Obsah (12)

§ 3141§ 477§ 489§ 613§ 368§ 367§ 172§ 139§ 147§ 177§ 178§ 617

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi ja menetluse ese Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13. juuni 2024 nr 2-23-136782 Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxx avaldus T.R. vastu

§ 3141lg 3 p 2 alusel.

Materjalid on asjast puudutatud isikule toimetatud kätte 11.05.

1. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtu määratud tähtajaks 2 2 puudutatud isiku vastust ega vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Seega lähtub kohus puudutatud isiku maksekäsumenetluses esitatud vastuväidetest. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p-le 1 lahendab kohus korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks, hagita menetluses.

§ 477

lg 2 kohaselt võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (

§ 477lg 7). 7. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. 8. Krt

S § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Väljatrükiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilisest kinnistusregistriosast (dtl 127-129) on tõendatud, et puudutatud isik on korteriomandite nr-tega x ja x, asukohaga Xxxxx xxxxx xxxxx xxxx, xx xxx xx omanik. Puudutatud isik on jätnud korteriomandi nr x arvetest tasumata 309,65 eurot ja korteriomandi nr x arvetest tasumata 290,79 eurot. Avaldaja on esitanud tõendamiseks majandamiskulude arved ning avaldaja pangakonto väljavõtted (dtl 131-160). Korteriomandi number x Arkaadia Halduse AS-i esitatud arvetelt kuni 09.03.2023 (dtl 134) nähtub kommunaalteenuste kululiikidena päästeameti sunniraha (ühekordne makse), kindlustus, vesi ja kanalisatsioon. Majandamiskuludena haldustasu ja remondifond. Korteriomandit nr x puudutavatelt Arkaadia Halduse AS-i esitatud arvetelt kuni 09.03.2023 (dtl 135) nähtuvad kommunaalteenuste kululiikidena Päästeameti sunniraha (ühekordne makse), prügivedu, üldelekter, kindlustus, vesi ja kanalisatsioon. Majandamiskuludena haldustasu ja remondifond. Alates 31.03.2023 lõpetati leping Arkaadia Halduse AS-ga (dtl 84) ning edaspidiselt kajastub korteriomandi nr x arvetelt kululiikidena prügivedu, üldelekter, haldustasu ja remondifond. Korteriomandit nr x puudutavatelt arvetelt nähtuvad kommunaalteenuste kululiikidena prügivedu, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, haldustasu ja remondifond, 10.11.2023 arved nr-tega 23114 ja 23111 kajastavad lisaks ka korstnapühkimist (dtl 151-152).

