Obsah (6)

§ 83§ 82§ 81§ 94§ 74§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6939 Tsiviilasi Varmela Invest

§ 83

lg 1 näeb ette, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 21. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 11.01.2021 määrusega kuulutati välja Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrot (dtl 57). Koosoleku protokolli (dtl 131

1. jj)kohaselt 23.04.2021 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus päevakorrapunktides III-VII ja IX võeti vastu järgmised otsused: moodustada Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkond (punkt III); et väiksemate nõuetega võlausaldajateks loetakse võlausaldajad, kelle nõue on väiksem kui 5000 eurot ja suuremate nõuetega võlausaldajateks võlausaldajad, kelle nõue on 5000 eurot või suurem (punkt IV); moodustada Tulundusühistu Laeva Piim OÜ (pankrotis) pankrotitoimkond neljaliikmelisena (punkt V); valida Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotitoimkonda Sven Lass (suurte võlausaldajate esindaja), RL (väikeste võlausaldajate esindaja), JT ja SV (punkt VI); lõpetada Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) kui juriidiline isik peale pankrotimenetluse lõppu (punkt VII) ning jätta kinnitamata kohtu määratud pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko (punkt IX). 22. Hageja vaidlustab 23.04.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktide III-VI ja IX all vastu võetud otsused, kuna
2. i)otsused ei vasta seadusele,
3. ii)otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda ning iii) vastuvõetud otsustega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve (hagi p 27.). Hageja leiab, et kui Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga oleks hagejale oleks määratud hääled õigesti, mitte piiratud hageja hääleõigust, siis ei oleks vastu võetud ühtegi otsust, mis vastuolus hageja tahtega tehti 23.04.2021 võlausaldajatele üldkoosolekul. Selguse huvides kohtuistungil tõusetunud väidetava Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu erineva kohtupraktika valguses märgib maakohus, et

§ 82

lg 8 tuleb ilmselt siiski tõlgendada laiendavalt (mitte piirduda ainult lõikes 8 otseselt nimetatud isikutega) vaid seaduse andja tahe ilmneb

§ 82

lg 3 viimasest lausest …või nendest ilmneb menetlusõiguste kuritarvitamine…, mis on kooskõlas valdavalt ka Tallinna Ringkonnakohtu tänane kohtupraktikaga. Kohus leiab, et seadusandja eesmärk on piirata võimalike menetlusõiguste kuritarvitamisi erinevat liiki isikute poolt. Seega peab jääma pankrotihaldurile ja kohtule õigus vältida ja mitte anda hääli isikutele kes pole otseselt nimetatud § 82 lg 8 kuid võivad siiski pankrotimenetluses menetlusõigusi kuritatarvitada.

1. Muuhulgas palub hageja peatada käesoleva tsiviilasja menetlemine kuni tsiviilasjas nr 2-20-16848 jõustuva lahendini, millega lahendatakse hageja
2. aprilli 2021 vastuväited 5 Fepower OÜ-le ning Varmela Investeeringute OÜ-le määratud häälte osas, või Riigikohus võtab seisukoha hageja
3. aprilli 2021 määruskaebuse osas. 12.01.2023 toimunud ärakuulamisel loobus hageja menetluse peatamise taotlusest seoses õigusliku olukorra muutumisega. Riigikohtu loakogu menetlusse võtmisest keelduva määruse tagajärjel jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määratud hääled tsiviilasjas nr 2-20-16848 (kohtumäärus jõustus 20.09.2021). Seega langes ära vajadus menetluse peatamiseks.
4. Kostja on seisukohal, et häälte määramise küsimus on ammendavalt lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848, ehk vaidlus häälte määramise küsimuse üle on kohtus juba lõplikult lahendatud. Hagejal puudus võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosolekul alus nõuda, et haldur määraks häälte arvu erinevalt ringkonnakohtu määratust. Kostja leiab, et hagetava võlausaldajate üldkoosoleku otsused on tervikuna seaduslikud ja nende kehtetuks tunnistamiseks puudub mistahes seaduslik alus.
5. Kohus nõustub kostja märgituga, et vaidlus häälte määramise küsimuse üle on lõplikult lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848 (tlk 62-66) ja see määrus edasikaebamisele ei kuulu

§ 82lg 4 koosmõjus § 5 lgs 2 sätestatuga.

Riigikohus ei võtnud hageja määruskaebust menetlusse (hagejal puudus kaebeõigus) ja selle tagajärjel Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus jõustus 20.09.

1. Maakohus leiab, et vaidlus puudub, et võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 tehtud lahendiga pole pooled uusi asjaolusid kohtule esitanud, mis annaksid aluse muuta häälte arvu, seega puuduvad mistahes alused uuesti avada ega uuesti läbi vaadata häälte arvu puudutav vaidlus selles tsiviilasjas. Häälte määramise vaidlus on lõplikult läbinud kohtuliku kontrolli ja hääled on määratud. Vaidlus häälte määramise küsimuse üle on kohtus ammendavalt lahendatud.
2. Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu hääletamise teel. Üldjuhul võetakse need vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega (

§ 81lg 1).

Seejuures on iga võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema nõude suurusega (

§ 82lg 1).

Kuni nõuete kaitsmiseni määrab haldur võlausaldajale hääled kirjaliku nõudeavalduse alusel, milles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga, ning millele on lisatud nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid (

§ 94lg-d 1–2).

