Obsah (14)

§ 19211§ 31§ 1§ 29§ 158§ 19212§ 33§ 86§ 39§ 41§ 150§ 35§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-214 Tsiviilasi Trucklife Service OÜ pankrotiavaldus Menetlustoiming pa

§ 19211lg 3 ls 3).

Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD

1. Trucklife Service OÜ esitas Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnik tegeles veoautode ja rasketehnika remondi ja hooldusega Tallinnas, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning töölepingud töötajatega üles öeldud. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 127 037 eurot, vara kohustuste täitmiseks puudub.
3. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning tal puudub vara, mille arvelt menetlust finantseerida. Võlgniku pangakontodel raha puudub, kassa on juhatuse liikme valduses ning kassa jääk on 251,15 eurot. Võlgniku arvelduskontolt on perioodil 30.01.2019-10.10.2023 välja võetud sularaha 99 215 eurot ja sisse pandud 27 855 eurot. Kassaraamatu kanded ei ole korrektsed. Aastatel 2021-2023 on sularaha arvelduskontolt välja võetud 86 125 eurot ja sellest 52 965 eurot kajastub sissetulekuna võlgniku kassaraamatus ning 33 160 eurot kassaraamatus ei kajastu. Võlgnikul on nõudeid kolmandate isikute vastu 4519,91 euro ulatuses, suurem osa neist on hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks. Ajutine haldur nõustub selle hinnanguga. Võlgnikul on mootorsõiduk (Citroen C5, 2005), mille väärtuseks ajutine haldur hindab 500 eurot. Viimase viie aasta jooksul on võlgnik võõrandanud kolm sõidukit. Võlgniku raamatupidamise andmetel on tal põhivara jääkmaksumuses 8787,55 eurot. Võlgniku 2-24-214 väitel on põhivara üürivõla tõttu üürileandja valduses. Võlgniku hinnangul võiks vara võõrandamisel tervikvarana laekuda ca 5000 eurot, eraldi müües 5000-7000 eurot. Halduri hinnangul võib vara müügist laekuda enampakkumisel kokku ca 4000 eurot. Võlgnikul on väikevahendeid, millel puudub arvestatav turuväärtus. Kokkuvõtlikult on võlgnikul vara ajutise halduri hinnangul ligikaudu 4750 euro väärtuses. Suurem osa varast on üürileandja väärtuses, kes on teostanud vara suhtes üürileandja pandiõigust. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 127 162,90 eurot, sh 27 657,68 euro suurune maksuvõlg, laenukohustus S. Vähi ees, võlad tarnijatele summas 69 882,50 eurot ning kohustused töötajate ees. Võlgniku omakapital ei ole kunagi vastanud seaduses sätestatud nõudele.
4. Võlgnik ei vaidle vastu ajutise halduri aruandes toodud seisukohtadele ega järeldustele, samuti ei ole tal vastuväiteid ajutise halduri tasu osas. Võlgnik esitas selgituse kassaraamatu kannete kohta, mööndes et korrektsem olnuks kajastada summasid võlana aruandva isiku ees.
5. Kohus määras ajutise halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava ettemaksu suuruseks 4570 euro ulatuses, millest valdav osa on koormatud üürileandja pandiõigusega. eurot ja tasumise tähtajaks 23.02.
6. Ettemaksu ei tasutud.
7. Kohus tegi 26.02.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus esitas 05.03.2024 kohtule ettepaneku algatada avaliku huvi tõttu Trucklife Service OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Maakohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse ja kuulutab välja Trucklife Service OÜ pankroti.
9. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (

§ 31lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 1lg 3).

9. Pankrotiavalduse, ajutise halduri aruande ja asjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on vara 4750 euro ulatuses ning valdav osa varast on koormatud üürileandja pandiõigusega. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 127 162,90 eurot. Kuna tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega, tuleb tema maksejõuetust ka eeldada (

§ 31lg 4).

10.

