← Eesti

3-24-1448/28

Obsah (6)§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1448 Määruse kuupäev 14. juuni 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla kohust

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 13.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

  1. Esmalt mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et alates
  2. a veebruar kuni
  3. juuni 2024 ei saanud kaebaja meditsiinilist abi seoses kaebaja valutavate hammastega.
  4. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
  5. Kuna Tartu Vangla poolt
  6. juunil 2024 esitatud vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
  7. Et Tartu Vangla
  8. juuni
  9. a vastusest ilmneb, et vangla on kaebajale võimaldanud hambaarsti õe vastuvõtu, millest kaebaja on keeldunud, saab kohus aru, et X on esitanud lisaks hüvitamisnõudele kohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale koheselt hambaarsti vastuvõtt (st et kaebaja ei peaks eelnevalt käima hambaarsti õe vastuvõtul).
  10. Esmalt leiab kohus, et sellise sisuga kohustamisnõude esitamisel vaidlustab kaebaja vangla haldustegevust. Et praegusel juhul ei ole hambaarsti õe poolset keeldumist suunata kaebaja hambaarsti vastuvõtule, kuna kaebaja ei ole hambaarsti õe vastuvõtul käinud, vaidlustab kohtu hinnangul kaebaja vangla toimingut, mille kohaselt ei suunanud vangla kaebajat otse vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja, st hambaarsti juurde, vaid jättis selle hambaarsti õe otsustada.
  11. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

  1. Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale vaiet, milles ta nõuab hambaarsti vastuvõttu (ilma hambaarsti õe eelneva vastuvõtuta), siis ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda.
  2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi tervikuna kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

3 22.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 23.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. 24. Kuivõrd kohus tagastas käesoleva määrusega Xi kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning samuti ei käi kohtule teadaolevalt vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1 ja 2 mõistes.

Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

25. Kohus saab aru, et kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse vabastada kaebaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumise kohustusest. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja esitatud kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. 26.

§ 55

lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui

ei näe ette teisiti.

  1. Kohus leiab, et kaebaja
  2. ja
  3. juuni
  4. a riigi õigusabi taotlused tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha
  5. juuni
  6. a määruses, jättes selle rahuldamata. Kaebaja
  7. ja
  8. juuni 2024 avaldusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud taotlusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja on iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline osalema halduskohtumenetluses.
  9. Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.