← Eesti

1-23-4724/26

Obsah (4)§ 126§ 175§ 180§ 179

1-23-4724 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023.a, Rapla Kriminaalasja number 1-23-4724 (23263050112) Kohtunik Endla Ülviste Rahvakohtuni

§ dest 306, 311-313 järgi kohus otsustas:

  1. Süüdi tunnistada Merje Purgi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 14 (neliteist ) aastat vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja alguseks 25.04.2023.a.
  3. Tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  4. Rahuldada A.A tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõista Merje Purgilt välja 1253,01 eurot, mis tuleb kanda A.A arveldusarvele EX Swedbank AS-is.
  5. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lääne 1 1-23-4724 Prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla asitõendite hoidlas asuvad esemed: 2 paari teksapükse, sussid, väike pink, tühi viinapudel, pusa ja T-särk, 2 paari sokke ning päevasärk ja mobiiltelefon Huawei. 6.

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Merje Purgilt riigituludesse menetluskuludena kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 604 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 2181,60 eurot ja sundraha 1812,50 eurot, kokku 4598,10 eurot. Kaitsja sõidule kulutatud aeg ja sõidukulu 134,40 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr:EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

  1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtajaks tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu
  2. detsembril 2023.a. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 30 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
  3. Kohus, olles hinnanud kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid nende kogumis, leiab, et Merje Purgi pani toime temale süüksarvatava kuriteo KarS § 114 lg 1 p 1 järgi, s.o pani toime B.B tapmise piinaval viisil.
  4. 25.04.2023.a kell 12:16 helistas C.C Riigiinfo telefonile ja andis teada, et tema köögi põrandal on üks inimene surnud. Eile tuli külla ja nüüd on laip /tl 140, salvestis ümbrikus tl 141/. C.Ci kõne suunati Häirekeskuse numbrile 112 kell 12:
  5. Kõnest selgub, et C.Ci arvates on tal köögis põrandal surnu. B tuli külla ja nüüd ta on surnud, ta on köögis põrandal maas. Hommikul kella kümnest ei ole liigutanud. Katsudes tundus olevat külm ja ei liiguta üldse /tl 169, salvestis ümbrikus tl 170/.
  6. 25.04.2023.a kell 14:45 alustati X sündmuskoha vaatlust, mille käigus fikseeriti järgmist. Majja sisenedes avaneb esiku ukselt vaade kööki, kus on kapi ees selili meesterahva surnukeha, mida katab osaliselt tekk. Surnukeha pea pööratud vasakule valgete ustega kapi poole. Vasakul pool peast põrandal veri ja vereplasma, pea piirkonnas ja kaela mõlemal pool ülaosas massiivsed verevalumid. Vasakust kõrvast verejooks, kõrva tagaküljel vigastus (kõrv on osaliselt pea küljest lahti), kukla piirkonnas juuksed määrdunud verega, koljuluud komplemisel pehmed. Surnukeha kõhul, alumisest roidekaarest kuni kubemeni, ebakorrapärase kujuga pealisnahast irdunud ala. Vaatlusprotokolli kohaselt on surnukeha pea kaugus kapist 0,1 meetrit, kapil surnukeha pea juures veremäärdumised kuni 0,5 meetri kõrgusel põrandast, parempoolse ukse keskel diagonaalne verekahtlane määrdumine, kapi uksel verepritsmed läbimõõduga 1-3 mm. Kapiukse 2 1-23-4724 alumisel äärel keskel verekahtlane puute-hõõrde jälg. 10 cm kaugusel ukse parempoolsest servast ja 5 cm kõrgusel verekahtlased pritsmed 45 kraadise nurga all. Kapi juures põrandal, surnukeha pea all ja pea vasakul pool, rohkelt verd. Sündmuskohalt võeti kaasa B.B jalas olnud teksapüksid, verekahtlase määrdumisega teksapüksid toast parempoolse voodi pealt teki alt, verekahtlase määrdumisega sussid toa keskel oleva tugitooli alt, köögist pliidi eest väike pink/taburett, prügikastist tühi viinapudel verekahtlase määrdumisega, verekahtlastel määrdumistelt võeti DNA proovid ning õuest kuldset värvi telefon Huawei ja kilekott riietega. /tl 19-32/
  7. 25.04.2023.a kell 14:50 peeti sündmuskohal kahtlustatavana B.B tapmises kinni Merje Purgi, kellel oli kinnipidamise ajal seljas sinine T-särk, sinised teksapüksid, päevasärk ning jalas mustad sokid. /tl 147/
  8. Merje Purgi ennast kohtulikul arutamisel süüdi ei tunnustanud ning keeldus kohtuistungil ütlusi andmast. Kohus võttis prokuröri taotlusel tõendina vastu süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused.