§ 19211

lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus

§ 29

või

§ 158

alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud 2-24-214 kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga.

§ 19211

lg 3 kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui

§ 19211

lg 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. 11. Kuigi võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning esineb raugemise olukord (

§ 29

lg 1), kuulutab kohus pankroti välja, sest kohus peab põhjendatuks maksejõuetuse teenistuse avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (

§ 29lg 3).

Ajutise halduri aruandes esile toodud asjaolud, millele ka maksejõuetuse teenistus on viidanud, tekitavad põhjendatud kahtluse, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb avalikes huvides läbi viia, sest võlgnik võib olla jätnud õigel ajal esitamata pankrotiavalduse ning maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjused, võimalikud kohustuste rikkumised võlgniku juhatuse liikme poolt ning tagasivõidetavate tehingute alused, tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha. 12. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Indrek Lepsoo (

§ 31lg 6 esimene lause).

13. Pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi (

§ 19212lg 1).

Kuna pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, ei märgi kohus kohtumääruse resolutsioonis ega pankrotiteates võlausaldajate esimese üldkoosoleku aega ja kohta (

§ 33

lg 21,

§ 19211lg 3 teine lause).

14. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget

§ 86

lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kuivõrd pankrotimenetluses, mida viiakse läbi avaliku uurimisena, võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata, määrab kohus vande andmise ajaks 16.07.2024 kell 09.15. 15. Kohus hoiatab

§-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida vande andmise kohustust, võib kohus määrata trahvi või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. 16. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena (

§ 33

lg-d 1 ja 21) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

2-24-214 17. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41). Menetluskulud 18.

Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 2, lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

19.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

20. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2030 eurot (lisandub käibemaks, summa käibemaksuga 2476,60 eurot). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2030 eurot (14 h * 145 eurot), koos käibemaksuga 2476,60 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11).

21. Tasu tuleb ajutise halduri taotlusel ja

§ 23lg 6 alusel välja maksta määruse resolutsioonis näidatud büroole.

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, on halduri tasu arvestatud käibemaksuga (

§ 65lg 11).

22.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutatama ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb viidatud sätet analoogia korras kohaldada ka käesolevas asjas, kus kohus kuulutab maksejõuetuse teenistuse avalduse alusel (muidu raugevas pankrotimenetluses) võlgniku pankroti välja.

§ 23

lg-st 4 nähtub seadusandja soov tagada, et raugenud menetluses, kus puudub vara isegi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, saaks ajutine haldur vähemalt mingis ulatuses oma tasu kätte. Selline õigus peab ajutisele haldurile olema tagatud ka praeguses olukorras, kus menetlus ei lõppe raugemisega üksnes seetõttu, et maksejõuetuse teenistus on esitanud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Sellist käsitlust toetab ka

§ 31

lg 6 viimane lause, mille kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Ka

§ 31

lg 6 viimasest lausest nähtub seadusandja soov tagada, et ajutine haldur saaks oma tasu ja kulutused hüvitatud 2-24-214 viivitamatult pärast pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur ei saa oma tasu ja kulutuste hüvitise nõude osas sattuda kehvemasse positsiooni (võrreldes raugeva menetlusega) põhjusel, et maksejõuetuse teenistus soovis algatada avalikku uurimist. 23. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivara hulgas ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

§ 23

lg 4 alusel põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. 24. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). 25. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 14 tunni eest oleks 924 eurot (käibemaksuta, arvestuse aluseks olev tehe: alustatud pooltunde 28 * 33 eurot). See ületab

§ 23

lg 4 teises lauses kehtestatud piirmäära (ühekordset kuupalga alammäära, millele on lisatud käibemaks), mistõttu kuulub riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu 820 euro ulatuses (lisandub käibemaks, summa käibemaksuga 1000,40 eurot). 26. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutisele haldurile tasu 14 tunni eest summas 1000,40 eurot. Ülejäänud ulatuses 1476,20 eurot (2476,60 – 1000,40) mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik