← Eesti

2-24-7177/3

Obsah (7)§ 661§ 430§ 150§ 431§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Kohtujurist Anneli Alaveer Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2024, Võru kohtumaja Põlvas Tsiviilasja number 2-24-7177 Kohtuasi AS PlusPlus Capit

§ 661

lg 4 alusel kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele, sest pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD

  1. Tartu Maakohtu menetluses on AS PlusPlus Capital hagi M. S. väljamõistmiseks. vastu võlgnevuse
  2. Pooled esitasid 17.06.2024 kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu, milles palusid kohtul kinnitada kompromissi kirjalikus menetluses määrusega ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetluse. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 29.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. CLEEC-21001486 tuleneva võlgnevuse ja menetluskulude nõudes. Pooled on nõus sõlmima antud tsiviilasjas kompromissi ja lõpetama menetluse. Kostja M. S. tasub AS PlusPlus Capital arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 25056631 põhivõlgnevuse 9051,46 eurot, viivised 311,14 eurot, pool riigilõivust 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 213,50 eurot, kõik kokku 9996,10 eurot järgmise maksegraafiku järgi: alates 12.07.2024 kuni 12.05.2028 iga kuu 12-ks kuupäevaks igakuised osamaksed summas 216,60 eurot ning viimase osamakse hiljemalt 12.06.2028 summas 215,50 eurot. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 9051,46 € ulatuseni. Pooled märgivad, et nad on teadlikud

§ 430

lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §-is 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled välistavad tulenevalt

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

Pooled kinnitavad, et saavad aru määruskaebuse esitamise õiguse välistamise tagajärgedest, st kohtumäärus jõustub koheselt ja sellele ei ole võimalik määruskaebust esitada. Hageja palub vastavalt

§ 150

lg 2 punktile 1 tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust arveldusarvele nr. EE

  1. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromissi on võimalik kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 4.

§ 430

lg 1 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Kohtu hinnangul on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi. 2
  2. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. 7.

§ 431

lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 8. Pooled on loobunud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest, mistõttu

§ 661lg 4 alusel kohtumääruse peale ei ole võimalik määruskaebust esitada.

Riigilõivu tagastamine 9. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 840 eurot. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Tulenevalt

§ 150lg 2 p 1 tagastab kohus hagejale pool tasutud riigilõivust, so 420 eurot.

Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kompromissis märkimata menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.