lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse ja aja kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. 3 2-23-8296 Registrile esitatud likvideerimisaruande kohaselt oli 01.01.2022-22.03.2023 aruandeaasta müügikäive 185 228 eurot, kahjum 40 016 eurot, aruandeperioodil investeeringud põhivahenditesse puudusid, 22.02.2023 otsustasid äriühingu osanikud algatada likvideerimismenetluse. Koostatud bilansi kohaselt äriühingul vara puudus ning kohustuste suuruseks oli 40 016 eurot. Bilansi kohaselt on sissemaksmata osakapital -2500 eurot. Likvideerija selgituse kohaselt kasutati osakapitali sissemakseks ettenähtud vahendid välisterassi renoveerimiseks, et oleks võimalik selle avamiseks luba saada ja seonduvalt keerulise majandusliku olukorraga täiendavaid rahalisi vahendeid enam ei leitud. Terassi renoveerimine toimus kokkuleppel rendileandjaga ja oli üürniku kohustuseks, mis ka täideti. Majandusaasta
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 5 2-23-8296
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 10. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku likvideerija hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ebaõnnestunud äriplaan ja kahjumiga tegutsemine. Osaühingu tegutsemise ajal (10 kuud) ei saavutatud kordagi kasumlikkust. Hinnanguliselt 200 000 eurose müügimahu juures tekkis võlgnikul kahjum umbes 40 000 eurot. Peamiseks kahjumi põhjuseks oli liialt väike klientide arv (eriti vähe oli kliente madalhooajal ehk talvel). Hotelli külastatavus oli väga madal, kuna peale Corona-19 pandeemiast tingitud piiranguid ei taastunud turistide loodetud mahud. Kahjumi vähendamiseks piirati kulusid (personali vähendamine, menüü muutmine jms), kuid kasumisse jõuda ei õnnestunud. Eeltoodus põhjustel suurenesid ettevõte kulud järsult seoses kommunaalkulude (küte ja energia) hinnatõusuga. Samuti suurenesid ka oluliselt (ca 180%) tooraine (toiduained) hinnad. Restorani toodete väljamüügihinda oluliselt tõsta polnud võimalik. Tekkisid ka probleemid töötajate palkamisel, töötajate leidmine oli väga raske ja töötajate palgasoovid ei olnud osaühingu võimalustega kooskõlas. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt esitatud seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas. Ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul majandustegevus puudus ja see on ajutise halduri hinnangul lõppenud hiljemalt 2022.a detsembris või 2023.a jaanuaris kui on lõpetatud viimaste töötajatega töölepingud. AS-i LHV Pank teabenõude vastusest nähtub, et viimased laekumised ja kanded toimusid arvelduskontol 2023.a jaanuaris ja seejärel tegevus puudus. Täpset aega võlgniku maksejõuetuks muutumise kohta on keeruline ajutise menetluse raames anda, võlgniku vastusest tulenevalt võib asuda seisukohale, et kogu tegevuse aeg (10 kuud) oli kahjumlik ning seega maksejõulisust ei tekkinudki, ning äriplaan oli ebaõnnestunud algusest peale. Arvestades tegevuse faktilise lõppemise aega 2023.a jaanuaris, siis sellest järeldub, et püsiv maksejõuetus oli igal juhul selleks ajaks välja kujunenud. Ajutine pankrotihaldur püstitas likvideerijale küsimuse planeeritud äriplaani põhjendatusest, küsides muuhulgas osanike/juhatuse liikmete erialase kogemuse kohta, mis oleks pidanud ära hoidma tegevuse perspektiivitu äriplaani alusel. Kuna osanikud/juhatuse liikmed on erialase kogemusega (kokad), siis võib osaliselt nõustuda järeldustega, sh et objektiivsed ja ettenägematud asjaolud nagu COVID-19 piirangud võisid äriplaani nurjumises suurt rolli mängida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine. Võlgnik muutus maksejõuetuks ebaõnnestunud äriplaanist tulenevalt. Võlgniku majandustegevus toimus 10 kuu jooksul, mille vältel võlgniku majandustegevus oli kahjumis. Kohtu hinnangul viitab asjaolu, et võlgniku osanikud/juhatuse liikmed on erialase kogemusega (kokad), ja nende jaoks oli äriplaani koostamisel objektiivseks ja ettenägematuks asjaolu, et COVID-19 piirangud võisid äriplaani nurjumises suurt rolli mängida. Kohus leiab, et kuna võlgnik on äriregistrisse kantud 07.10.2021, siis pidi äriplaani 7 2-23-8296 koostajatel olema võimalik välja selgitada COVID-19 tulenevate piirangute mõju, kuna see algas 2020.a I poolaastal ja 2021. a lõpuks oli võimalik selle tagajärgede kohta vajalikul määral informatsiooni koguda. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgniku osanikud ja juhatuse liikmed on erialalt kokad ja ei omanud vajalikke teadmisi, ei vabanda võlgniku osanike/juhatuse liikmete ebaõnnestunud äriplaani vastuvõtmist, kuna erialaste teadmiste puudumisel tulnuks neil kasutada asjatundlikku abi. 11. Vara tagasivõitmise võimalused
