Obsah (12)

§ 113§ 184§ 63§ 68§ 191§ 83§ 3§ 16§ 24§ 120§ 56§ 60

1-24-1126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-24-1126 (23267050663) Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Eliisa Sommer Süüdistatav Danero Monak, Isikukood: 50012084226; Elukoht: XXX; Kontakt: tel XXX, e-post:XXX ;; Kodakondsus: Eesti; Haridus: XXX; Emakeel: eesti keel; Töökoht: XXX; Karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus, Pärnu Maakohtu 21.09.2020.a. kohtuotsusega karistatud

§ 184

lg 1 järgi; Tõkend: 09.11.2023.a kinnipeetud ja vahistamise tähtaega pikendatud kuni 09.03.2024.a Kaitsja: vandeadvokaat Meelis Masso, määratud korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Danero Monak

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Süüdi tunnistada Danero Monak

§ 184lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

3.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat vangistust. 4. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ning karistuse algust arvata Danero Monakil alates 09.11.2023.a. 1 1-24-1126

1. Danero Monaki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Asitõendid ja konfiskeerimine. 1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda jäetud ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (taimeosad) - konfiskeerida

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 2) Pakend nr 2 (ravimipurk Rivotril tablettidega) - asub hoiul Pärnu politseijaoskonnas - konfiskeerida

§ 83

lg 4 järgi ning NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 3) Pakend nr 1 (EKEI-st tagastatud pakend); pakend nr 3 (grammikaal); pakend 1K (helesinist värvi käepideme ja tupega ning valge teraga kööginuga); pakend 2K (musta värvi korpusega minikaal); pakend nr EP1 (musta värvi vasak jalats Puma); pakend nr EP2 (musta värvi Puma jalats); pakend nr EP3 (lühikesed püksid/aluspüksid); pakend nr EP4 (tumedad dressipüksid); pakend nr EP5 (laiguline T-särk); pakend nr EP6 (musta värvi müts); pakend nr EP7 (2 musta värvi sokki); pakend nr EP8 (tume dressipluus)- asuvad hoiul Pärnu politseijaoskonnas - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; 4) Pakend 1DM (musta värvi mobiiltelefon Samsung) - asub hoiul Pärnu politseijaoskonnas - KrMS § 126 lg 3 p 2 kohtuotsuse jõustumisel tagastada eseme omanikule Danero Monakile.

1. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Danero Monakilt menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu ja kulud 1262,95 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 1709 eurot ning sundraha 2050 eurot, kokku 5021,95 eurot.
2. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber
3. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, menetluskulud.
4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 5021,95 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Danero Monakit tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 418,50 eurot ning viimase osamaksena 418,45 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaistjale, prokurörile, kannatanule ning Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav alates 14.06.2024.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. 2 1-24-1126 Süüdistuse sisu Danero Monakit süüdistatakse selles, et tema, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas ja kellaajal, kuid 02.11.2023.a kella 13.55 paiku X linnas X maantee 48 piirkonnas tahtlikult lõi noaga ühel korral E. P vasakule poole rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused – vasakusse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel koos rinnakelme, vasaku kopsu alasagarat, südamepauna ja südame paremat vatsakest läbistava vigastusega, mille tagajärjel tekkis verisüdamepaun ja vasakpoolne verirind. Lähtudes 13.08.2022.a. Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 1 ja lg 2 p 9 alusel on antud vigastused eluohtlikud. Danero Monak, lüües E. P tahtlikult noaga rindkerre südame piirkonda, möönis ta noaga löömise mistahes tagajärgi, sh ka E. P surma saabumist, st tegutses vähemalt kaudse tapmistahtlusega E. P suhtes. E. P surm ei saabunud Danero Monakist mitteolenevatel põhjustel. Seega, oma tahtliku tegevusega pani Danero Monak toime teise inimese tapmiskatse, s.o

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Danero Monakit selles, et tema isikuna, kes on 21.09.2020.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-20-6557 süüdi mõistetud

