4-24-1567/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 18.06.2024 Kohtuasja number 4-24-1567 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 08.05.

1. a määrus Sergei Jerini kaebuse läbi vaatamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerin (isikukood 36901142260), määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Viru Maakohtu 08.05.
3. a määrus muutmata ja Sergei Jerini määruskaebus rahuldamata.
4. Jätta käesolev määrus Sergei Jerinile tõlkimata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. 06.05.2024 registreeris Viru Maakohus Sergei Jerini kaebuse politsei- ja tolliametnike 17.03.
6. a tegevuse peale. Kaebuses on viidatud Maksu- ja Tolliameti 17.03.
7. a aktile nr 24LA0412811-1, millega seoses kaebuse esitaja avaldab rahulolematust ametiisikute tegevuse suhtes.
8. Viru Maakohtu 08.05.
9. a määrusega jäeti Sergei Jerini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri ning Maksu- ja Tolliameti 17.03.
10. a tegevuse peale läbi vaatamata. Maakohus leidis, et tal puudub pädevus kaebust sisuliselt läbi vaadata. Menetluses puuduvad viited väärteomenetluse algatamise kohta. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine kuulub HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse lahendamise kord on reguleeritud väärteomenetluse seadustikus. Sergei Jerin ei ole oma kaebust esitanud kohtuvälisele menetlejale. Lisaks on materjalidest arusaadav, et Sergei Jerini avalduse näol on oma sisult tegemist kaebusega 1 kohtuvälise menetleja tegevuse peale, mille läbivaatamine ja lahendamine ei ole käesolevas menetlusstaadiumis maakohtu pädevuses.
11. 29.05.2024 registreeriti Viru Maakohtus Sergei Jerini määruskaebus, mis edastati lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kaebusest nähtub, et Sergei Jerin sai kohtumääruse isiklikult kätte 16.05.2024 eestikeelsena. Kaebaja selgitab, et tema avaldus oli kohtusse saadetud emakeeles, s.o venekeelsena. Ta eeldab, et vastus saadetakse kohtust talle vene keeles ning selline õigus on talle tagatud põhiseaduse §-ga 51 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Sergei Jerin ei saa eestikeelsest määrusest aru ning ei saa seetõttu ennast adekvaatselt kaitsta. Kaebaja sõnul kohus ei tuvastanud, millist õigust on rikutud ja asjade tegelikku seisu ning valesti esitatud pöördumise korral tuleks see põhiseaduse § 15 alusel esitada kohtule, kelle pädevuses on asja lahendada. Kohus peab andma ka aega vigade paranduseks, kui kohtule ei ole pöördumise motiivid, asjaolud jne täpselt arusaadavad. Kui kohus leiab, et pöördumine on ebakorrektselt vormistatud, siis palub Sergei Jerin võimaldada temale õiguste kaitseks advokaati, sest ta ise ei ole nii pädev juriidilistes küsimustes. Kõik seadused peavad läbima põhiseadusega vastavuse kontrolli. Sergei Jerin palub algatada menetlus tema põhiseaduslike õiguste rikkumise kohta. Vastust soovib isik saada vene keeles. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei tingi maakohtu määruse muutmist ega tühistamist. Määruskaebus jääb edutuks.
13. Esmalt väidab Sergei Jerin, et kuna tema pöördus kohtu poole vene keeles, tulnuks kohtul talle ka vastata vene keeles. Selle väite esitamisel tugineb ta põhiseaduse (PS) § 51 lgle
14. Selle sätte kohaselt paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles.
15. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga. PS § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. PS § 52 lg 3 sätestab, et võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus. Kohtu- ja kohtueelsed menetlused viiakse läbi vastava menetlusliigi menetlusseaduse alusel. Nendest seadustest ei tulene, et kohus peaks tõlkima määruse sellesse keelde, milles kohtu poole on pöördutud.
16. Nii tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg-st 5, et eesti keelt mittevaldavale kahtlustatavale või süüdistatavale tõlgitakse isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) regulatsiooni kohaselt tuleb menetlusalusele isikule, kes ei valda keelt, milles menetlus toimub, tõlkida kohtuotsuse lõpposa ja kohtuniku põhjendused, ning seda võib teha suuliselt (§ 113 lg 3, § 135 lg 3). Seega ei ole isegi süüteomenetlustes õigus nõuda kõikide kohtulahendite kirjalikku tõlget.
17. Maakohus on selgitanud välja, et Sergei Jerini suhtes süüteomenetlust läbi ei viida. Seega tuleb dokumentide tõlkimine organiseerida ning sellega seonduvad võimalikud kulud kanda isikul endal. 2
18. Sergei Jerini Viru Maakohtule esitatud kaebuse kohaselt vaidlustab ta politsei- ja piirivalveametnike tegevust, kes palusid tal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise riigipiiri ületamisel ette näidata oma koti sisu ning kaebaja hinnangul ei suhelnud temaga kohaselt. Samas on viide ka Maksu- ja Tolliameti koostatud aktile. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et Sergei Jerini kaebuse läbivaatamine allub Viru Maakohtule, esile toodud ei ole. Maakohus on võimalikku väärteomenetluse olemasolu täiendavalt kontrollinud, pöördudes materjalide nõudmiseks Maksu- ja Tolliameti poole, kes asjaoludest tulenevalt saaks olla kohtuväline menetleja. Sergei Jerini suhtes väärteomenetlust algatatud ei ole.
19. Maakohus on asjakohaselt selgitanud, millisel viisil on isikul võimalik oma õigusi kaitsta juhul, kui tegemist oleks väärteomenetlusega. Selleks tuleb esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile. Kohtuvälise menetleja juhi kaebusega mittenõustumisel tuleb kohtuvälise menetleja kaudu saata kaebus maakohtule.
20. Kui tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, tuleb pöörduda halduskohtusse. Kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (haldusmenetluse seaduse § 109).
21. Viru Maakohus ei vaata läbi avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi. Sergei Jerini suhtes ei viida läbi väärteomenetlust, seega polnud tema avaldust põhjust käsitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusena. Isiku avaldus jäeti põhjendatult läbi vaatamata.
22. Sergei Jerin on ebaõigesti mõistnud PS §-st 15 tulenevat õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See ei tähenda õigust esitada lähimale kohtuasutusele nõrgalt seostatud tekstiga olukorra kirjeldus ja eeldada, et kohus tuvastab, kas kaebajal on probleem, leiab asjakohased argumendid kaebaja toetuseks ja teostab võimalikele kohaldamisele kuuluvatele seadustele põhiseaduslikkuse kontrolli.
23. On õige, et teatud juhtudel saadab kohus valesse kohtusse saadetud asja ise õigele kohtule. KrMS § 28 lg 1 kohaselt kontrollib kohus kriminaalasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades ja kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse. VTMS § 14 lg 2 järgi kohus kontrollib väärteoasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades. Kui kohus tuvastab ebaõige kohtualluvuse, koostab ta väärteoasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse. Analoogsed sätted on halduskohtumenetluses (HKMS § 10 lg 1) ja tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 65). Menetlusliigi üleselt toimib õigele kohtule edastamine riigi õigusabi saamise taotluse korral. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Seega polnud Viru Maakohtul kohustust kaebust teisele kohtule edastada. Selle sai vaid läbi vaatamata jätta ja tagastada.
24. Sergei Jerin on taotlenud kaebuses esinevate puuduste korral temale riigi õigusabi määramist. Ringkonnakohus ei leia, et määruskaebus oleks esitatud puudustega. Kaebuses on selgelt välja toodud, millises osas ta maakohtu tegevusega asja lahendamisel ei nõustu. Tema argumendid on kaebuse läbi vaatamiseks piisavalt selged.
25. Sergei Jerin soovib ringkonnakohtu vastust vene keeles. Käesoleva määruse p-des 6-8 toodud põhjendustel jääb see taotlus rahuldamata. 3
26. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Sergei Jerini määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 08.05.
27. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4