8 grammist GBList. Järelikult kohus tuvastab, et süüdistuses on õigesti fikseeritud, et antud GBLi kogusest võib saada narkojoobe29 inimest, mis vastab seega koosseisupärasele suurele kogusele. Antud süüdistuse kohaselt toimus A.Alt A. Paluojale GBLi müük, kuid müüki ei ole võimalik uuritud tõendite järgi tuvastada. Samas ei ole prokurör esitatud ka konfiskeerimise või selle asendamise taotlust ning

§ 184

lg 1 koosseisu moodustamiseks piisab käitlemise faktist ka ilma müügi tõendamiseta. Kuivõrd kohus ei ole menetlenud antud kriminaalasjas koos B.B ja A.A süüdistusi seoses GBLi käitlemisega, siis maakohus ei ole ka kuidagi seotud nende suhtes teistes menetlustes tehtud lahendite ja menetluskäiguga, sest seal ei saanud olla kohtumenetluse pooleks A. Paluoja. 8

(14)1-23-5060 Süüdimõistmise korral peab tõendeid antud konkreetses asjas olema piisavalt ja eraldi teiste menetluste tulemused seda kaitseõiguse seisukohalt mõjutada ei tohi. Seetõttu maakohus leiab, et asjasse ei puutu prokuröri poolt esitatud tõendid, mis puudutavad B.B süüdimõistmist kokkuleppemenetluses (otsus tl 54-56) ja samas menetlusliigis ka A.A süüdimõistmist ja menetluskäiku (otsus tl 65-67, apellatsioon tl 68-69). Eeltoodu alusel on maakohus seisukohal, et esinevad küllaldased tõendid, mille alusel tuvastada esitatud süüdistuse järgi

§ 184

lg 1 alusel objektiivse ja subjektiivse koosseisu asjaolud süüdistatava käitumises. Maakohus leiab, et tehiolud, mille kohaselt A. Paluoja esmalt GBLi proovimis ja seejärel oma autos hoidis, viitavad kogumis, et ta realiseeris süüteokoosseisu kavatsetult. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, mistõttu tuleb A. Paluoja esitatud süüdistuses

§ 184lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Täpsemalt käsitlemata kaitsja poolt esitatud vastuväited

  1. Kaitsja põhiline vastuväide asjas on see, et A.A kinnipidamiseni ning sõiduki Opel läbiotsimiseni jõuti väidetavalt üksnes jälitustoimingute tulemusena, mille puhul on tuvastav nende õigusvastasus ning sõltumata käesolevas asjas erinevate menetlustoimingutega tuvastatud faktidest ei ole A. Paluoja süüdi tunnistamine nende faktide alusel võimalik. Kaitsja leidis RKKKo nr 3-1-1-89-15 kohaselt, et menetlusnormi rikkumise tuvastamisel tuleb ka edaspidiste toimingute puhul nende õiguspärasust hinnata, kuivõrd nende teostamisel tugineti varasemate õigusvastaste toimingute käigus kogutud teabele. Kaitsja viidatud RKKKo nr 3-1-1-89-15 p-s 31 on märgitud, et kui jälitusluba osutub põhjendamatuks, tuleb kontrollida ka seda, selle alusel saadud tõendid on lubatavad ning mil määral tugineti sellega saadud teabele järgnevate jälitustoimingu lubade väljastamisel. Kaitsja on esitanud kohtuliku uurimise käigus antud küsimuse hindamiseks 30.06.
  2. a Tallinna Ringkonnakohtu määruse asjas nr 1-22-3732, millega tuvastati

§ 184järgi menetletavas kohtuasjas 20.01.2022.

a Pärnu Maakohtu määruse nr KM122268/2022 õigusvastasus, millega lubati teha jälitustoiminguid A.A suhtes (teabe salajane pealtkuulamine 21.01.2022-21.03.

