1-24-2722/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2024 1-24-2722 Ingeri Tamm Kriminaalasi Margus Reimani (isikukood 37504304929) süüdistuses karistusseadustiku § 1573 lg 1 ja § 3312 järgi kokkuleppemenetluses Viru Maakohtu
2. mai
3. a otsus Süüdistatav Margus Reiman, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Margus Reimani apellatsioon Viru Maakohtu
4. mai
5. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Prokuratuur, süüdistatav Margus Reiman ja tema kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova sõlmisid
7. mail 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe M. Reimani süüditunnistamiseks ning karistamiseks. Kokkuleppes märgiti, et süüdistatav peab maksma sundraha 1230 eurot ning hüvitama kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi tasust (1389,30 eurot) pool (s.o 694,65 eurot). Samuti on kokkuleppes kirjas, et süüdistatav võib tasuda menetluskulud 1924,65 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel ühe aasta jooksul pärast otsuse jõustumist.
8. Viru Maakohtus
9. mail 2024 toimunud istungil jäi M. Reiman kokkuleppe juurde.
10. Viru Maakohtu
11. mai
12. a otsusega tunnistati M. Reiman nimetatud kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Maakohus mõistis süüdistatavalt riigi kasuks menetluskuludena välja 1924,65 eurot ja määras, et ta võib need tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
13. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt toimus otsuse kättetoimetamine M. Reimanile AETi kaudu
14. mail
17. juunil
18. a vaidlustas M. Reiman maakohtu otsuse ja esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebuses taotleb ta menetluskulude ajatamist 2 aasta peale, sest 1230 euro tasumine ühe aasta jooksul käib talle sissetuleku puudumise tõttu üle jõu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et loeb kaebuse tähtaegseks. Kuivõrd maakohus tegi otsuse
20. mail 2024 ning see toimetati AETi kaudu kinnipeetavale kätte
21. mail 2024, siis ei tõusetu kaebetähtaja ennistamise vajadust.
22. Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
23. peatüki
24. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
25. Kuna M. Reimani apellatsioon puudutab kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega, saab ringkonnakohus apellatsiooni lahendades kontrollida vaid seda, kas maakohus järgis menetluskulude hüvitamise korda kindlaks määrates kokkuleppemenetluse sätteid ega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lõike 1 mõistes. Kokkuleppemenetluses lahendatud menetluskulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide KrMS
26. peatüki
27. jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele. Sellise aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt läbi vaatamata (vt nt RKKKm 1-225228/39, p 34 ja 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).
28. Ringkonnakohus leiab, et M. Reimanil pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust vaidlustada temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega. Apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist puudutavas osas KrMS
29. peatüki
30. jao sätteid või § 339 lõiget
31. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus määras menetluskulud ja nende tasumise korra kindlaks nii, nagu prokuratuur, süüdistatav ja kaitsja olid kokku leppinud: menetluskulud hõlmavad nii sundraha kui ka pooles ulatuses riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses ning need saab maksta ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. M. Reiman kinnitas
32. mail 2024 peetud istungil, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades ja selle sõlmimine oli tema vaba tahe.
33. Süüdistatava taotlust pole võimalik lahendada ka seetõttu, et KrMS § 180 lg 3 puhul lähtutakse analoogiast KrMS §-ga 424, st menetluskulusid on võimalik määrata tasumisele korraga ositi ühe aasta jooksul. Seega ei näe kriminaalmenetluse seadustik ette võimalust ajatada menetluskulude tasumise tähtaega kahe aasta peale.
34. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna M. Reimanil pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 2