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste hindamisel võimalik anda esialgseid järeldusi ja nende täpsustamine saab toimuda edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakseta. Seega võib esineda ÄS §-is 5201 toodut arvestades nõue summas 1250 eurot asutaja ja osaniku A vastu ja summas 1250 eurot asutaja ja osaniku B vastu. Ajutine pankrotihaldur on küsinud likvideerijalt osakapitali sissemakse kohta, kuid vastuse kohaselt osanikel puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid. Samuti elab üks juhatuse liikmetest välismaal, mistõttu osteti likvideerimisega seotud teenus teenusepakkujalt. Ajutine haldur vaatles võlgniku konto väljavõtteid ja tehtud rahalisi ülekandeid alates aastast 2021, ja siinkohal märgib, et võlgnik on igakuiselt paarsada kuni paar tuhat eurot sularahas välja võtnud. Kuna hetkel puuduvad dokumendid, siis hinnangute andmine võib olla ennatlik, kuid ettevõtte rahaliste vahendite kirjeldatud viisil kasutamine tekitab küsimusi. Kuna puuduvad võlgniku selgitused ja dokumendid, ei ole ajutisel halduril võimalik käesolevas menetlusstaadiumis piiratud mahtu arvestades lõplikku seisukohta kujundada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikku analüüsi ning tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. 12. Pankrotimenetluse raugemine Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tegi 01.02.2024 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Liveat OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3000 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. 07.03.2024 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele Liveat OÜ pankrotimenetluse 8 2-23-8296 läbiviimiseks avaliku uurimisena. 010.04.2024 vastuse kohaselt on maksejõuetuse teenistus teinud korduvaid toiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja ei esita ettepanekut algatada Liveat OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Liveat OÜ vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning maksejõuetuse teenistus ei soovi avaliku huvi puudumise tõttu pankrotimenetluse avalikku uurimist, siis tuleb Liveat OÜ pankrotimenetlus lõpetada
Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Harju Maakohus on Liveat OÜ pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Käesoleva kohtumäärusega on kohus raugetanud Liveat OÜ pankrotimenetluse. Liveat OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 9 töötunni eest 990 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu 9 2-23-8296 suuruseks 110 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 9 tundi, sealhulgas andmete kogumine, kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, arvelduskontode kontroll, ettekande kirjutamine, jne, arvestuses sisalduvad kulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 110 eurot.
lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud 2023. a, mil töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on
Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele.
lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel
lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on
Tulenevalt asjaolust, et ajutise pankrotihalduri ülesanded on täidetud
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale 10 2-23-8296 ajaühikule vastava töötasu alammäära. 2023. a töötasu alammääraks oli 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on
01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu 594 eurot (9 h x 66).
lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 594 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur Maire Arm on palunud tema tasu üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole, advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest, kokku summas 594 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu summas (990-594) 396 kuulub tulenevalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.