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, käitles taas ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses. Täpsemalt omandas ta ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilist ainet kanep kokku massiga 99,98g. Ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda kasutuses olevas sõidukis MercedesBenz reg.nr X kuni 01.05.2022.a. kella 21.40-ni, mil X linnas X tn 66 juures asuvas X bussipeatuses teostati vallasasja läbivaatus, mille käigus leiti ja võeti ära sõiduki juhiistme alt avastatud kilepakend roheliste taimeosadega. Ekspertiisiakti nr X järgi on rohelised taimeosad kanepiõisikud massiga 99,98g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,85%. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist, seega 99,98g puhul on tegemist suure kogusega. Kanep (v.a. EL ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3% (enne 01.01.2023. a 0,2%)) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lõike 1 ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 99,98 grammist kanepist piisanuks narkojoobe tekitamiseks umbes 133 inimesele. Seega, oma tahtliku tegevusega pani Danero Monak toime korduva suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Danero Monak süü on talle

§ 184

lg 2 p 2 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud. Prokurör taotles D. Monaki karistamist

§ 31-24-1126 64 lg 1 alusel liitkaristusena 10 aasta pikkuse vangistusega, millest Kr

MS § 238 lg 2 alusel maha arvata üks kolmandik. Samuti palus prokurör süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud. 1.

1. Süüdistatava Danero Monak kaitsja leidis, et süüdistatav ei ole kuritegu toime pannud. Süüdistatav D. Monak ei ole süüd tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohus leiab, et Danero Monakile süüks arvatud kuriteod

