Obsah (7)

§ 184§ 74§ 68§ 832§ 75§ 83§ 191

1-24-3005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juunil 2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-3005 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea T

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Joonatan Hallik Süüdistatav Viktor Melnitšenko – isikukood 36405160034, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx haridus, kodakondsus xxx, töökoht K OÜ, xxx, e-post xxx, telefon xxx, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Viktor Melnitšenko

§ 184

lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 2 aastat 6 kuud.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Viktor Melnitšenko ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 1

1. ei oma ega tarvita narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks, arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega;
2. süüdistatava nõusolekul jätkab osalemist SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse ambulatoorsel rehabilitatsiooniteenusel ehk järelteenusel;
3. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2023, s.o 1 päev.

§ 74

lg 1 alusel määrata Viktor Melnitšenko katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Viktor Melnitšenkolt KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 3 kohaselt sundraha osana 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 168 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 263, 52 eurot riigituludesse. Kohustada Viktor Melnitšenkot tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 187 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2244,02 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusse võib märkida: „Viktor Melnitšenko, kriminaalasi 1-24-3005, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigituludesse Viktor Melnitšenkolt sularaha 980 eurot (asub Rahandusministeeriumi Swedbank AS arvelduskontol nr XXX, arestitud Harju Maakohtu 14.07.2023 kohtumääruse 1-23-4216 alusel). Asitõendid: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, digitaalkaal (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud 2 Viktor Melnitšenkot süüdistatakse

§ 184

lg 1 järgi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses (s.o koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele), mis seisneb selles, et tema ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas, -isikult ja täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 11.04.2023 kella 10.51, suures koguses narkootilise aine amfetamiini sisaldusega ainet, mida seejärel valdas ebaseaduslikult. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud amfetamiini sisaldusega ainet hoidis ta ebaseaduslikult enda elukohas aadressil Xxx, kuni 11.04.2023 kella 10.51-ni, mil seal teostatud läbiotsimise käigus andis ta politseile vabatahtlikult välja toast laua pealt: - soonkinnisega kilekoti, milles 32,50 grammi valkjat tükilist pulbrit, mis sisaldab 22%, s.o 7,15 grammi puhast amfetamiini; - 2 soonkinnisega kilekotti, milles kokku 1,72 grammi pruunikat ainet, mis sisaldab 13%, s.o 0,22 grammi puhast amfetamiini, ja lisaks jälgedena, s.o alla 1% metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), s.o kokku 34,22 grammi ainet, mis sisaldab kokku 7,37 grammi puhast amfetamiini ja jälgedena MDMA-d. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja MDMA kuuluvad NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt amfetamiini puhul 1,3 g puhtast ainest, MDMA puhul 1,4 g puhtast ainest vastavalt EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni 04.02.2021 vastusest järelepärimisele. Seega käideldi käesolevalt narkootilist ainet amfetamiini koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt ca 57 inimesele (7,37/1,3x10=56,69) Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Viktor Melnitšenko toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Viktor Melnitšenko, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 21.05.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Viktor Melnitšenko süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.04.2023 kell 10.12 kuni kell 13.29, s.o 1 (üks) päev, ning ära kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 (kahe) aasta, 5 (viie) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et vangistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3 registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2-1 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.

§ 75

lg 2 p 5 ja süüdistatava nõusoleku alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal jätkama osalemist SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse ambulatoorsel rehabilitatsiooniteenusel ehk järelteenusel.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p 2, § 83-2 lg 1, konfiskeerida Harju Maakohtu 14.07.2023 kohtumääruse 1-23-4216 alusel arestitud Viktor Melnitšenko sularaha 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot, mis asub Rahandusministeeriumi Swedbank AS arvelduskontol nr XXX. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, § 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; soonkinnisega kilekotid, digitaalkaal (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 3 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäärast osa, s.o 1812,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 168 eurot ja määratud kaitsjatele makstud tasu 263, 52 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt 4 menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5