lg 2 ja kahju hüvitamise üldsätete alusel summas 23 710.80 eurot; välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks alates 08.12.2020. a sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt kuni nõude täieliku täitmiseni; mõista X menetluskulud Fenster Alumiinium AS-lt välja ja Fenster Alumiinium AS menetluskulud jätta tema enda kanda ning mõista Fenster Alumiinium AS-lt välja X kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni
II Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele tervikuna vastu. Kostja rõhutab, et kostja ei tegutsenud mitte hageja kasuks ega kaitseks, vaid Valsem Ehitus OÜ-ga sõlmitud 14.02.2020 töövõtulepingu alusel Valsem Ehitus OÜ kasuks ning üksnes Valsem Ehitus OÜ oli võlasuhtes kostjaga seoses kõnealuse kinnistuga nr xxxxxxxx (XXX)). Tellijaks on 14.02.2020 töövõtulepingus sõnaselgelt märgitud Valsem Ehitus OÜ. Tellija esindajaks on sõnaselgelt märgitud Y, s.o Valsem Ehitus OÜ endine juhatuse liige (perioodil 08.08.2008 – 19.05.2010), kes ilmselgelt jätkas Valsem Ehitus OÜ ettevõtte volitatud esindajana ja omas selleks ka ligipääsu ettevõtte elektronpostile xxx. Seejuures, XXX on mainitud üksnes real „Objekti aadress“ ning hageja ei ole selles töövõtulepingus üheski kohas märgitud. Sealhulgas ei ole viidet, et see alltöövõtuleping on sõlmitud hageja kaitseks. Kostja hinnangul hagejal oli võimalik vältida käesolevat hagejale perspektiivitut hagimenetlust, sest juba 10.07.2020 on kostja saatnud hagejale põhjaliku vastuskirja hageja nõuetele. 3 2-20-18112 Kostja leiab, et kostja kui alltöövõtja ei vastuta hageja ees ühelgi õiguslikul alusel. Märkimisväärselt, hageja ei ole oma õiguslikus positsioonis hagiavalduses kindel, sealhulgas ei ole hageja kindel, kas käesoleva hagimenetluse poolte vahel on kehtiv tööleping (mida ilmselgelt ei ole), kas hageja nõudealus tekib
kahju hüvitamise üldsätete alusel või – viimase alternatiivi avastas ja konstrueeris hageja alles 04.03.2021 hagi täienduses –, kas kostja ja kolmanda isiku (peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ) vahel sõlmitud alltöövõtu leping oli hoopis
Ainus kostja jaoks siduv leping oli peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtuleping. Alltöövõtulepingut ei ole lõpetatud ega muudetud, samuti ei ole alltöövõtulepingut hagejale üle antud. Sellist alltöövõtulepingu üleandmist ei saaks ka ilma kostja nõusolekuta toimuda (
Kostja hinnangul isegi, kui hageja saaks esitada kostjale alltöövõtulepingu alusel nõudeid (millega kostja ei nõustu), tuleb tähele panna, et erinevalt hageja väidetust ei olnud alltöövõtulepingu kohaselt klaasi värviks euras 34 dark bronze. Nimetatud värvus oli alltöövõtulepingu aluseks olnud hinnapakkumise ja alltöövõtulepingu p-s 3 toodud tellimuse kohaselt üksnes alumiiniumprofiili pinna värviks (surface finish). Klaasi värviks ei olnud pronksi näidatud ka hinnapakkumises. Teisisõnu hageja üritab eksitada kohut sellega, et mõisted „aknaklaas“ ja „akna alumiiniumprofiil“ on justkui samatähenduslikud. Tegelikult, nimetatud värvus euras 34 dark bronze oli alltöövõtulepingus kokku lepitud üksnes akna alumiiniumprofiili värvuseks. Alumiiniumprofiil on akna raam, akna tugielement. Kostja toob välja, et alltöövõtulepingu p-s 4 on kokku lepitud klaasi andmed – 6Lowe+6+6Low-e – seal ei ole pronksi värvi ega üldse mingit värvi, mis tähendab, et klaas on kirgas (värvita), mitte aga värvitooniga dark bronze. Värvi tähistamiseks oleks vastav viide klaasi materjali juures (näiteks lisatud hinnapakkumises: „3K 6ParsolPronks T+6LoweT+6Low-eT“, mis tähendab: kolmekordne klaaspakett, 3K 6mm karastatud värvusega Parsol Pronks+6mm karastatud selektiiviga+6mm karastatud selektiiviga.