lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine mh kinnistusraamatusse. Teised hagi tagamise abinõud ei ole antud juhul sobivad hageja soovitud eesmärgi saavutamiseks. Kuivõrd hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik tagada teiste abinõudega, siis on hageja taotletav abinõu ainuvõimalik menetlusliku olukorra säilitamiseks. Keelumärke kohaldamine ei koorma kostjat II üleliigselt, sest see iseenesest ei takista kinnistu osa kasutada ega sellel viibida. Järelikult on hagi tagamine hageja taotletud viisil põhjendatud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 12. Kohus leiab, et esitatud hagi tagamise taotlus tuleb rahuldada. 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud abinõusid võib kohus rakendada ka omal algatusel. 14.
lg 1 p 2 järgi on üheks hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse. 15. Kohus leiab, et hageja on lähtudes
lg-st 2 põhistanud oma nõuet, mille tagamist soovitakse, samuti ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja soovib teostada ostueesõigust ja omandada vaidlusaluse kinnistu mõtteline osa. Kostja II on keeldunud omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisest. Kohus nõustub, et kui kostja II kingib kohtumenetluse kestel vaidlusaluse mõttelise osa heausksele kolmandale isikule, kaotaks käesolev hagimenetlus oma eesmärgi, kuivõrd hagejal ei oleks menetluslikult võimalik oma õigusi kaitsta. 3 16.
lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa pidada kohaldatavat hagi tagamise abinõud kostjale II liigselt koormavaks. Hageja taotletud hagi tagamise abinõud võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Käsutamise keelumärke kandmine kinnistusraamatusse ei sea kostjale II ebamõistlikult piiravaid takistusi vara kasutamisel, vaid üksnes kolmandale isikule käsutamisel. Hagi tagamiseks valitud abinõu ei piira kohtu hinnangul asjaolusid arvestades kostjat II rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. 17. Seetõttu rahuldab kohus
Kohtu hinnangul on põhjendatud seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx (aadressiga Xxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx) kantud kinnistu ½ suurusele kaasomandi mõttelisele osale, mille omanikuna on teise jakku märgitud V.K., keelumärge käsutamise täielikuks keelamiseks K.P. kasuks. 18. Kohus selgitab, et vastavalt hageja taotlusele saadab kohus
19. Kohus peab vajalikuks selgitada, et
lg 1 alusel on kostjatel käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus, kuid
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.