1. On tuvastatav, et avaldajale määrati Päästeameti poolt sunniraha (dtl 81). Avaldaja on märkinud, et sunniraha määrati seetõttu, et puudutatud isik ja korteriomandi nr x korteriomanik E. P. olid ladustanud enda isiklikke asju evakuatsiooniteedele ning ei koristanud neid sealt ka ettekirjutuse saamise järel (dtl 77). KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 20 lg 1 kohaselt võetakse korteriomanike häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu üldkoosoleku protokollist nähtub (dtl 84), et juhatuse otsuse alusel jagati sunniraha kolme korteri nr-tega x, x ja x vahel võrdselt, kuivõrd need korterid jätsid evakuatsioonitrepikojast esemed likvideerimata. Puudutatud isiku volitatud esindaja märkis, et sellist otsust saab vastu võtta üksnes üldkoosoleku otsusega. Üldkoosolekul hääletas otsuse poolt 5 häält, seega oli otsus vastuvõetud. KrtS § 22 lg 1 sättest tulenevalt annab iga korteriomand üldkoosolekul ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Sellist erandit pole aga avaldaja põhikirjas ette nähtud, mistõttu tuleb lähtuda KrtS § 22 lg-s 1 sätestatust. Seega puudutatud isiku väide, et üldkoosolekul vastuvõetud otsus on tühine, kuna korteriühistu esimehele kuulub 9st 3 3 korterist 5 ning kõik hääled kuulusid talle, ei ole põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et korteriomanike üldkoosoleku vastavat otsust pole asjaoludest nähtuvalt puudutatud isik vaidlustanud, seega on see kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga (vt RKTKm 2-17-13391, p 25). Seega tuleb puudutatud isikul põhikirja ja kehtivaid üldkoosoleku otsuseid järgida. Otsuse vaidlustamata jätmine ei takista samas tuginemist KrtS § 40 lg-le 3 (RKTKm nr 2-19-8045, p 14). KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuete määruse ptk 6 sätestab tingimused, mis peavad olema tagatud evakuatsiooni tagamiseks. Sunniraha tasumise teavitusest nähtub, et Päästeameti teostatud järelkontrolli käigus on varasema ettekirjutuse nõue täitmata. Ettekirjutuse kohaselt tuli likvideerida korterelamu Uus 39 hoones evakuatsioonitrepikodadest ja pööningu üldkasutatavatelt aladelt kõrvalised esemed. Arvestades tuleohutusnõuete määrusest tulenevaid nõudeid, mida puudutatud isik on eiranud, peab kohus põhjendatuks üldkoosolekul vastuvõetud otsust, mille kohaselt tuleb sunniraha tasuda üksnes nendel korteriomanikel, kes ettekirjutusest kinni ei pidanud. Kohus leiab, et sunniraha tasumise nõue ei ole vastuolus ka KrtS § 40 lg 3 sätestatud hea usu põhimõttega.
2. Kohtu hinnangul on avaldaja haldustasu nõue põhjendatud, kuivõrd see on majanduskulu ja majandamiskulude kandmise nõue tuleneb KrtS §-st
3. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist, kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu üldkoosoleku protokollist (dtl 83) nähtub, et
4. aasta majanduskava on kinnitatud. Majanduskava sisaldab ka haldustasu (dtl 79). Majanduskava kinnitavat korteriomanike üldkoosoleku otsust ei ole puudutatud isik kohtule teadaolevate andmete kohaselt samuti vaidlustanud (vt kohtumääruse eelmist punkti). Seega tuleb puudutatud isikul põhikirja ja kehtivaid üldkoosoleku otsuseid järgida. Puudutatud isik on avaldaja liige, kellel on seadusest tulenevalt kohustus tasuda igakuiselt avaldajale osutatud teenuste eest. Avaldaja põhikirja (dtl 121-125) alusel on tuvastatav, et ühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid, tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kulude kandmine vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd halduskulud on üks osa toimivast korteriühistust. Halduskuludeks on nt vajalike teenuste tagamine ja nende järelevalve, samuti raamatupidamine.
5. Puudutatud isik ei saa keelduda halduskulude maksmisest ainuüksi seetõttu, et korteriühistu on otsustanud loobuda senisest Arkaadia Halduse AS-i teenusest, puudutatud isik ei ole sellele ka vastu vaielnud seadusest tuleneva tähtaja jooksul. Samuti on Päästeameti sunniraha põhjendatud kulu, mis on jäetud õiguspäraselt puudutatud isiku kanda. Kohtule esitatud majandamiskulude arvetest ja pangakonto väljavõtetest nähtub, et puudutatud isik tasunud arveid osaliselt, jättes maksmata halduskulud ning Päästeameti poolt tehtud sunnitrahvi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
6. Avaldaja palub tuvastada, et T. P. võlgnes Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxxle 13.09.2023 seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks 19.12.2023 maksekäskudega tsiviilasjades 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt sisse nõutud ja sundtäidetud. Ajavahemikus 4 4 05.03.2024 kuni 26.03.2024 laekus avaldaja pangakontole 767,46 eurot kohtutäituri vahendusel (dtl 161). Sellest summast on arvestatud 19.12.2023 maksekäsu tsiviilasjas 2-23-136782 alusel korteriomandi 1 võlgnevuse katteks 308,59 eurot ja 19.12.2023 maksekäsu tsiviilasjas 2-23-136784 katteks 288,87 eurot. Täiteasi toimus Pärnu Maakohtu 19.12.2023 määruste nr 2-23-136782 ja 2-23136784 (maksekäsud) alusel, sissenõudjaks avaldaja, võlgnikuks puudutatud isik ning nõueteks võlanõue viidatud tsiviilasjades. Maksekäsk on viivitamatult täidetav (

§ 489lg 7).

Avaldusest nähtub, et täitemenetluses on avaldaja kohtutäituri vahendusel saanud juba 767,46 eurot. Üldjuhul lahendab kohus korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest

§ 613

lg 1 p-i 1 järgi hagita menetluses.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Antud juhul leiab kohus, et avaldajal on tulenevalt

§ 477

lg-st 1 ja § 368 lg-st 1 õiguslik huvi maksekäskude õiguspärasuse tuvastamise vastu, kuivõrd maksekäskude tühistamisega on tekkinud ebaselge olukord, mis ohustab avaldaja õiguslikku positsiooni. Täitedokumendi õigusjõu välistab ainult otsus, millega selle sundtäitmine on TMS § 221 lg 1 järgi tunnistatud lubamatuks (RKTKo nr 3-2-131-10, p 19). Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse tulenevalt TMS § 48 lg 4 kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus on eeltoodud põhjendustest lähtuvalt seisukohal, et maksekäsud olid ka sisuliselt õiguspärased, mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude ja tuvastab, et puudutatud isik võlgnes Xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxx xx xx xxxxxxxxxxxxxle 13.09.2023 seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks Pärnu Maakohtu 19.12.2023 maksekäskudega tsiviilasjades nr 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt sisse nõutud ja sundtäidetud. 13. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab puudutatud isikult välja korteriomandi nr x majandamiskulude tasumise viitamisest sissenõutavaks muutunud viivise kohtumääruse seisuga 15,81 eurot (vt viivisekalkulaator) ning korteriomandi nr x majandamiskulude tasumise viivitamisest sissenõutavaks muutunud viivise kohtumääruse seisuga 14,61 eurot (vt viivisekalkulaator).