“ Teisisõnu Valsem Ehitus OÜ tellis alltöövõtulepingu alusel kostjalt värvita aknaklaasidega aknaid. Kui hageja on oodanud oma peatöövõtjalt Valsem Ehitus OÜ-lt midagi muud, siis on kostja seisukohal, et hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud hagi vale isiku vastu. Kostja leiab, et ilmselgelt ei pidanud kostja konsulteerima kinnistu omanikuga alltöövõtulepingu sõlmimisel ja täitmisel, kas kõik vastab lepinguvälise isiku (hageja) soovidele ja meeldimistele kõnealuses alltöövõtulepingus, mis oli sõlmitud üksnes kostja ja Valsem Ehitus OÜ vahel, milles ei olnud hagejat mainitud ja mis ei olnud mõeldud hagejale nõudeõiguse tekitamiseks. Mitte ühtegi asjaolu selle kohta, et kostja oleks hagejaga otse suhelnud, ei ole hagis esile toodud. Mitte ühtegi tunnistust või aktsepti ei ole kostja poolt hagejale antud selle kohta, et kostja oleks Valsem Ehitus OÜ-ga sõlmitud lepingut rikkunud või oleks tunnistanud lepingu olemasolu otse hagejaga. Kostja hinnangul majandustegevust halvaks lubamatult
loominguline väärtõlgendus, et iga alltöövõtja oleks ehitusvaldkonnas justkui kohustatud kinnistu, millel ehitatakse, omanikega konsulteerima (ja sisuliselt looma paralleelsed töövõtulepingud). Alltöövõtu ja TsÜS § 132 lg 2 mõte muutub sellisel juhul illusoorseks. Kui hageja (kinnistu omanikuna) pelgas alltöövõtjate kasutamist või soovis rohkem kontrolli alltöövõtulepingute täitmise üle, siis oleks ta pidanud kas alltöövõttu keelama oma lepingus Valsem Ehitus OÜ-ga või sõlmima töövõtulepingud otse – hagejale meelepärase tooniga aknaklaaside paigaldamise 4 2-20-18112 kontrollimiseks ja kõigeks muuks, mille üle hageja kontrolli ja võimalikku nõudeõigust soovis. Kostja seisukohal käesoleva asja õiguslik kvalifikatsioon on seega lihtne - hageja saab oma nõudeid sauna aknaklaaside värvuse ja kogu muu ehitusega seoses esitada üksnes Valsem Ehitus OÜ kui peatöövõtja vastu. Sõltumata hageja esitatud arvukatest alternatiivsetest tõlgendustest, hageja esitas 08.12.2020 hagi sisuliselt üksnes lepingulisel alusel –, see tähendab, alltöövõtulepingust tulenevalt, mille pooleks ta ei ole. Hageja ei saa esitada kohtule alltöövõtulepingut, mille pooleks ta ei ole, viidata sellele alltöövõtulepingule ning alltöövõtjale ette heita, et alltöövõtja paigaldatud aknaklaaside värvus hagejale ei meeldi. Kuna peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ on pankrotis, siis hagejal tuleks oma õigusi kaitsta PankrS-s sätestatud menetlusreeglite kohaselt. Kostja leiab, et käesolevas asjas on esmatähtis õiguslik küsimus võlasuhte tuvastamine hageja ja kostja vahel, mille veenev põhjendamine hagejal ei õnnestunud. Kui poolte vahel ei saa hagi põhjal olla võlasuhet ühelgi
§-s 3 nimetatud alusel, siis on väidetavast võlaõiguslikust vaidlusest tulenev hagi esitatud vale kostja vastu. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Poolte vahel ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, tasu avalikust lubamisest ega muust seadusest tulenevast alusest tekkinud võlasuhet. Hagis puuduvad selle kohta mistahes tõendatud ja eluliselt usutavad asjaolud. Samuti seletab ja kinnitab kostja käesolevaga, et nimetatud alustel poolte vahel võlasuhet ei ole. Kõige olulisemalt, poolte vahel ei ole lepingust tekkinud võlasuhet. Töövõtulepinguline võlasuhe on hageja ja Valsem Ehitus OÜ vahel. Avalike andmete kohaselt, 19.01.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-16869 kuulutati välja Valsem Ehitus OÜ (registrikood 11527621) pankrot 19.01.2021 kell 15.