  9. Merje Purgi kuulati 26.04.2023.a üle kahtlustatavana KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning tema ütlustest selgub järgmist. 24.04.2023.a pealelõunal tarvitas Merje Purgi koos oma elukaaslase C.Ciga alkoholi, umbes kella 20:30 paiku tuli neile külla B.B, kes oli silmnähtavalt joobes, tal oli raskusi püsti seismisega. B.B oli seljas must T-särki, must kapuutsiga ja eest lukuga dressipluus ning jalas tumesinise teksapüksid. Kui B külla tuli palus Merje Purgi tal T-särki näidata, kuna kahtlustas, et B on riidetäid. T-särgi krae oli tingusid täis ning õmbluste vahel riidetäid. Merje Purgi pani B. särgi ja dressipluusi kilekotti, viis õue trepi peale ning andis B. enda valge T-särgi. Nad jätkasid kolmekesi köögis viina joomist, mingit konflikti omavahel ei olnud. Umbes kella 22:30 paiku väsis Merje Purgi ära ning läks elutuppa magama, selleks ajaks olid nad ära joonud kaks 0,5 pudelit viina. B. ja C jäid kööki istuma ja juttu rääkima. Merje Purgi käis öösel kell 02:30 paiku köögis ning nägi, et B magas C samas voodis. Merje Purgi ärkas varahommikul, kella kuue paiku, läks õue tualetti. Ta nägi, et B magab köögis kapi ja elektripliidi ees põrandal. Toas põles tuli, tuli põleb köögis ööpäevaringselt. Tagasi tuppa tulles pani ta B teki peale, sellel ajal Bsärki seljas ei olnud, seda, kas B oli kuskilt verine, Merje Purgi öelda ei oska. Võib-olla nägi, võib-olla mitte, ei oska vastata. Merje Purgi jäi kööki laua taha, istuma ja suitsu tegema. Samal ajal tõusis C. ning nad jõid viimase 0,5 liitise viinapudeli tühjaks. Peale viina joomist läks Merje Purgi uuesti magama, ärkas, kui kiirabi tuli. C., et B. on surnud. Selle ajal, kui B külla tuli olid Merle Purgil seljas sinine T- särk ja teksapüksid, millised pani politsei saabudes voodile padja kõrvale. Kuidas teksapüksid veriseks said, ta ei tea. /tl 194-196/ Merje Purgi 18.07.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et nad võtsid kolmekesi koos viina, tema läks magama, kui oli pime. Umbes poole viie ajal tegi tuld pliidi alla, tahtis koerale kartulikoori keeta. Ta ei vaadanud aga eks B seal põrandal oli, kui ta on juua täis ei pane kõik asju tähele. Ta ärkas kell kuus üles, B magas põrandal elektripliidi ja kapi ees, pani talle vatiteki peale. Mingit verd ta B juures ei märganud. Kui B tekki peale pani leidis maast tema dokumendid ja pani need endale taskusse. /tl 197-202/
  10. Esimesel ülekuulamisel esitati Merje Purgile lühikene kolmerealine kahtlustus ning selles B.B surnukehal leitud vigastusi ei loetletud. Teisel korral esitatud kahtlustuses loetleti üksikajalikult kõik surnukehal sedastatud vigastused, s.h ka põletus kõhu piirkonnas, ning Merje Purgile meenus, et ta tegi kella poole viie ajal tuld pliidi alla, et koerale kartulikoori keeta. Eeltoodu näitab, et Merje Purgi, olles lugenud kahtlustuse teksti, on püüdnud oma ütlusi kohandada, et põhjendada B.B kehale põletuse tekkimist. Kohtu hinnangul on aga Merje Purgi ütlused tervikuna ebausaldusväärsed ning kohus jätab need kohtuotsuse aluseks olevast tõendikogumist välja. Oma 3 1-23-4724 seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.
  11. Tunnistaja D.D ütlustest nähtub, et Merje Purgi helistas päeval, enne juhtunut, oli vaja X sõita telekapuldile järgi. Tunnistaja võttis Merje Purgi metsatuka juurest peale, läksid X B.B juurde, võtsid puldi ja läksid poest läbi, kuna Merje tahtis kahte „lapikut“. Tunnistaja viis Merje Purgi koos B.Bga metsatukka. /tl 204 p-205 p /
  12. Merje Purgi ütlused on vastuolus tunnistaja ütlustega, milles kohtul puudub vähimgi alus kahelda. Merje Purgi ütlustest nähtub, et 24.04.2023.a pealelõunal tarvitas ta koos oma elukaaslase C.Ciga alkoholi, umbes kella 20:30 paiku tuli neile külla B.B, kes oli silmnähtavalt joobes, tal oli raskusi püsti seismisega. Tunnistaja võttis aga Merje Purgi metsatuka juurest peale, nad läksid X B.B juurde, tunnistaja viis Merje Purgi koos B.B metsatukka. Seega läks B.B koos Merje Purgiga viimase elukohta, kus nad kolmekesi koos C.Ciga alkoholi tarvitasid.
  13. Tunnistaja C.C, kes on Merje Purgiga koos elanud peaaegu 30 aastat, on nägemispuudega, enda sõnul pime alates 1996 aastast. Tema ütlustest nähtub, et B.B tuli eelmisel õhtul hilja, kella 22 ajal. Võtsid koos viina, mingit konflikti ei olnud. C.Ci kuuldes kedagi ei rünnatud, ta kuulas öösel valjusti juturaamatuid, ei pannud midagi tähele. Kui tunnistaja ärkas oli Merje köögis ja ütles:„ ära B peale astu, ta magab“. Nad võtsid Merjega pitsi viina, Merje läks magama. C.C helistas kõnesüntesaatoriga telefoniga Häirekeskusesse kuna külaline oli köögis pikali ja ei liigutanud. Tunnistaja tonksas enne helistamist käega tema jalga, ta ei liigutanud. Teadmine, et ta ei ela tuli siis, kui kiirabi saabus. Tunnistaja selgitas, et Merje on kaine peaga väga hea aga joobes võib ettearvamatu olla, ta hakkab teinekord sellist jama ajama, et on tunne, et ta on deliiriumis. Merjega on suhted läinud probleemseks, see on olnud vastastikune, tunnistaja on läinud tema peale tigedaks. Vastastikust vägivalda on ka olnud. /tl 205 p-209/
  14. Kohtu hinnangul ei ole ka tunnistaja C.Ci ütlused usaldusväärsed. Tema ütlused on vastuolus tema enda kõnedega Riigiinfo telefonile ja Häirekeskusesse, millest nähtub, et ta oli juba helistades teadlik, et B.B on surnud. Kohus möönab, et nägemispuude tõttu võisid C.Cile B.B surmaga lõppenud sündmuse asjaolud mõnevõrra arusaamatuks jääda, kuid eluliselt ei ole usutav, et ta midagi ei kuulnud või toimunust ei teadnud. Kohus jätab ka tema ütlused, kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.