Seejuures peavad dokumendid olema haldurile esitatud vähemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut (

§ 82lg 3).

27. Kohus pole leidnud rikkumisi 23.04.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise korra osas ja seonduvalt võlausaldajatele antud häälte arvuga. Vaidlust pole, et otsused III-VI ja IX on 23.04.2021 üldkoosolekul vastuvõetud enamushäälte matemaatiliste liitmiste abil. Olukorras, kus seaduse (

§ 81

lg 1) 6 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, on häälte andmisel põhinev otsus kehtiv.

1. Hageja pakutud võimalikud lahendused otsuste vastuvõtmise lõpptulemuste kohta olukorras kus hääled oleks määratud teisiti on hüpoteetilised/teoreetilised ja käesoleval juhul rakendamisele ei kuulu, hääled on lõplikult määratud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega. Maakohtul puudub pädevus ümber vaadata ringkonnakohtu jõustunud lahendit samas tsiviilasjas, olukorras kus uusi asjaolusid pole esile toodud. Seega leiab maakohus, et lähtuvalt võlausaldajatele ringkonnakohtu määratud häälte arvust on koosolekul vastuvõetud otsused seadusega määratud korra kohaselt vastuvõetud ja kehtivad.
2. Kohus tuvastas, et koosolekul hääletanud võlausaldajatele määrati hääled jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega, seega määratud hääled on seaduslikud.
3. Lisaks eeltoodule tuvastas maakohus ka seda, et hääletamisel on otsused vastuvõetud vastavalt enamus lihthääli omavate võlausaldajate tahtele. Kohus pole tuvastanud muid seadusega vastuolevaid aluseid otsuste seaduslikkust hinnates. Koosolekul on otsused vastuvõetud seaduses märgitud üldkoosoleku pädevuse piires. Kohus leiab, et vaidlus puudub, et pankrotitoimkonna moodustamine on üldkoosoleku pädevuses

§ 74, 77 p 1, § 78 lg 2.

Seaduses on selgelt väljendatud, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate esindajad (

§ 74

lg 2), mistõttu tuleb võlausaldajate konsensusel määrata summaline piir, keda lugeda suuremate nõuetega ja keda väiksemate nõuetega võlausaldajaks. Kuna pankrotimenetlused on kõik veidi erinevad, st unikaalsed, seda just erinevate suurusega nõuete tõttu, siis pole seadusandja pidanud võimalikuks ega vajalikuks määratleda nõuete rahalist piiritlemist nõuete suuruse fikseerimise kaudu seaduses, vaid on jätnud selle iga pankrotimenetluse võlausaldajate üldkoosoleku otsustada lähtudes konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajate nõuete suurusest ning jagunemisest väiksemateks ja suurema nõudega võlausaldajateks. Oluline on järgida, et mõlema poole esindatus ja huvid on pankrotimenetluses tagatud. Kuna seadusega sätestatud selge regulatsioon puudub, kuid vajadus nõuete piirsuurust määrata tuleneb

§ 74

lg-st 2, siis selle järgimiseks on nõuete summa piiri määramine korrakohane kui seda on tehtud

§ 77p-s 9 lähtudes teostatud.

Seadus võimaldab tulenevalt

§ 77

p 9 kohaselt vastu võtta otsuseid, mis pole seaduses otseselt määratletud, kuid on pankrotimenetluse läbiviimisel kas võlgniku või võlausaldajate huvides vaja vastu võtta või kokku leppida. Kohus leiab, et 23.04.2021 vastuvõetud otsus 5000 euro piiri kehtestamise osas on eelnevat silmas pidades seadusega kooskõlas ega ole kehtetu.

1. Iga võlausaldaja saab oma tahet avaldada otsuste vastuvõtmisel hääletamise kaudu kasutades temale määratud häälte arvu. Kohus leiab, et hagis viidatud Riigikohtu lahend 7 3-2-1-59-15 p 12 (hagi p 31) ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna pärast 23.04.2021 koosolekul vastu võetud otsuseid pole võlausaldajate määratud häälte arvu muudetud (Ringkonnakohus määras lõplikult hääled 08.04.2021 ja Riigikohus keeldus kaebust menetlusse võtmast), seega enne 23.04.2021 üldkoosolekut ei saanud 23.04.2021 vastuvõetud otsused võlausaldajate ühiseid huve rikkuda. Ühised huvid võisid olla rikutud olukorras, kus koosolek toimub enne võlausaldajate lõpliku häälte määramist. Praegusel juhul on võlausaldajate ühised huvid ehk proportsioonid määratud häälte kaudu ringkonnakohtu lõpliku kohtulahendiga määratud otsuste vastuvõtmise hetkeks.
2. Kohus pole tuvastanud, et 23.04.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsused päevakorrapunktides nr III-VI ja IX oleksid seadusevastased või otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda või vastu võetud otsustega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve, seega teeb kohus eelnevast järelduse, et 23.04.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsused päevakorrapunktides nr III-VI ja IX pole kehtetud vaid on kehtivad. Menetluskulud
3. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4. 12.01.2023 toimunud ärakuulamisel määras kohus pooltele tähtaja esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 17.01.2023 ja seisukoht vastaspoole menetluskuludele hiljemalt 23.01.
5. Kohus kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra, kuna menetluskulude nimekirja ei esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8