) § 81 lg 1 p-de 1-3 alusel lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui: kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad.
lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
lg 5 näeb ette, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 4. Harju Maakohtu menetluses on X hagi ASi Fenster Alumiinium vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt X’le (hageja) kuulub XXX kinnistu, registriosa nr xxxxxxxx, millele hageja on püstitanud elamu ja saunahoone. Elamu ja saunahoone moodustavad hageja kinnistul tervikliku arhitektuurse kompleksi, sh on neil ühtne välisviimistlus ja stiil. Hageja sõlmis tellijana ehitustööde lepingu peatöövõtjaga Valsem Ehitus OÜ. Valsem Ehitus OÜ omakorda sõlmis töövõtulepingu Fenster Alumiinium AS-ga (kostja) kinnistul asuva saunahoone avatäidete (aknaraamid ja klaaspaketid) ostmiseks koos nende paigaldusega. Hageja selgituste kohaselt peatöövõtjal Valsem Ehitus OÜ-l tekkisid makseraskused ning 05.05.2020 teavitas Valsem Ehitus OÜ kostjat, et on peatanud tööd XXX objektil finantsvahendite puuduse tõttu. Peatöövõtja suunas kostjat pidama edaspidist suhtlus otse hageja kui tellija ja kinnistu omanikuga. Aknaraamide paigaldusega alustas kostja 18.05.2020 ning nädal hiljem asus kostja paigaldama klaaspakette, mille värvus aga ei vastanud hageja hinnangul kokkulepitule. Kostja oli hagejale tarninud ja paigaldanud mitte pronks värvusega (dark bronze) klaasid, vaid kirkad. Hageja esitas kostjale nõudekirja lepingu rikkumise viivitamatuks lõpetamiseks ja lepingu täitmise nõude. Nõudekirjas palus hageja viivitamatult, kuid hiljemalt 10.07.2020 kõrvaldama lepingu rikkumise ning asendama saunahoonele paigaldatud klaaspaketid dark bronze klaaspakettidega. Hageja hoiatas, et nimetatud tähtaja järgimata jätmisel kavatseb hageja tellida vastavad tööd ja aknad kolmandatelt isikutelt ning seonduv kahju kuulub täies ulatuses hüvitamisele kostja poolt. Kostja nimetatud nõuet ei täitnud, mistõttu oli hageja sunnitud aknaklaasid vahetama ise. Selleks sõlmis hageja 15.09.2020 töövõtulepingu Semity OÜ-ga. Töövõtulepingu kohaselt on klaaspakettide vahetuse koos utiliseerimisega hinnaks 23 278.80 eurot. 6 2-20-18112 Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks töövõtulepingu alusel lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 23 710.80 eurot; - alternatiivselt punktiga 1: välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks kahjuhüvitis kahju hüvitamise üldsätete alusel summas 23 710.80 eurot; - alternatiivselt punktidega 1 ja 2: välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks kahjuhüvitis
lg 2 ja kahju hüvitamise üldsätete alusel summas 23 710.80 eurot; - välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks alates 08.12.2020. a sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt kuni nõude täieliku täitmiseni; - mõista X menetluskulud Fenster Alumiinium AS-lt välja ja Fenster Alumiinium AS menetluskulud jätta tema enda kanda ning mõista Fenster Alumiinium AS-lt välja X kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni
