4-24-1225 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2024, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1225 Kohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Väärteoasi Igor

§ 78sätted ja kaebaja õigused.

3. Kohtute infosüsteemist (edaspidi KIS) nähtub, et I. Santašov esitas 31.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-24-961, milles palub kohustada Narva-Jõesuu Linnavalitsust viivitamata tegema väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 78 lg-s 4 ette nähtud haldustoimingu ja edastama Viru Maakohtule tema kaebused, mis on esitatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse määrusele ja tegevusele kaebaja 16.04.

1. a ja 04.07.
2. a väärteoteadete (reg.nr 24/2-4/6-4 ja 24/2-4/6-5) lahendamisel.
3. Tartu Halduskohus tagastas 08.04.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-961 I. Santašovile tema kaebuse, kuna kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse raames esitatud kaebuse edastamata jätmine maakohtule ei ole halduskohtus vaidlustatav. Tegemist on väärteomenetluse toiminguga ning halduskohtul puudub pädevus teha kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse raames ettekirjutusi. Muuhulgas Tartu Halduskohus selgitas, et vastavalt

§-le 13 on väärteoasjade menetleja kohtumenetluses maakohus. Kaebajal tuleks endal esitada vastav kaebus otse maakohtule. Sellisel juhul ei pruugi olla küll järgitud

§ 78

lg-s 3 sätestatud korda, kuid kohtupraktikast tulenevalt saadab maakohus taolises olukorras pärast kaebuse saamist selle kohtuvälisele menetlejale

§ 78lg-s 4 sätestatud toimingute teostamiseks.

Pärast

§ 78

lg-s 4 sätestatud korras kaebuse ja väärteomenetluse toimiku saamist jätkab maakohus kaebuse läbivaatamist (vt nt Tartu Maakohtu 20.06.

1. a määruses väärteoasjas nr 4-12-2579 toodud asjaolusid). Tartu Halduskohtu 08.04.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-961 on jõustumise ootel. Maakohtu seisukoht
2. Kohus, olles tutvunud Viru Maakohtusse esitatud kaebusega ja selle lisadega ning haldusasja nr 3-24-961 materjalidega, leiab, et kaebuse esitaja I. Santašov paludes lugeda käesoleva kaebuse õigeaegselt esitatuks, taotleb mh kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Selle taotluse põhjendatuse osas on kohus alljärgneval seisukohal. 2

§-d 78 ja 79.

§ 78

lg 2 kohaselt kaebuse võib esitada menetlusosaline kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest.

§ 78

lg 3 sätestab, et kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.

§ 78

lg-st 4 tulenevalt edastab kaebuse saanud kohtuväline menetleja viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. 7. KIS-is olevatest andmetest haldusasjas nr 3-24-961 nähtub, et kaebaja esitas 15.02.2024 Narva-Jõesuu linnavalitsusele Viru Maakohtule adresseeritud kaebuse kohtuvälise menetleja (Narva-Jõesuu linnavalitsuse) määrusele ja tegevusele kaebaja 16.04.2020 ja 04.07.2020 väärteoteadete lahendamisel. Seega kaebus olid esitatud õigeaegselt ehk 10 päeva jooksul pärast 05.02.2024 kirja saamist. Eeltoodud kirja on vaatamata vorminõude täitmata jätmisele põhjendatud pidada kohtuvälise menetleja juhi määruseks. Samasugusele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 05.12.2022 kohtumääruses väärteoasjas nr 4-22-3730 p-s 9, tuues välja, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga välistatud võimalus, et kirjana vormistatud vastus kaebusele võib olla kohtuvälise menetleja põhistatud menetlusotsustus

§ 48lg 1 p 1 tähenduses, ehk on tegelikult käsitatav määrusena.

Nimelt, senises kohtupraktikas väljendatud seisukoha kohaselt kehtib põhimõte, et sisult määruse tunnustele vastav dokument on materiaalses mõttes määrus, pealkirjast ja vormistuselementidest olenemata. Vastasel juhul tekiks olukord, kus viga menetlusotsustuse vormistamisel võtab isikult seadusega tagatud edasikaebeõiguse. Kohtuväline menetleja või kohus ei saa dokumendi vormistusliku ülesehituse või pealkirja valikuga muuta seaduse järgi edasikaevatavat menetlusotsustust vaidlustamatuks. Ringkonnakohtu eeltoodud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu 22.06.2022 lahendiga nr 1-16-9171. 8. Haldusasja nr 3-24-961 materjalide pinnalt on põhjendatud asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja ei esitanud kaebust maakohtule nagu on ette nähtu

§ 78lg-s 4.

Nimetatu tingis selle, et I. Santašov pöördus 31.03.2024 Tartu Halduskohtusse, esitades kaebuse Narva-Jõesuu linnavalitsuse õigusvastasele tegevusetusele, paludes kohtult kohustada vastustajat viivitamata tegema

§ 78lg-s 4 ettenähtud haldustoimingut.

Tartu Halduskohtu 08.04.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-961 otsustas kohus tagastada Igor Santašovi kaebuse ja jätta Igor Santašovi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Nimetatud kohtumäärus ei ole veel jõustunud. 9.