  15. 25.04.2023.a sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud verekahtlase määrdumisega esemeid vaadeldi asitõenditena ning tuvastati, et voodi pealt kaasa võetud Merje Purgi teksapüksid olid verega määrdunud: verejälg oli pükste tõmbluku kattel, parema sääre esiküljel olid verejäljed küljeõmblusest 11 cm ja värvilist 24 cm kaugusel ning küljeõmblusest 18 cm ja värvlist 33cm kaugusel; parema sääre esiküljel olid verepritsmed sääre alumises servast 24 cm kaugusel ning imbumisjäljed pükste allservas välimise küljeõmbluse piirkonnas. Verejäljed ja määrdumistunnused olid ka parema sääre tagaküljel sääre alumises servas. Vasaku sääre esiküljel olid verepritsmed küljeõmblusest 16 cm ja värvilist 37 cm kaugusel. Kõnealuste teksapükste taskust leiti B.B pangakaart ja erinevad sedelid. Merje Purgil kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud päevasärk ja sokid olid samuti verega määrdunud. Muuhulgas fikseeriti päevasärgi esiküljel parema õla piirkonnas ning parema varruka õlapiirkonnas verekahtlane määrdumine pritsmetena. Asitõenditena vaadeldi ka õuest kilekotist leitud T-särki ja dressipluusi, millelt leiti samuti verekahtlasi määrdumisi, kuid vaatluse käigus ei fikseeritud seda, et kõnealustelt riietelt oleks leitud riidetäisid või tingusid. /tl 32-79/ On üldteada, et riidetäi hammustus põhjustab sügelemist ning kratsimise tagajärjel tekkinud kriimud põhjustavad mädaville, nahalöövet ja koorikuid. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis ei kirjeldata aga B.B surnukehal selliseid vigastusi. Seega ei vasta tegelikkusele Merje Purgi ütlused selle kohta, et ta viis B.B riided kilekotiga õue, 4 1-23-4724 kuna need olid täis tingusid ja riidetäisid.
  16. DNA ekspertiisiaktist 23E-GE0545 nähtub, et Merje Purgi küünte alt võetud DNA proovide analüüsidel saadud DNA segaprofiil sisaldab B.B bioloogilist materjali. Sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud sussidelt leitud verekahtlastelt määrdumistelt võetud proovidest leiti B.B bioloogilist materjali, s.h vasaku jala sussi siseküljel oleva tallaosa keskosalt võetud proovis ja parema jala sussi väliskülje kannaosalt võetud proovis sisalduv bioloogiline materjal pärineb B.B (tõepärasuhe 1021). Sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud Merje Purgile kuulunud teksapükste esikülje tõmbluku kattel asuvalt verejäljelt võetud DNA proovide analüüsidel saadud DNA segaprofiil sisaldab B.Be, C.Ci ja Merje Purgi bioloogilist materjali, kõnealuste pükste parema sääre esiküljel asuvalt vere imbumisjäljelt võetud DNA proovi analüüsil saadud DNA proovis sisalduv bioloogiline materjal pärineb B.B. (tõepärasuhe 1021). Merje Purgilt kahtlustatavana kinnipidamisel asitõenditena ära võetud sokkidelt võetud proovist P230115, mis oli võetud soki parempoolse külje ülemisel kolmandikul asuvalt verejäljelt leiti B.B bioloogilist materjali (tõepärasuhe 1021). Samuti leiti B.B bioloogilist materjali Merje Purgilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud päevasärgi esiküljelt parema õla piirkonnas asuvalt verepritsmelt ning päevasärgi parema varruka õlapiirkonnas asuvalt verepritsmelt. (tõepärasuhe 1021) /tl 125-137/
  17. Asjaolu, et Merje Purgi küünte alt leiti B.B bioloogilist materjali ning Merje Purgi riietelt leitud verest võetud proovides leiti B.B bioloogilist materjali lükkab täielikult ümber Merje Purgi ütlused ning kinnitab seda, et Merje Purgi kasutas B.B suhtes vägivalda ning tekitas temale süüdistuses loetletud vigastused. Merje Purgi triiksärgil tuvastatud verejäljed pritsmetena said aga paiskuda tema triiksärgile ainult siis, kui ta B.Be pea piirkonda peksis. Ka Merje Purgi teksapükstelt, toasussidelt ja sokkidelt leitud B.B veri sai kõnealustele esemetele sattuda ainult B.B peksmise käigus. Sündmuskoha vaatluse tuvastati rohkelt verd surnukeha pea all ja pea vasakul pool kapi juures põrandal ning kapiuksel surnukeha pea juures fikseeriti verejäljed, ka pritsmetena. Mujal ruumi põrandal verejälgi ei tuvastatud. Kapi juures põrandalt on selgelt piiritletud vereloik, ei ole näha, et sellesse oleks astutud /vt sündmuskoha vaatlusprotokoll fotod nr 8, 9 ja 10/, seega said toasussid ja sokid B.Be verega määrduda ainult kokkupuutel tema kehaga ehk Merje Purgil olid sokid ja sussid jalas, kui ta kannatanut jalgadega peksis. Verejäljed pritsmetena köögikapi uksel surnukeha pea juures viitavad aga sellele, et maaslamavat B.Be peksti pea piirkonda köögikapi juures.
  18. Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist 23E-AOS0037/PR51 nähtub, et B.B surma põhjuseks on liittrauma, s.o pea, kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumi, traumaatilise ämblikvõrkkelmealuse verevalumi, näokoljuluude murdude, keeleluu vaskpoolse suure sarve ja kilpkõhre vasakpoolse ülemise sarve nihkega murru ja masiivsete verevalumitega pea ning kaela piirkonnas, samuti mõlemapoolsete roiete murdudega mitmel keha anatooomilisel joonel, mille tagajärjel tekkisid trauma varajased tüsistused koos peaaju tursega. B.B surm võis saabuda 25.04.2023.a hommikul kella kahe ja kuue vahel. B.B surnukehal fikseeritud vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel. Pea, kaela, kehatüve ning jäsemete piirkonna vigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku, juustega kaetud peanahale, kaelale, kehatüve ja jäsemete piirkonda kõvade piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas rusikatega ja kängitsetud jalaga. Välistatud ei ole, et osad vigastused kehatüve tagumisel ja külgmisel pinnal võivad olla tekitatud kukkumisest või hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Keeleluu vasakpoolse suure sarve murd ja kilpkõhre vasakpoolse ülemise sarve nihkega murd koos verevalumitega ümbritsevas koes viitavad võimalikule kägistamisele kätega ja/või kaela piirkonda suunatud löökidele kängitsetud jalaga. Kõrge temperatuuri toimel saadud põletus kõhul võib olla saadud löögist kuuma ümara kujuga esemega, selline vigastus põhjustab kannatanule korduvalt valu. B.B surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ja 5 1-23-4724 tõenäoliselt saadud lühikest aega enne surma ning ka suremisprotsessi käigus. B.B surnukehal esinevad tüüpilised enesekaitsele viitavad vigastused, s.o nahaalused verevalumid mõlema küünarvarre siseküljel võivad olla saadud enesekaitse käigus pea ja kehatüve piirkonda suunatud löökide pareerimisel. /tl 80-121/
  19. Kuna puudub vähimgi alus arvata, et 24.04.203.a õhtul ja 25.04.2023.a varahommikul viibis Xs peale B.B, C.C ja Merje Purgi veel keegi ning C.C ei olnud tänu oma nägemispuudele võimeline B.B peksmises osalema on kohus veendunud, et Merje Purgi peksis B.Be korduvalt ja jõuliselt rusikatega, kängitsetud jalgadega ning tuvastamata tömbi esemega, põhjustades B.Ble liittrauma, mille tagajärjel saabus B.B surm. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et B.B surnukeha organkompleks on väheselt vereküllane, verekaotusele iseloomulike tunnusteta, maos vigastusi ei sedastatud, kuid maost leiti rohket vahutavat verd ja 128 grammi tumedaid limaga segunenud veretükke ning radioloogilisel uuringul leiti hambakroon surnukeha söögitorus. Rohke allaneelatud vere leidumine maos ja võõrkeha söögitorus viitab, et vigastused on tekitatud teatud ajavahemiku jooksul, mis on mõõdetav kümnete minutitega, ning sellel ajal on kannatanule tekitatud korduvalt valu. /tl 83, tl 84, tl 118/ Üldteada on, et teadvuse kaotanul puudub neelamisrefleks, seega oli B.B sellel ajal, kui Merje Purgi teda peksis, teadvusel kümnete minutite jooksul, neelates alla verd ja hambakrooni. Teadvusel olekule viitab ka asjaolu, et B.B kaitses ennast pea ja kehatüve piirkonda suunatud löökide eest. Arvestades B.B surnukehal sedastatud vigastusi põhjustas Merje Purgi toimepanduga B.Ble elupuhuselt suurt valu. Merje Purgi, pekstes B.Be korduvalt, jõuliselt rusikatega, kängitsetud jalgadega ning tuvastamata tömbi esemega pea, kaela ja keha piirkonda, millega põhjustas kannatanule elupuhuselt suurt valu ning liittrauma, mille tagajärjel saabus surm, pani toime tapmise piinaval viisil. Merje Purgi pani kuriteo toime otsese tahtlusega, pekstes B.Be korduvalt rusikatega, kängitsetud jalgadega ning tuvastamata tömbi esemega pea piirkonda, teadis ta, et põhjustab kannatanu surma.
  20. Merje Purgi pani toime KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning temale tuleb toimepandu eest karistus mõista. Karistuse mõistmine
  21. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 114 lg 1p 1 sanktsioon näeb kaheksa kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Merje Purgi peeti kahtlustavana kinni 25.04.2023.a kell 14.50 /tl 147/ ning vahistati Pärnu Maakohtu 26.04.2023.a määrusega /tl 148-151/. Karistusregistri registriteate kohaselt Merje Purgi ei oma kehtivat kriminaalkaristust /tl 163-168/. Merje Purgi on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud vägivallakuritegude eest. Pärnu Maakohtu 11.06.2009.a otsusega tunnistati Merje Purgi süüdi KarS § 200 lg 1 järgi, selles, et tema pani toime röövimise lüües kannatanut kirvega pähe ning Pärnu Maakohtu 20.09.2013.a otsusega tunnistati Merje Purgi süüdi KarS § 121 järgi selles, et tema lõi korduvalt rusikaga vastu pead voodis maganud kannatanut. Kustunud karistused on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest (RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76; RKKK 2.11.2023, 4-22-4139) ning käesolevas kriminaalasjas tuvastatut arvestades on Merje Purgi vägivallateod muutunud aja jooksul järjest raskemaks ja ohtlikumaks. 6 1-23-4724 Süü suuruse hindamisel arvestab kohus korduvate löökide intensiivsust ja tekitatud tervisekahjustuste ulatust ning Merje Purgi poolt toime pandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd keskmiseks, tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes Merje Purgi isikust, kes ei tunnistanud toimepandut ega väljendanud kahetsust, leiab kohus, et Merje Purgile kohaseks karistuseks, mis mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid, on vangistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus mõistab Merje Purgile KarS § 114 lg 1 p 1 järgi karistuseks neliteist aastat vangitust, KarS § 68 lg 1 alusel arvab kohus eelvangistuse karistusaja hulka ning loeb karistuse kandmise aja alguseks Merje Purgi kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 25.04.2023.a. Tsiviilhagi
  22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. A.A esitas 20.07.2023 tsiviilhagi Merje Purgi vastu 1253,01 euro nõudes. Hagi kohaselt tekkisid B.B surma tõttu A.Al järgmised kulutused: urni haua kaevamine 60 eurot, X arve 559 eurot, kütusekulud 49,10 eurot, peielaua maksumus 1250 eurot, flöödimängija ja jutlustaja tasu 220 eurot, hauakivi 90 eurot, kulud kokku 2228,01 eurot. X maksis välja matuse toetuse 250 eurot ja Sotsiaalkindlustusametile on esitatud taotlus kuriteo ohvri hüvitise saamiseks, mis on 725 eurot (tl 8-9, tl 142-145). Kriminaalasjas on tõendatud Merje Purgi süü KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Merje Purgi A.Ale varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuste olemasolu osas. Merje Purgi ei tunnistanud ennast süüdi ega nõustunud seetõttu ka esitatud tsiviilhagiga. Kohtul puudub alus kahelda A.A nõude suuruses ning kohus leiab, et A.A tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab VÕS § 1043 alusel Merje Purgilt välja 1253,01 eurot, mis tuleb kanda A.A arveldusarvele EE382200001103015221 Swedbank AS-is. Asitõendid 20.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetu asjana kohtuotsuse jõustumisel Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna asitõendite hoidlas asuvad järgmised esemed: Pakend 1: B.Bl jalas olnud teksapüksid; pakend 2: Teksapüksid toast parempoolse voodi pealt teki alt, millel verekahtlane määrdumine; pakend 3: Sussid toa keskel oleva tugitooli alt, millel verekahtlane määrdumine; pakend 4: Köögist pliidi eest äravõetud väike pink; pakend 5: Prügikastist leitud tühi viinapudel verekahtlase määrdumisega; pakend 9: Kuldset värvi kaantega mobiiltelefon Huawei; pakend 10: Õuest kilekotiga riided: pusa ja t-särk; pakend 11 B.B sokid WORK ning Merje Purgilt kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud ja ära võetud verekahtlase määrdumisega päevasärk ja sokid. Kriminaalmenetluse kulud 21. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

7 1-23-4724 Käesolevaks kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 3 alusel on menetluskuludeks ekspertiisi tegemise kulud, s.o 31.05.2023 tehtud kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 604 eurot ja 22.06.2023 tehtud DNA-ekspertiisi tegemise kulu 6612 eurot s.o, kokku 7216 eurot. DNA-ekspertiis teostati 25.04.2023 sündmuskoha vaatlusel esemetelt võetud DNA proovidele ja Merje Purgilt, B.Blt ja C.Cilt võetud DNA proovidele eesmärgiga määrata sündmuskohalt võetud ja ekspertiisiks esitatud DNA proovides Merje Purgi, B.B ja C.Ci bioloogiline materjal. Kohus leiab, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses ilmselt käib osalise töövõimega süüdimõistetule üle jõu ning jätab tema resotsialiseerumisväljavaateid arvestades DNA ekspertiisi tegemise kulu, summas 6612 eurot, riigi kanda. Seega tuleb Merje Purgil hüvitada ekspertiisi tegemise kulud summas 604 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses kokku 648 eurot ja kohtumenetluses kokku 1668 eurot. Kohtumenetluses esitatud määratud kaitsja tasu sisaldab ka sõidukulusid ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 134,40 eurot, mis tuleb jätta riigi kanda. Seega tuleb Merje Purgil hüvitada määratud kaitsjale määratud tasu 2181,60 eurot.

§ 179

lg 1 p 1 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2023ndal aastal 1812,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kokku Merje Purgilt menetluskuludena välja 4598,10 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik, rahvakohtunikud 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.