Kostja hagiavaldust ei tunnista ning palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ainus kostja jaoks siduv leping oli peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtuleping. Alltöövõtulepingut ei ole lõpetatud ega muudetud, samuti ei ole alltöövõtulepingut hagejale üle antud. Sellist alltöövõtulepingu üleandmist ei saaks ka ilma kostja nõusolekuta toimuda. Kostja hinnangul isegi, kui hageja saaks esitada kostjale alltöövõtulepingu alusel nõudeid (millega kostja ei nõustu), tuleb tähele panna, et erinevalt hageja väidetust ei olnud alltöövõtulepingu kohaselt klaasi värviks euras 34 dark bronze. Nimetatud värvus oli alltöövõtulepingu aluseks olnud hinnapakkumise ja alltöövõtulepingu ps 3 toodud tellimuse kohaselt üksnes alumiiniumprofiili pinna värviks (surface finish). Klaasi värviks ei olnud pronks näidatud ka hinnapakkumises. Teisisõnu hageja üritab eksitada kohut sellega, et mõisted „aknaklaas“ ja „akna alumiiniumprofiil“ on justkui samatähenduslikud. Tegelikult, nimetatud värvus euras 34 dark bronze oli alltöövõtulepingus kokku lepitud üksnes akna alumiiniumprofiili värvuseks. Alumiiniumprofiil on akna raam, akna tugielement. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja 08.12.2020 (täiendatud 04.03.2021) hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 5. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - hagejale X’le kuulub XXX kinnistu, registriosa nr xxxxxxxx (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 1 – väljavõte kinnistusraamatust), millele hageja on püstitanud elamu ja saunahoone; - hageja sõlmis tellijana ehitustööde lepingu peatöövõtjaga Valsem Ehitus OÜ ning Valsem Ehitus OÜ omakorda sõlmis töövõtulepingu kostjaga Fenster Alumiinium ASga kinnistul asuva saunahoone avatäidete (aknaraamid ja klaaspaketid) ostmiseks koos nende paigaldusega; - 21.01.2020 esitas Valsem Ehitus OÜ lepingu sõlmimise kavatsusega kostjale palve koostada vastavalt samale e-kirjale lisatud spetsifikatsioonile hinnapakkumine (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 2 – kirjavahetus); - 27.01.2020 esitas kostja Valsem Ehituse OÜ-le hinnapakkumise HP-G-270120-1, mille alusel sõlmisid Valsem Ehitus OÜ ja kostja 14.02.2020 töövõtulepingu nr MT20013, millele oli lisatud hinnapakkumine HP-G-270120-1 (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 3 – töövõtuleping koos hinnapakkumisega; 02.07.2021 kostja vastuse lisa 1). Vastavalt töövõtulepingule sisaldas töö endas nii tööjooniste projekteerimist, komplekteeritavate materjalide kui ka töö enda maksumust. Lepingu objektiks oli akende müük ja paigaldus hageja kinnistul asuvale saunahoonele; 7 2-20-18112 - - - - - - - tellijaks on 14.02.2020 töövõtulepingus märgitud Valsem Ehitus OÜ. Tellija esindajaks on märgitud Y, s.o Valsem Ehitus OÜ endine juhatuse liige (perioodil 08.08.2008 – 19.05.2010; 02.07.2021 kostja vastuse lisa 2 – osa „Esindusõigus“); peatöövõtjal Valsem Ehitus OÜ-l tekkisid makseraskused ning 05.05.2020 teavitas Valsem Ehitus OÜ kostjat, et on peatanud tööd XXX objektil finantsvahendite puuduse tõttu. Peatöövõtja suunas kostjat pidama edaspidist suhtlus otse hageja kui tellija ja kinnistu omanikuga (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 4 – 05.05.2020 e-kiri); 06.05.2020 edastas hageja kostjale teavituse, et tulenevalt peatöövõtja finantsprobleemidest on hageja ja kostja suhtlus edaspidi otsene (04.03.2021 hagiavalduse täienduse lisa 5 – 06.05.2020 e-kiri). Samuti palus hageja kostjal edastada Valsem Ehitus OÜ-le esitatud arved. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud, vaid edastas hagejale tasumiseks järgmised arved:
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 8. Kohus analüüsib järgnevalt esmalt võlasuhte tekkimist kostja Fenster Alumiinium AS ja hageja X vahel, kostja poolset kohustuse rikkumist vastavalt hageja etteheidetele ning seejärel hageja nõuet
lg 5 alusel, hageja alternatiivset nõuet
lg 1 alusel ja hageja teist alternatiivne nõuet
Võlasuhtest hageja ja kostja vahel 9. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel on esmalt tähtis võlasuhte tuvastamine ja sellele hinnangu andmine hageja ja kostja vahel. Kohus on seisukohal, et kui poolte vahel ei ole võlasuhet ühelgi
§-s 3 nimetatud alustel, siis on väidetavast võlaõiguslikust vaidlusest tulenev hagi esitatud vale kostja vastu.
p-de 1-6 alusel võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.
lg 1 alusel lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Eeltoodust tulenevalt ei saanud lepingu üleandmist ilma Fenster Alumiinium AS-i nõusolekuta toimuda. Seega ei saanud hageja astuda Valsem Ehitus OÜ õigusjärglasena alltöövõtulepingu pooleks (tellijaks). 12. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 p-s 14 seisukohal, et leping sõlmitakse teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Nõustumus (aktsept) on
lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.
) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtu hinnangul on käesoleva tsiviilasja asjaoludest ja tõenditest nähtav, et pakkumuse esitamine ja nõustumine on toimunud hagejal X’l peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ-ga ning Valsem Ehitus OÜ-l omakorda kostja AS Fenster Alumiiniumiga. Töövõtulepinguline võlasuhe ei saa tekkida ühepoolselt ning otsest või kaudset aktsepti kostja saatnud või väljendanud hagejale ei ole ning kostja vaikimist ei saa käesoleval juhul lugeda aktseptiks lepingu üleandmisel. 10 2-20-18112 13. Kohus leiab, et kuna tänaseks on peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ pankrot välja kuulutatud, siis tuleks hagejal oma Valsem Ehitus OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid õigusi kaitsta pankrotiseaduses sätestatud menetlusreeglite kohaselt. Õiguskirjanduses on selgitatud, et: „Kuna töövõtulepingu alusel võlgnetakse lõpptulemus ning lepingu täitmise nõuetekohasust hinnatakse üksnes lähtudes sellest, kas vastav tulemus on saavutatud ja vastab lepingutingimustele, ei ole ka oluline, kas sellise tulemuse saavutamisele on aidanud kaasa töövõtja või tema poolt kaasatud kolmanda isiku tegevus. [---] Üldjuhul on töövõtja ning kolmanda isiku vaheliseks suhteks samuti töövõtuleping, sellisel juhul nimetatakse töövõtjat peatöövõtjaks, töid tegelikult läbi viivat isikut alltöövõtjaks ning nendevahelist lepingut alltöövõtulepinguks. Alltöövõtja tegevuse eest lepingu täitmisel vastutab töövõtja nagu iseenda tegevuse eest, eelkõige omistatakse kõik alltöövõtja või tema töötajate toimingud lepingust tulenevate kohustuste täitmisel peatöövõtjale (vt TsÜS § 132 lg 2)“ (M. Käerdi, S. Kärson, L. Lillo.