  1. a). Esiteks ei ole käesolevas kohtuasjas esitatud antud jälitusloa alusel läbiviidud salajase pealtkuulamise protokolli asjaolude tõendamiseks. Seda ei ole soovinud ei kaitsja ega prokurör enda väidete tõendamiseks. Prokurör on esitanud A.A suhtes varjatud jälgimise loa alusel koostatud protokolli. Seega antud kohtuasjas viidatakse, et konkreetselt ükski luba ei ole antud konkreetselt A. Paluoja suhtes jälitustoimingute läbiviimiseks. Käesolevas asjas on kohtule esitatud tõendina 14.03.
  2. a varjatud jälgimise kohta jälitustoimingu protokoll (tl 44), millest nähtuvalt toimetati varjatud jälgimist ringkonnaprokurör Aarne Pruusi 21.01.
  3. a varjatud jälgimise loa alusel A.A suhtes. Kohtukoosseis kontrollis antud varjatud jälgimise loa vastavust nõuetele ja leidis, et luba on õiguspärane ja motiveeritud ning: a) riivete ja nõuete osas tuleb arvestada sedagi, et varjatud jälgimine on väiksema riivega kui nt salajase pealtkuulamise toimingu luba, ehkki viimase osas on varasemalt leitud, et see oli õigusvastane. Varjatud jälgimise põhistamine eeldab seega mõnevõrra madalamaid nõudeid salajase pealtkuulamise õiguspäraseks põhistamiseks; b) kooskõlas RKKKo-ga asjas nr 3-1-1-89-15 ei saa ka väita, et selle varjatud jälgimise loa andmisel oleks tuginetud varajasema (õigusvastase) loaga kogutud teabele, sest 9