§ 184

lg 2 p 2 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. I

1. Danero Monakit süüdistatakse selles, et ta on omandanud eeluurimisel tuvastamata isikult narkootilist ainet kanepit kokku 99,98g, mida hoidis 01.05.2022.a. kuni kella 21.40 enda kasutuses olevas sõidukis Mercedes-Benz registrinumbriga X (edaspidi: sõiduk). Kanep leiti ja võeti politsei poolt ära sõiduki läbivaatamise käigus 01.05.
2. 3.
3. Ekspertiisiakti nr X järgi on sõidukist leitud rohelised taimeosad kanepiõisikud massiga 99,98g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,85%. Kanep, mille THC sisaldus ei ületa 0,3% (enne 01.01.
4. a 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lõike 1 ja sotsiaalministri
5. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirja. Tulenevalt NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. NPALS § 31 lg 3 järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (II kd, tl 25). Kohtule esitatud 13.09.2023 Lõuna-Eesti ekspertiisiosakonna vastusest päringule selgub, et kanepi puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist (II kd, tl 31). Kaitsja on leidnud, et 01.05.2022 D. Monaki valdusest leitud ja ära võetud kanep ei ole suures koguses. Vastuväite kohaselt leiti 99,98g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus oli 0,85%, seeläbi jõuab kaitsja järeldusele, et tegemist on 0,84983g THC-ga. Kaitsja toetub seejuures süüdistatava D. Monak ütlustele, mille kohaselt ei olnud ainel temale soovitud mõju. Kohus leiab, et kaitsja arvutused ei muuda asjaolu, et keelatud on käidelda kanepit, mille THC sisaldus ületab 0,3%, seda piirmäära ületav THC sisaldus on loetud käibes keelatud narkootiliseks aineks. Võttes arvesse, et kanepit oli 99,98g, siis see ületab mitmekordselt kogust, mis on vajalik 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Kohtu järeldust ei väära asjaolu, et kogenud narkootiliste ainete tarvitaja jaoks on leitud THC sisaldusega kanep liiga lahja, sest mõju hindamise aluseks on keskmine inimene. 3.
6. Süüdistuse kohaselt hoidis Danero Monak kanepit enda kasutuses olevas sõidukis kuni politsei 01.05.2022 selle ära võttis. Vallasasja läbivaatuse protokolli kohaselt teostati 01.05.2022 sõiduki Mercedes-Benz registrinumbriga X läbivaatus, mida juhtis E. T . Protokolli kohaselt leiti sõiduki juhiistme alt kott rohelise taimse puruga, elektrooniline kaal ja purk erinevate ravimitega (II kd, tl 18-20). Kaitsja on leidnud, et küsimusi tekitab kanepi leidmine, sest tunnistajate H. T , E. T i ja patrullpolitseiniku K. P ütluste kohaselt oli tegemist valget värvi kilekotiga. Vallasasja läbivaatuse ajal on kõiki sõidukist leitud asju fotografeeritud, samuti on fototabelilt näha rohelist taimset puru, mis on läbipaistvas kilekotis. Süüdistatava D. Monaki ütluste kohaselt hakkas ta politsei peatumismärguande ajal vaatama, kas sõidukis on keelatud asju ja nägi siis valget kinni seotud kotti. Valges kilekotis oli kanep, misjärel süüdistatava ütluste järgi: „ma võtsin selle sealt välja, siis tuli pahmakas kanepihaisu autosse ja ma paanikas surusin selle juhiistme alla.“ Süüdistatava ütlustega haakuvad patrullpolitseiniku K. P ütlused, mille kohaselt istus sõiduki tagaistme taga D. Monak, kes teatas politseinikele sõiduki läbivaatamise järel, et sõidukis leidub rohelist puru ja see kuulub temale. Kohus leiab, et D. Monaku poolt K. P ile öeldu on tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 3 4 1-24-1126 alusel, sest öeldus sisaldub selgelt kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Kaitsja väide, et D. Monakile ei olnud kahtlustatava õiguseid enne omaksvõttu tutvustatud, ei oma tähtsust, sest süüdistatav on selgitanud patrullpolitseinikule omal initsiatiivil kanepi kohta ajal, kui sõiduki läbivaatust teostati riikliku järelevalve käigus. Politseiametnikud K. P ja E. K ei ole olnud KrMS § 66 lg 2 tähenduses uurimisasutuse ametnikeks, sest kriminaalasi ei ole olnud nende menetluses. 3.
7. Kaitsja on leidnud, et leitud kanep ei kuulu süüdistatavale, vaid E. P (alias Ämblik), kes tegeles