– P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus III. Komm vlj. Tallinn: Juura, 2021, lk 649 p 3.5). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole alltöövõtjana vastutav peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ lepinguliste kohustuste eest ega asjaolu eest, et Valsem Ehitus OÜ on muutunud maksejõuetuks.
lg 4.
lg 4 sätestab, et juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb täiendavalt lepingu tingimuste tõlgendamisel lähtuda viidatud sättest, kuid arvestades, et alltöövõtu leping oli sõlmitud kostja ja Valsem Ehitus OÜ vahel tuleb tõlgendada lepingut esmalt Valsem Ehitus OÜ ja kostja vahelise ehk lepingupoolte tahte alusel. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et Valsem Ehitus OÜ ja AS Fenster Alumiinium näol on mõlema juriidilise isiku puhul tegemist majandus ja kutsetegevuses tegutsevate isikutega, siis lasus lepingu sõlmimisel hoolsuskohustus ja lõpptellija tahte edasi andmise kohustus peatöövõtjal ehk Valsem Ehitus OÜ-l. Samuti on kohus seisukohal, et hagejale laskus omapoolne hoolsuskohustus tööde ja tingimuste täpsustamises ja kontrollimises nii peatöövõtu lepingu sõlmimisel, kui ka olukorras, kus lepingu täitmise ajal suheldi poolte vahel edasi otse ilma Valsem Ehitus OÜ vahenduseta. Kohus on seisukohal, et kostjal puudus kohustus alltöövõtulepingu sõlmimisel ja täitmisel kooskõlastada lõpptellijaga (hagejaga) asjaolu, kas kõik lepingutingimused on vastavuses lepinguvälise isiku (hageja) nõuetega. 21. Analüüsides kostja ja Valsem Ehitus OÜ vahel sõlmitud alltöövõtulepingut on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostja oleks Valsem Ehitus OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingu tingimusi rikkunud. Hageja nõue
lg 5 alusel 22.
lg 5 sätestab, et juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat töövõtulepingut ning hageja ei ole õigusjärglasena asunud Valsem Ehitus OÜ ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingus Valsem Ehitus OÜ asemele ja sellega ei ole hagejale vaidlusalust lepingut kehtivalt üle antud, ei saa hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist seaduses sätestatud töövõtulepingu regulatsiooni sätete alusel. 14 2-20-18112 23. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks töövõtulepingu alusel lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 23 710.80 eurot. Hageja esimene alternatiivne nõue
Hageja on seisukohal, et lisaks töövõtulepingu erisätetele, võib hageja alternatiivselt nõuda tekkiva kahju hüvitamist ka kahju hüvitamise üldsätete ehk
§-le 115 tuginedes.
lg 1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus selgitab, et viidatud sätte alusel kahju hüvitamise nõudmine eeldab esmase eeldusena, et kostja on kohustust rikkunud .
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 25. Kohus on käesolevas otsuses punktides 15-21 tuvastanud, et kostja ei ole rikkunud ei lepingust ega seadusest tulenevaid kohustusi, mistõttu on välistatud kahju hüvitise nõudmine ka hageja alternatiivse nõude alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldamata jätta hageja nõue välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks kahjuhüvitis kahju hüvitamise üldsätete alusel summas 23 710.80 eurot. Hageja teine alternatiivne nõue
Hageja on esitanud juhuks, kui kohus ei tuvasta, et töövõtuleping on Valsem Ehitus OÜ-lt hagejale üle läinud ja sellest tulenevalt on hageja ja kostja vahel tekkinud võlasuhe täiendava alternatiivse nõude kahju summas 23 710.80 eurot hüvitamiseks
Hageja hinnangul saab töövõtulepingut tõlgendada hagejat kaitsva lepinguna
lg 1 mõttes ehk töövõtuleping, mis on sõlmitud Valsem Ehitus OÜ ja Fenster Alumiinium AS vahel on sõlmitud hageja huvide ja õiguste kaitseks.