(14)1-23-5060 antud toimingu load on antud välja pea samal ajal ning sellist tuginemist ei kinnita ka varjatud jälgimise loa tekst. Seega sel argumendil ning juhindudes antud Riigikohtu seisukohast, ei ole antud varjatud jälgimise luba õigusvastane;
  1. c)kokkuvõtvalt on piisavalt, arusaadavalt ja nõuetekohaselt varjatud jälgimise luba motiveeritud, sh ultima ratio küsimuses. Kõik olulised momendid on kajastatud, vaatamata sellele, et sellisteks toiminguteks lubade andmine toimub äärmiselt piiratud ajaakent arvestades. Prokuröri kaalutlused olid antud hetkel õiged ja piisavad nii eraldivõetuna ex ante, kui ka kinnitab seda järgnev menetluse käik post ante, sest küllaldase tõendikogumiga on tuvastatav, et A.A andis A. Paluojale süüdistuses toodud koguses GBLi. Oluline on seegi, et ka jälitusametnikust tunnistaja O,O ütlustest (29.11.2023. a ip lk 5) selgus, et süüdistuses toodud kuupäeval korraldatud avaliku menetlustoimingu tegemine oli juba eelnevalt planeeritud elulisest tõsiasjast just C.C sünnipäeva toimumise tõttu, millest ainuüksi võis eeldada, et antud asjaga seotud kahtlusalused käitlevad sel päeval ka narkootilisi aineid. Lisaks peab maakohus oluliseks antud vaidlusküsimuse hindamisel võtta arvesse alljärgmisi põhimõtteid, kui viidatakse, et üks õigusvastane jälitustoiming (toimingute hulgast, ehkki ei ole kasutatud seda tõendina) annaks sisult justkui n-ö indulgentsi süüdlastele ja ka nn juhuleiuga välja tulnud isikule (A. Paluojale, kes sai GBLi A.Alt) ajateljel kõigi võimalike edasiste rikkumiste suhtes ja mille ilmnemise fakti nn välismaailmas ei saa terve mõistuse seisukohast enam eitada (narkoaine ju objektiivselt leiti):
  2. a)antud kaitsja väidet ja õigusvastase jälitustoimingu mõju tuleb analüüsida seega tõendite kogumise protsessile ja sellega seotud tulemusele ning sh seda, kuivõrd on võimalik vaadata teatud menetlustoiminguid ja nende tulemusi ka eraldi, arvestades asjakohaseid ja olulisi põhimõtteid;
  3. b)maakohtule on täiesti teada asjaolud, et jälitustoimingu õigusvastasus ja selle kui mittekonventsionaalse menetlustoimingu teatud minetused mõjutavad kogutud tõendi kasutamise võimalusi rangelt, s.t õigusvastase jälitustoiminguga kogutud tõendit ei saa kasutada tõendina ka piiratud ulatuses, isegi kui see pole asjas määravaks tõendiks;
  4. c)käesolevas asjas puudub igasugune tuvastatav oluline kahjulik mõju A. Paluoja tõendite kogumile seoses A.A suhtes välja antud salajase pealtkuulamise loa õigusvastasusega. Käesolevas asjas ei ole esitatud üldse õigusvastaseks tunnistatud salajase pealtkuulamise kohta jälitusprotokolli A. Paluoja süü vm asjaolu tõendamiseks, vaid kaitsja viitab mingile defineerimata negatiivsele mõjule, mille olulisust ei ole võimalik kohtul aga kuidagi sedastada. Nimelt, praktikas on kohtuasju, kus konkreetset süüdistust või süüdistuse asjaolu tõendatakse osaliselt või täielikult vastavate ebaseaduslike jälitustoimingute protokollides toodud kõnedega ning selle kaudu on olemas ka võimalik mõju, mida kohus saab hinnata. Antud juhul kohus võib vaid tõdeda, et kui sellel ka oli mingi mõju, siis puudub oluline mõju A. Paluoja tõendite kogumile;
  5. d)arvestades eeltoodut on maakohus seisukohal, et isegi kui kaitsja poolt viidatud õigusvastane jälitustoiming teatud osas võis mõjutada A.A poolt juhitud mootorsõiduki kinnipidamise otsust, ei soovitud A. Paluoja süüd selle jälitustoimingu protokolliga tõendada, mis on õigusvastane. Kohus rõhutab, käesolevas asjas on ajateljel ka piisavalt muid tõendeid ilma jälituseta, mis tõendavad A. Paluoja süüdistuse ära. A.A, B.B ja A. Paluoja süüditusasju on olnud võimalik kohtul arutada ka igaühe suhtes eraldi;
  6. e)maakohus ei nõustu ka sellega, et olukorras kui isegi nt üksnes jälitustoiming või osa jälitustoimingust, mis viis isiku kinnipidamiseni, on õigusvastane ja kui on muid tõendeid lisaks (nagu antud juhul) - nt rinnakaamera salvestis jm järgnevad tõendid ajateljel, et siis oleks võimalik justkui igasugu analüüsita a priori n-ö ära 10
(14)1-23-5060 unustada/kustutada mälust see, kui mõnelt isikult siiski leitakse suures koguses narkootilisi aineid, mida ta valdab ebaseaduslikult ehk vastava loata. A. Paluoja ei süüdistata ka kuriteokatses salaja kuulatud kõnede alusel, ilma, et oleks nt leitud üldse temale kuuluvaid narkootilisi aineid. Ainete leidmine A. Paluoja valdusest on aga uus tekkinud tõend, mida ei saa eirata;
  1. f)kaitsja on leidnud, et tegemist oleks niivõrd räige isikupuutumatuse riivega meie vabadusi kaitsval maal, kui mis tahes määral õigusvastane jälitustoiming võib mängida teatud rolli selliste ainete leidmisel. Sellist kaitsja seisukohta ei ole kohtukoosseis nõus jagama, et see tooks kaasa alati teatud automatismi koos n-ö immuunsuse sarnase seisundiga kõigile, kes mis tahes viisil asjaga n-ö vahele jäävad. Selle seisukohaga ei saa kuidagi ilma analüüsita kergekäeliselt nõustuda, kui just nn vabadusi tõesti kasutatakse kuritegude toimepanemiseks (puudub õiguspärane vabadus panna toime kuritegusid ja ootus, et riik suleb selle ees silmad lõplikult) ja vabadused on samuti piiratud teiste isikute õigushüvede kaitseks. Antud juhul on selleks karistusõiguslikult kaitstav õigushüve, mis peab prevaleerima isiku „vabaduse“ üle käidelda suures koguses narkootilisi aineid, mida Riigikogu tahe on Karistusseadustikus käsitlenud kui esimese astme kuritegu;
  2. g)oluline on seegi, et antud kohtuasjas ei ole esitatud väiteid ja selle kohta puuduvad ka igasugused tõendid, et käesolevas asjas tõenditega seotud uurimistoiminguid läbi viinud ametnikud oleksid rikkunud tahtlikult või räige hooletusega mingeid menetlusnorme, et seeläbi isikuõigusi rikkuda;
  3. h)samuti ei ole käesolevas asjas esitatud väiteid ega selgu ka kohtuasja materjalidest nt mis tahes võimalikke räigemaidki pahatahtlikke motiive nt kellegi süüdi lavastamiseks, tõendi kunstlikuks loomiseks või vihavaenu kohta, mida kannaksid asjaga seotud ametnikud või justkui oleksid olnud neil kõrvalisi lubamatuid eesmärke peale kriminaalasjas objektiivselt tõe tuvastamise. Seega isikuõiguste riived on seatud antud väljastatud jälitustoimingute lubadega vastavalt kohtuniku ja prokuröri poolt, teadmata, et palju aega hiljem võidakse tuvastada ühe loa õigusvastasus teise kohtukoosseisu poolt. Seega on ametnike poolt tegutsetud siiras usus karistusõiguslikult kaitstud õigushüvede kaitsel;
  4. i)kui antud GBLi käidelnud isikuteni ei oleks jõutud, oleks ka ex post järelduvalt selgelt käideldud edasi suures koguses narkootilisi aineid ja õigusvastane tegevus oleks jäänud tõkestamata – selles kõiges puudub vähimgi alus kahelda. Tõkestamine ja õiguslik hinnang sellisele valdamise faktile on aga õigusriigis vältimatu. Põhimõttel, et õigus ei saa sulgeda silmi ega taganeda ebaõiguse ees ning on püütud toimida heas usus kõigi isikute õigusi arvestades. Lisaks on uurijate poolt narkootiliste ainete kui tõendi leidmise hetkest võimalik ajatelge õiguspäraselt hinnata ka sellest hetkest, kui isikud kinni peeti. Kohus rõhutab, jälitusload olid antud mitte A. Paluoja, vaid A.A suhtes, kelle kinnipidamise käigus leiti A. Paluoja autost viimasele kuuluvad GBLi sisaldavad süstlad. Maakohus on seisukohal, et eeltoodud põhimõtteid arvestades ei ole kaitsja etteheited asjas tõendite kogumiga piisavalt haakuvad - sh arvestades ka Riigikohtu juhiseid - ning nii olulised, et see mõjutaks kohtuasja seisu A. Paluoja vastutusest vabastavalt.1 2. Kaitsja leidis, et sõiduki läbiotsimine oli igal juhul ebaseaduslik, sest: 1 Kaitsja seisukohad justkui püüaksid kunstlikult juurutada mingit osa USA kohtupraktika nn mürgise puu vilja doktriinist, kuid seda siiski osaliselt, unustades, et ka sellest on väga olulisi erandeid, mil kuriteo ilmnemise fakte välises maailmas ei saa kohus enam eirata. 11
(14)1-23-5060 1) seaduslik alus A.A sõiduki läbiotsimiseks edasilükkamatul juhul puudus. Selle läbiotsimise teostamiseks kiirendatud korras ei olnud põhjust, kuivõrd sõiduki kinnipidamiskohast oli aega toimetada sõiduk veel politsei territooriumile; 2) lisaks esitati eeluurimiskohtunikule toimingu käigus teavet, mis ei olnud õiguspärane (kaitsja väidab ja eeldab, et kohtunikule esitati ka salajase pealtkuulamise materjale, mis tingis kohtuniku poolt läbiotsimise lubatavaks tunnistamise). Luba anti prokuröri poolt 12.02.2022. a kell 21.36 ja sõiduki läbiotsimisega alustati X juba samal päeval kell 23.00 (tl 17-19). Maakohus ei nõustu väitega, et puudus alus sõiduki kiirendatud korras läbiotsimiseks alljärgmistel motiividel:
  1. a)kaitsja poolt väidetud asjaolud ei anna alust järeldada, et kiirendatud korras ei olnud prokuröri luba põhjendatud. Ka läbiotsimine viidi loa saamisest alates läbi võimalikult kiiresti;
  2. b)väide, et eeluurimiskohtunik oli liigselt mõjutatud just hiljem õigusvastaseks osutunud salajase pealtkuulamise tulemustest, ei ole tõsiselt võetav ainuüksi juba olukorras, kus tõepoolest keelatud narkootiline aine süstaldes leiti ehk kuriteo asjaolud olid n-ö välismaailmas menetleja jaoks objektiivselt vaieldamatult ilmnenud ning kinnipidamist püüdis kahtlust äratavalt takistada ka A.A. Oluline on see, et tõendeid kuriteo kohta oli kogumis enam kui vaid üks jälitustoimingu tulemus.
  3. c)ainuüksi süstalde leidmine ja ülal kirjeldatud A.A käitumine sündmuskohal oli piisav, et kuriteo jälgi ja selle kaudu kurjategijate ringi kiiresti tuvastada. Tegemist on põhjendatult aktiivse menetluse juhtimisega prokuratuuri poolt, mille osas kohtul antud asjaolude pinnalt ei saa olla vähimaidki etteheiteid prokuratuurile, sest olukorras, kus alustatakse avalikke menetlustoiminguid (kinnipeetud isikute ring oli – auto täis) tahes tahtmata toimub ka teatud võidujooks ajaga, sest ka nn vastasvõistkond – võimalikud kahtlusalused – saavad teada, et nende tegevused on võetud uurimisorganite poolt aktiivselt n-ö luubi alla ning seetõttu peavad ka uurimisorganid kiiresti tõendite kogumise ja õigete järelduste tegemise tagama, sõltumata päevast ja kellaajast. Karistus