1. KrtS § 42 lg 2 p 2 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 40 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 500 euro. Avaldaja nõuab sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist puudutatud isikult. Kohtu hinnangul ei kahjusta sissenõudmiskulu võlgnikke ebamõistlikult ja selle rahuldamine on põhjendatud kuna võlgnik on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Puudutatud isik oli teadlik, et ta ei ole enda kohustusi täitnud. Avaldajal on seaduse järgi õigus nõuda puudutatud isikult viivist. Seetõttu on avaldajal õigus ka nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude hüvitamist KrtS § 42 järgi. Korteriühistu nõude suurus on üle 500 euro, seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude kuni 40 euro hüvitamist.
2. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et avaldaja põhinõue, viivisenõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ning tuvastusnõue on põhjendatud ja tõendatud. Kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistab puudutatud isikult avaldaja 5 5 kasuks välja põhivõlgnevuse 600,44 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise kokku 30,42 eurot ja alates 14.06.2024 kuni põhinõude (600,44 eurot) täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus tuvastab samuti, et puudutatud isik võlgnes avaldajale 13.09.2023 seisuga 597,46 eurot, mis on käesolevaks ajaks Pärnu Maakohtu 19.12.2023 maksekäskudega nr 2-23-136782 ja 2-23-136784 T. P.lt sisse nõutud ja sundtäidetud. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt

§ 172

lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajadus tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis järjepidevalt võlgnevuse tasumata, siis on põhjendatud ja õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. 17. Avaldaja 12.06.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid kokku 917,50 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot, õigusabikulud 225 eurot ja 585 eurot, menetluskulude nimekirja koostamine 22,50 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale õigusabiteenust ostutatud tunnihinnaga 90 eurot. Käibemaksu hüvitamist avaldaja ei taotle.

§ 139

lg 2 ja RLS § 59 lg 6 alusel kuulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele 65 eurot.

§ 147

lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Käesoleval juhul on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot. Pärnu Maakohtule esitatud avalduselt tuli kohtule avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot, seega avaldaja täiendavat riigilõivu tasuma ei pidanud.

§ 172

lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

1. Kohus leiab, et avaldaja menetluskuluna ei ole põhjendatud täiendavalt välja mõista tasutud riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kuivõrd kohtutäitur on maksekäskude nr 2-23-136782 ja 2-23-136784 täitmisel puudutatud isikult kinni pidanud kokku 767,46 eurot (dtl 161), st ka maksekäsu menetluskulud. Tsiviilasjas nr 2-23-136782 on maksekäsust tulenevalt nõutav summa 393,59 eurot, mis sisaldab põhinõuet 308,59 eurot, riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot (dtl 43). Tsiviilasjas nr 2-23-136784 on maksekäsust tulenevalt nõutav summa 373,87 eurot, mis sisaldab põhinõuet 288,87 eurot, riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot (dtl 59). Seega on avaldaja poolt maksekäsus tasutud riigilõivud ja menetluskulud käesolevaks ajaks sundtäidetud, mis tõttu ei ole avaldaja nõue, mõista välja puudutatud isikult lisaks õigusabikuludele uuesti välja riigilõiv ja menetluskulud maksekäsumenetluses, põhjendatud.
2. Avaldaja õigusabikuludena on märgitud: arutelu kliendiga, määruskaebusmenetluses seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2,5 tundi; hagita menetluses vajalike asjaolude selgitamine, tõendite valimine ja hindamine, infovahetus kliendiga, avalduse koostamine ja esitamine 6,5 tundi; õigusabikulu menetluskulude nimekirja koostamise, vormistamise ja kohtule esitamine 0,25 tundi, kokku toiminguid 9,25 tundi. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et puudutatud isik vaidles maksekäsus nõuetele sisuliselt vastu, asub kohus seisukohale, et avaldaja esindaja ajakulu kokku 9,25 tunni ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. Avaldaja esindaja tunnihind 90 eurot on kohtu hinnangul samuti kooskõlas juristi õigusabi turuhindadega ja mõistlikus suuruses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 832,50 eurot. 20.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on 6 6 nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks tasumata menetluskuludelt välja viivise kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. 21.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 22.

§ 617lg 1 järgi kuulub käesolev määrus täitmisele pärast jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 7 7