lg 1 sätestab, et lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui: 1) kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja 2) võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja 3) võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad.
lg 2 alusel
lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. 27. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et majandustegevust halvaks lubamatult
loominguline väärtõlgendus, mille kohaselt oleks iga alltöövõtja ehitusvaldkonnas justkui kohustatud kinnistu, millel ehitatakse, omanikega konsulteerima (ja sisuliselt looma 15 2-20-18112 paralleelsed töövõtulepingud). Alltöövõtu ja TsÜS § 132 lg 2 mõte muutub sellisel juhul illusoorseks. Kui hageja (kinnistu omanikuna) pelgas alltöövõtjate kasutamist või soovis rohkem kontrolli alltöövõtulepingute täitmise üle, siis oleks ta pidanud oma lepingus Valsem Ehitus OÜ-ga alltöövõtu keelama või sõlmima töövõtulepingud otse, et kontrollida hagejale meelepärase tooniga aknaklaaside paigaldamist, samuti muuks, mille üle hageja kontrolli ja võimalikku nõudeõigust soovis. Õiguskirjanduses on selgitatud, et lepinguline kaitse
Vastasel juhul kaoksid delikti ja lepinguõiguse omavahelised piirid ning võlgnikul puuduks võimalus lepingu sõlmimisel oma vastutuse ulatust kindlaks määrata. [---] Kolmandate isikute kaasamine lepingu kaitsealasse ei tohiks kohtupraktikas [---] muutuda tavapäraseks, vastasel juhul ei ole lepingu sõlmimisel enam võimalik vältida ettenähtamatuid riske. [---] Näiteks annab korteri omanik A ettevõtja E-le ülesande remontida pööningut. Ehitusettevõtja teeb oma tööd lohakalt ning lõhub seal paikneva kütteseadme. Veeavarii tõttu saab kannatada mitte ainult A korter, vaid ka tema naabri S-i korter. S-il on ehitusettevõtja vastu siiski üksnes omandi rikkumisest tulenevad deliktilised nõuded, mitte A ja E vahelisest lepingust tulenevad nõuded, vastupidine tooks kaasa lepingulise vastutuse riski põhjendamatu laienemise (T. Uusen-Nacke.
– P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn: Juura, 2016, lk 387 p 4.1, lk 390 p 4.4). Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks akende paigaldamise käigus hageja omandit rikkunud või tekitanud talle omandi kahjustusi vms. Poolte vahel puudub vaidlus, et peatöövõtja Valsem Ehitus OÜ ja kostja kui alltöövõtja vahelise alltöövõtulepingu sõlmimisel ei suhelnud kostja hagejaga, vaid nendevaheline suhtlus algas pärast Valsem Ehitus OÜ-lt teate saamist. Samuti ei ole hagejat alltöövõtulepingus mainitud ja hageja ei väida ka vastupidist. Kohus leiab, et alltöövõtulepingu sõlmimise otstarbekus alltöövõtja jaoks seisnebki selles, et vastutada alltöövõtulepingu täitmisest tulenevalt üksnes alltöövõtulepingu sõlminud teise lepingupoole (Valsem Ehitus OÜ) ees, vastupidisel juhul oleks tulnud kostjal töövõtuleping sõlmida otse hagejaga. Seetõttu on selge, et käesolevas asjas ei ole täidetud
Vastupidine tõlgendus tooks kaasa lepingulise vastutuse riski põhjendamatu laienemise. Samuti on ei ole kohtu hinnangul täidetud
28. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ega põhistatud hageja teise alternatiivse nõude eeldused
lg 2 alusel, millest tulenevalt tuleb rahuldamata jätta hageja nõue välja mõista Fenster Alumiinium AS-lt X kasuks kahjuhüvitis
Lõppjäreldused
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.