§ 56lg 1 tulenevalt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184lg 1 näeb karistusena ette ühe - kuni kümneaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 1-17-10162/351, p 41 ja
  3. aprilli
  4. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). GBLi ohtlikkuse järgi kuulub kergemate narkootiliste ainete hulka. Samuti tuleb süü suuruse määratlemisel arvestada narkoaine kogust, aine kogust koosseisu moodustamiseks. Võimalikke kohtupraktikas olevaid kaasuseid arvestades on A. Paluoja poolt käideldud narkoaine kogus niivõrd väike, et antud koguse suurust võis pidada A. Paluoja isikut arvesse võttes ka enda tarbeks soetamisena, millele viitavad ka tema sõltuvusprobleemid. Seetõttu on kohtu poolt põhjendatud loobuda karistuse mõistmisel sellest, et võtta aluseks antud sanktsiooni keskmine määr, vaid minna sellest oluliselt allapoole, mis vastab süü suurusele. 12

(14)1-23-5060 A. Paluoja puhul puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et juba ainuüksi seetõttu on välistatud karistuse mõistmine miinimummääras (prokuröri karistusnõue). Eeltoodut arvestades tuleb A. Paluojale

§ 184lg 1 järgi mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Kohus ei pea põhjendatuks aga A. Paluojale šokivangistuse kohaldamist (prokuröri karistusnõue), lähtudes narkoaine liigist – eeskätt selle kogusest ning asjaolust, et A. Paluoja puhul oli tegemist valdamise ja hoidmisega ning nt mitte müümisega. Samuti arvestades asjaolusid, et tal on ülalpidamisel laps ja olemas töökoht, mis võib maandada riske ja motiveerida koos kohase karistusega edaspidi suunduma õiguskuulekale teele. Samas kohus leiab, et arvestades kohtuasjast järelduvaid tõenäolisi A. Paluoja sõltuvusprobleeme, sh asjaolu, et GBLi tarvitas ta ka pärast antud süüdistuse järgi I astme kuriteo toimepanemist, peab ta olema suunatud piisavaks ajaks kriminaalhoolduse järelevalve alla vastavate lisakohustustega. A. Paluoja peab teadma, et vabadusse lõplik jäämine on nüüd vaid tema enda kätes kohtuotsuse hoolika täitmise kaudu. Juhindudes eeltoodust tuleb

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta talle mõistetud vangistus täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata, juhul kui Agur Paluoja ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi alljärgmiselt: 1)

§ 75lg 2 p 21 alusel on A.

Paluoja katseajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2)

§ 75lg 2 p 8 alusel on A. Paluoja katseajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 alusel tuleb A. Paluojalt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista sundraha 1812,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu 84 eurot ning DNA-ekspertiisi teostamise kulu 256,50 eurot, kokku 2153 eurot. A. Paluoja lepingulise kaitsja tasu jääb A. Paluoja süüdimõistmisest tulenevalt tema kanda. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada ekspertiisiaktiga nr 22EAN0193 tagastatud süstlad, mis asuvad Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla asitõendite ruumis Savi 2, Rapla. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Katrin Anto Rahvakohtunik Kübe Rahkema Rahvakohtunik 13

(14)1-23-5060 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.