§ 38

lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks on mh muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. 10. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud kaebetähtaja ennistamine. I. Santašov on pärast 05.02.2024 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastuskirja saamist, kus puudus edasikaebamise kord, pöördunud halduskohtusse saavutamaks seda, et kohtuväline menetleja järgiks

§ 78

lg-s 4 tulenevat kohustust edastada viivitamatult kaebus koos materjalidega maakohtule. Haldusasja nr 3-24-961 materjalidest, mis on KIS-is nähtavad, ei tulene see, et Narva-Jõesuu linnavalitsus oleks teavitanud I. Santašovit enda edasisest tegevusest pärast 15.02.2024 kaebuse saamist. Alles 08.04.2024 sai kaebuse esitaja teada, et halduskohus asus seisukohale, et tal puudub pädevus kaebuse lahendamiseks ning koheselt pärast seda pöördus ta maakohtusse. Seega leiab maakohus, et linnavalitsuse poole pöördunud tavakodanikule (sh juriidilisi teadmisi mitteomavale isikule) ei saa ette heita seda, et teda ei teavitatud tema poolt esitatud kaebuse edasisest saatusest. Nii on põhjendatud asuda 3

§ 78

lg-st 4 tuleneva kohtuvälise menetleja kohustusega edastada viivitamata kaebus koos materjalide maakohtule. 11. Seega ei ole I. Santašovile võimalik ette heita seda, et ta pöördus esialgselt halduskohtusse saavutamaks seda, et kaebuse saanud kohtuväline menetleja täidaks viivitamata enda

§ 78lg-st 4 tulenevat kohustust.

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et käesoleval juhul esineb formaalne alus edasikaebe tähtaja ennistamiseks, kuna I. Santašovil esines mõjuv põhjus kaebetähtaja mööda laskmiseks. 12. Vaatamata kaebetähtaja ennistamisele ei ole maakohtul võimalik kohtusse esitatud I. Santašovi kaebust sisuliselt läbi vaadata alltoodud põhjustel. 13.

§ 76

lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale.

§ 77

lg 1, 2 kohaselt kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. Kaebust lahendades võib kohtuvälise menetleja juht või tema õigusaktiga volitatud ametnik määrusega mh jätta kaebuse rahuldamata.

§ 78

lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohus on kinnitanud kohtusse pöördumise õiguse lünkadeta kaitset, märkides ühtlasi, et PS §-dest 13, 14 ja 15 tuleneb õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks. Õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse. (Vt lähemalt nt Riigikohtu üldkogu
2. mai
3. a otsus asjas nr 3-1-188-07, p 41.) Väärteomenetlusõigus ei tunne kannatanu instituuti ja enamiku väärtegude puhul puudub ka isik, kes selle tõttu vahetult kahju kannaks. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt

§ 76

kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust

§ 78järgi.

15. Tulenevalt nimetatud õigusnormist ei ole seega tegemist absoluutse kaebeõigusega, vaid kohtuvälise menetleja tegevusega peab kaasnema kaebuse esitaja õiguste ja vabaduste rikkumine. Seega kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud kaebusest, et kaebaja hinnangul oli kohtuvälise menetleja tegevus/tegevusetus 16.04.2020 väärteoteate lahendamisel õigusvastane ning muuhulgas räigelt rikkus kohtuväline menetleja ka kaebaja avaliku teabe seaduses,

§-des 31 ja 59 ja PS §-des 13 ja 46 sätestatud õigusi. 16. Vastavalt

§ 79lg-le 2 kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires.

Kohtu hinnangul ei ole kaebuse sisust arusaadav, milles seisneb antud juhul kaebuse esitaja õiguste ja vabaduste rikkumine. Ka kehtiva kohtupraktika kohaselt arvestades

§ 78lg-s 1 sätestatut ja ka Kr

MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb

§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele ning piirduda ei saa üksnes viitega erinevatele õigusaktidele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks (vt 4

§ 78

lg-st 4 tulenevalt edastab kaebuse saanud kohtuväline menetleja viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Käesoleval juhul on kaebuse koos materjalidega esitanud kohtule kaebuse esitaja ise. Kuigi nähtuvalt haldusasja nr 3-24-961 materjalidest esitas I. Santašov kaebuse otse maakohtule Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tegevusetuse tõttu, leiab kohus, et selline lähenemine on vastuolus

sätetega. Kaebuse esitamine kohtule kohtuvälise menetleja poolt koos kõigi asja materjalidega ei ole üksnes formalistlik nõue. Nähtuvalt

§ 79lg-st 1 on kohtul kaebuse läbivaatamiseks aega vaid viis päeva selle saamisest.

Seega on sisulise tähtsusega, et kohtule jõuaks materjal kohe terviklikul kujul, nii nagu selle edastab kohtuväline menetleja. Alles alates sellise materjali saamisest saaks hakata kulgema kohtule lahendamiseks antud aeg. Seadus ei näe ette, et kohus hakkaks ise kontrollima, kas kaebaja on esitanud täpselt need materjalid, mida peaks vajalikuks esitada kohtuväline menetleja. Sellist lähenemist on ka varasemalt jaatatud asjakohases kohtupraktikas (vt. nt Viru Maakohtu 29.04.2020 määrus asjas nr 4-20-2125). 18. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et I. Santašov kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebust ei ole edastanud kohtule selleks pädev isik. Kohus teeb määruse juhindudes

§-st 78 ja § 118 lg 2 p-st

2. Kuna kaebuse esitaja on kaebuse saatnud oma elektronposti aadressilt, puudub vajadus kaebuse esitajale kaebuse paberkandjal tagastamiseks. Seetõttu edastab kohus käesoleva määruse kaebuse esitaja elektronposti aadressile, jättes kaebuse paberkandjal tagastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus on täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2024 kohtumäärusega. 5