8. aastal narkootiliste ainete müügiga ja kasutas sel ajal sõidukit. Süüdistatava D. Monaki ütluste kohaselt oli E. P sõiduki võtmed, et „ta saaks autos ööbida, sest talle sobis selline minimalistlik elu.“ Enne 01.05.2022 sõitma hakkamist ei saanud süüdistatava sõnul E. P telefoni teel kätte, et küsida temalt, kas tal on jäänud mingeid asju autosse. Süüdistatava sooviks olla sõita X, et võtta kaasa H. T kuuluvaid asjad ja tagasi X sõita. Tunnistaja E. T ütluste tegi D. Monak talle ettepaneku sõita X välja X suunas, sest D. Monaki tüdruksõber soovis oma asjad X tuua ja süüdistataval endal ei olnud juhilube. D. Monak kasutas sel ajal tema ema K. M kuulunud Mercedes-Benz E270, millega hakati sõitma X suunas. E. T ütluste kohaselt oli sõidukis tühja taarat, millest jäi tunnistajale mulje, et autos oli enne joodud. Kanepi lõhna tundis E. T sõidukis siis, kui D. Monak hakkas kilekotti juhiistme alla suruma. E. T i riimuvad tunnistaja H. T ütlused, kelle sõnade kohaselt oli D. Monaki jalgade ees Selveri kilekott. Sõiduki läbivaatuse tulemusena leiti tunnistaja E. K ütluste kohaselt kilekotti pakendatud kanep ja grammikaal. Seega oli kanep kogu sõidu aja süüdistatava D. Monak valduses, mistõttu on D. Monak andnud ebaõigeid ütluseid selle kohta, et ta leidis juhuslikult E. P riiete alt kanepi paki. Oma jalge ees olnud kilekoti peitmine oli kohtu hinnangul süüdistatava vahetu reaktsioon politsei tegevusele, mistõttu ei ole usutavad tema ütlused selle kohta, et ta avastas sõidukist kanepi politsei poolt kinnipidamisel. Seega teadis süüdistatav väga hästi kanepi olemasolust sõidukis ja püüdis takistada selle leidmist. Teiseks, E. T ütluste kohaselt oli autos enne sõitma asumist tühja taara näha. Riided tõi sõidukisse D. Monak, millega on kummutatud süüdistatava versioon kanepi leidmisest väidetavalt E. P riiete alt. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et D. Monak omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet kanepit 99,98g, mida ta hoidis enda valduses kuni 01.05.
9. a. 3.
10. Kohus leiab, et süüdistatava D. Monaku ütlused tuleb ebausaldusväärsetena osaliselt tõendikogumist kõrvale jätta osas, mille järgi ta ei teadnud, et sõidukis on kanepit ja et leitud kanep kuulub Edgar P e. Süüdistatava ütluste kohaselt „ma teadsin, et see kanep on CBD, sest P oli eelnevalt neid samasuguseid vaakumkotte mulle näidanud. Seal sees oli tavaliselt 150-200g.“ Edasi on süüdistatav ristküsitlemisel selgitanud, et „ma ei läinud isegi eriti pingesse, kui politsei meid maha võttis.“ Seejärel on süüdistatav põhjendanud enda käitumist politsei eest kanepi peitmiseks sellega, et „ma läksin paanikasse tol hetkel, kui see juhtus, sest mul oli endal kaasas asju, mida ma ei tahtnud, et politsei leiaks.“ Süüdistatav on vastuoluliselt selgitanud enda käitumist, öeldes, et tal ei olnud põhjust muretseda, kuid samal ajal oli paanikas sõidukist leitava kanepi pärast. Seejuures tuleb märkida, et autost leiti lisaks kõnealusele pakendile H. T i kotist kanepiveski vähese kanepiga, mille H. T on enda omaks tunnistanud, ja tabletipurgi mõne tabletiga, mis ei ole süüdistuse esemeks. Seega ei ole õige süüdistatava jutt sellest, et tal oli kaasas mingid muud narkootilised ained, millele oleks kanepi leidmine tõmmanud politsei soovimatut tähelepanu. Tegelikult oli süüdistatava peamine probleem 99,98g kanepit, mida ta paaniliselt peitma asus. Ebaõige on ka süüdistatava väide, et tal ei olnud mingit mõtet kanepit sõidukisse kaasa võtma, sest see oleks ebaloogiline, kuna ta läks neiule järele. Asjaolu, et D. Monak on regulaarne narkootiliste ainete tarvitaja leiab kinnitust süüdistatava enda ütlustega kui ka tema tüdruksõbra H. T i ütlustega. Tunnistajana on H. T andnud ütluseid selle kohta, et D. Monakil olid alati midagi ebaseaduslikku kaasas. Pärnus olles tarvitati H. T i sõnul koos D. Monakiga erinevaid narkootilisi aineid: amfetamiini, LSD-d, MDMA-d ja kanepit. Samuti näitab D. Monakule tehtud joobeseisundi analüüs, et süüdistatav oli 01.05.2022 tarvitanud kokaiini, bensodiasepiini, 5 1-24-1126 amfetamiini ja kanepit, seega leiab nendest asjaoludest veel täiendavalt kinnitust asjaolu, et sõidukist leitud kanep sai kuuluda ainult süüdistatavale D. Monakule. Teiseks tuleb süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamiseks võtta arvesse, millal on süüdistatav esitanud enda versiooni toimunust. Asjaolu, et kanep kuulus E. P e on süüdistatav esitanud alles kohtulikul uurimisel, põhjendades sellega, et ta on hiljem E. P e rääkinud, et ta kavatseb kohtus öelda, et kanep kuulub talle. Kui aga isik esitab kohtuistungil faktiväite, mida ta uurimistoimingu käigus ei maininud, siis on selline ütluste n-ö täienemine ajas selgeks tunnismärgiks, mis viitab tõendiallika võimalikule ebausaldusväärsusele (vt – RKKKo 1-213307/43, p 18). Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatava ütlused täienenud aja jooksul, et põhjendada oma käitumist nii

