Obsah (5)

§ 361§ 36§ 362§ 29§ 364

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1784 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

362 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esineb

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud alused.

Taotluses on tuginetud kokkuvõtvalt järgnevale. 2.1 13.06.2024 küsitlusel selgitas isik, et lahkus Iraagist oktoobris

1. Kuupäeva täpselt ei mäleta. Lahkus Iraagist, kuna riigis oli sõda ja võim oli maffia käes. Reisis marsruudil IraakTürgi–Kreeka–Põhja-Makedoonia-Horvaatia-Sloveenia-Austria-Saksamaa-Taani-Soome, kus taotles rahvusvahelist kaitset ja on teinud seda juba kolmel korral, kuid kõigil kordadel on saanud taotlust tagasi lükkava otsuse. 2022 tutvus ta sotsiaalmeedia kaudu Y (sünd XX XX XXXX, pärast abielu X), kes omab Soome ja Iraagi topelt kodakondsust. Isikud abiellusid 18.08.2023 Soomes. Seejärel taotles elamisluba töötamiseks, kuid taotlus lükati tagasi, kuna isiku Iraagi pass (nr XXXXXX kehtivus 08.10.15-06.10.23) oli aegunud. Seejärel pöördus Soomes paikneva Iraagi saatkonna poole. Kuna Soome saatkond passi ei väljasta ja seda tehakse vaid Rootsis, siis isikule anti vastavasisuline dokument, et minna Rootsi passi taotlema. Rootsi laevaga reisides samuti kontrolliti isiku laevapiletit ja dokumente, kuid mingeid probleeme isikul ei tekkinud. Passil käis järgi volitatud isik. Pärast uue passi saamist (03.03.2024), ei ole isik jõudnud uut elamisloa taotlust (abikaasa juurde) sisse anda. 2.2 Isik on Soomes viibinud peaaegu 10 aastat. Selle kestel on tal tekkinud terviseprobleemid. Sõpradega lepiti kokku, et minnakse Itaaliasse reisile, kuna Euroopas keegi dokumente ei kontrolli. Ta teadis, et ei tohi Soomest lahkuda ja viibiks teistes liikmesriikides seadusliku aluseta, kuid sellest hoolimata võttis isik riski. Isik selgitas, et tal ei ole olnud varasemalt probleeme politseiga, samuti ta ei tea, et tema reisikaaslastel oleks probleem politseiga olnud. Kinnipidamiskeskuses X isiklike asjade läbi vaatamisel leiti Itaalia juhiluba nr XXXXXXX, mis on väljastatud isiku nimele 04.01.
2. Istungil avaldas PPA esindaja et tegemist on ilmselgelt võltsitud dokumendiga. 2.3 Uue informatsiooni valguses tegi PPA Soomele uue päringu isiku abielu kehtivuse ja viibimisaluste kohta. Taotluse esitamise hetkeks ei ole PPA vastust Soome Vabariigist saanud. Kuna PPA-l on teadmine, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta ja tal puudub esitamiseks viibimisõigust tõendav dokument, siis PPA pidas isiku 13.06.2024 kell 14.58 väljasõidukohustuse ja sissesõidu keelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni asjaolude väljaselgitamiseks ja vajadusel lahkumiskohustuse menetluse läbi viimiseks. 2.4 PPA hindas 14.06.2024 asjaolusid ning leidis, et kuna olemasoleva info põhjal puudub isikul seaduslik alus Soome Vabariiki sisenemiseks ning teadaolevalt ei ole Soome Vabariik teinud isikule ettekirjutust lahkumiseks, isik omab Soome rahvusvahelise kaitse taotleja kaarti, siis antud info põhjal tuleb isiku kinnipidamine ümber kvalifitseerida välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 36´1 lg 2 p 7-le (

). PPA teeb Soome Vabariigile taotluse isiku üleandmiseks Dublini III määruse alusel. Seega jätkatakse isiku kinnipidamist

§ 36´1 lg 2 p 7 alusel eesmärgiga anda isik üle Soome Vabariigile.

2.5 PPA hinnangul esineb isiku suhtes

§ 36´1 lg 2 p 7 kinnipidamise alus, kuna esineb põgenemise oht.

Lähtuvalt eelnevalt kirjeldatud asjaoludest leiab PPA, et isik tuleb Soome Vabariigile üle anda, kuna tema suhtes on väidetavalt tehtud kolm rahvusvahelise kaitse taotlust tagasi lükkavat otsust, kuid puudub otsus, millega oleks X kohustatud lahkuma Iraaki. Kuigi isik soovib Soome tagasi pöörduda ja oli ka sinna teel, siis PPA-l puudub Soome nõusolekuta seaduslik alus isiku tagasisaatmiseks Soome Vabariiki. PPA hinnangul on vastuolulised koos reisinud isikute ütlused reisi planeerimise osas ja teostamise osas. 2.6 PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Kinnipidamiskeskuses on tagatud toitlustus, juhendatud tegevus, keeleõpe, meditsiiniline abi (õde ja perearst) ning vajadusel ka psühholoogilane abi.

1. X selgitas istungil, et ta ei saa oma vaimse tervise seisundist tulenevalt kinnipidamiskeskuses viibida. Samuti palus ta, et saaks ruumi, kus oleks teistega koos. Isik soovib minna tagasi Soome.
2. PPA selgitas, et võimalusel vabastatakse isik enne 2 kuu möödumist. Praegu ei ole teada, kui kaua võtab aega andmete täpsustamine Soomega. Vastav praktika puudub. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
3. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus taotleda halduskohtult luba, et paigutada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskusesse (

§ 362

lg 2).

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 361

lg-s 2 sätestatud alustel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 6. PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamise taotluses kinnipidamise alustena

§ 361

lg 2 p-le 7.

§ 361

lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks, st üle andmiseks. Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama. Isik tuleb Soome Vabariigile üle anda, kuna tema suhtes on väidetavalt tehtud kolm rahvusvahelise kaitse tagasi lükkavat otsust, kuid puudub otsust, millega oleks X kohustatud lahkuma Iraaki. Taotlemist kinnitab ka Soome rahvusvahelise kaitse taotleja kaart. Sellest lähtuvalt on PPA seisukohal, et Soome Vabariik vastutab isiku kas taotluse läbivaatamise või välja saatmise eest ning Eesti Vabariigi kohustus on isik Soome Vabariigile üle anda. 7. Kinnipidamine ei ole

§ 361

lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. 8.

§ 361

lg 21 järgi käsitatakse põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Kohtu hinnangul ei ole asja tehiolud niivõrd selged, et võiks eitada põgenemisohu olemasolu. Isikule on tehtud 3 rahvusvahelise kaitse taotlust tagasi lükkavat otsust, kuid PPA-le ei ole teada, kas isikut on kohustatud lahkuma Iraaki. Seega ei ole teada, kas isik jääks PPA-le kättesaadavaks tema üle andmiseks Soome Vabariigile tema võimalikuks väljasaatmiseks. Isik on loata lahkunud Soomest teades, et tal puudub seaduslik alus teistes liikmesriikides viibimiseks. Abiellumine Soome Vabariigi kodanikuga ei anna isikule seaduslikku alust ei Soomes ega teistes liikmesriikides viibimiseks. Isikut ei seo Eestiga miski ning ei ole usutav, et ta jääks Eestisse üleandmise tagamiseks. Isik on teadlik, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal ei tohi reisida ja lahkuda Soomest peale rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppu. Ometigi on isik seda teinud, mis annab alust kahelda tema usaldusväärsuses. 9.

§-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) poleks võimalik tõhusalt kohaldada põgenemisohu tõttu.

1. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on PPA taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks põhjendatud. Kohus leiab aga, et põhjendatud on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks. Kohtul puudub alus arvata, et suhtlus Soome Vabariigiga oleks niivõrd aeganõudev, et vajalik oleks kahe kuu pikkune kinnipidamine. Samuti on laevaliiklus 3 Eesti ja Soome vahel väga tihe ning isiku saatmiseks Soome ei esine tehnilisi takistusi. Kohus võtab muu hulgas arvesse isiku väiteid seonduvalt tema vaimse tervisega.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse osaliselt ja annab PPA-le loa pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse maksimaalselt üheks kuuks (kuni 14.07.2024, k.a). Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

12. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada. Tiia Nurm /allkirjastatud digitaalselt/ 4