§ 184kui ka § 113 järgi esitatud süüdistuses (vt ka otsuse p 4.2).

Kohtu hinnangul ei leia teiste tõenditega kinnitust süüdistatava ütlustele tuginev kaitsetees, mille järgi sai kanep kuuluda E. P e. Seejuures on põhjendamatu kaitsja etteheide kohtueelsele menetlejale, et sõiduki omanikule tunnistajale K. M ei ole esitatud küsimust, kas E. P on hoidnud oma asju kõnealuses sõidukis. Kaitsja tegevus maakohtu istungil vastas lühimenetluse reeglitele, s.t ta nõustus kannatanu ja tunnistajate ütluste avaldamisega ning taotlust lühimenetlusest loobumiseks ei ole süüdistatava poolt kohtule esitatud, mistõttu on tegemist õiguslikult asjakohatu kaitseargumendiga (vt – Tln RingKm 1-23-683). Tõendite ebapiisavuse korral oleks kaitsja pidanud taotlema täiendavate tõendite kogumist, mis oleks tähendanud lühimenetluse lõpetamist ja asja arutamist üldmenetluse korras. 3.5.

§ 184

näeb kuriteokoosseisu subjektiivsete tunnustena ette vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et D. Monak on kuriteo toime pannud kavatsetusega.

§ 16

lg 1 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et D. Monak eesmärgiks oli kanepi käitlemine, ta oli omandanud kanepi tuvastamata ajal ja on hoidnud seda enda kasutuses olevas sõidukis kuni 01.05.2022. 3.6. Danero Monak on Pärnu Maakohtu 21.09.2020. a kohtuotsusega 1-20-6557 süüdi tunnistatud

§ 184lg 1 alusel.

Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega isiku poolt, kes on varem toime pannud

§ 184sätestatud kuriteo, on D.

Monaki käitumises

§ 184lg 2 p 2 sätestatud kvalifitseeritav kuriteotunnus.

II 4. Danero Monakit süüdistatakse lisaks selles, et ta on 02.11.2023.a kella 13.55 paiku X linnas X maantee 48 piirkonnas tahtlikult lõi noaga ühel korral E. P vasakule poole rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused. Terviskahjustuse tekkimine on leidnud tõendamist 02.11.2023 koostatud kiirabikaardi, patsiendikaardi ja Pärnu Haigla statsionaarse epikriisist, millest nähtub, et E. P viidi 13:58 X mnt 71 X kohviku eest noavigastuse tõttu kiirabiga haiglasse. Kannatanul E. P oli vasakul rindkere piirkonnas ligi 2 cm noahaav (I kd, tl 54-60; 6769). Ekspertiisiakti nr X kohaselt jõudis järeldusele, et tervisekahjustus on tekitatud terava vägivalla toimel torke-lõikevahendiga, tõenäoliselt noaga, mille tulemusel esinevad E. P järgmised tervisekahjustused: vasakusse rinaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel koos rinnakelme, vasaku kopsu alasagarat, südamepauna ja südame paremat vatsakest läbistava vigastusega, mille tagajärjel tekkis verisüdamepaun ja vasakpoolne verirind (I kd, tl 73-77). Lähtudes 13.08.2022.a. Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 1 ja 2 p 9 alusel on antud vigastused eluohtlikud. E. P surm ei saabunud sündmuskohale saabunud politseiametnike ja kiirabitöötajate esmaabi andmise tulemusena. Süüdistuse kohaselt on Danero Monak löönud E. P tahtlikult noaga rindkerre südame piirkonda, tegutses vähemalt kaudse tapmistahtlusega E. P suhtes.

§ 24

lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. 6 1-24-1126 Otsustava tähendusega on see, kas süüdistatav tegutses kannatanu surma kui võimaliku tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

4.

1. Süüdistatava D. Monak ütluste kohaselt tundis ta kannatanut E. P varasemast ajast, sest neil oli ühine huvi narkootikumide tarvitamise vastu. Kuid alates 2023 aasta septembrist on nad süüdistatava sõnade kohaselt tülli läinud. Kaitsja on esitanud kriminaalasja toimiku juurde väljavõtted suhtlustarkvara Snapchat vahendusel peetud vestlusest, millest selgub, et E. P arvates oli D. Monak talle varem „keeranud“ ja nüüd on D. Monak kord. Vestlusest selgub, et süüdistatav tunneb huvi, miks E. P tahab teda tappa, millele E. Monak vastas: „Not a threat. Its ugly truth“ (inglise k „See pole ähvardus. See on julm tõde“). Süüdistatava väitel on ta tundnud, et E. P on teda terroriseerinud, lubades süüdistatava ära tappa, mis hakkas tema elu häirima. 02.11.2023 sündmusi kirjeldades on süüdistatav öelnud, et ta juhuslikul nägi E. P , kui ta sõitis koos M. T X linnas X mnt X poole, selgitades kohtuistungil, et seejärel „otsustasin, et ma lihtsalt räägin temaga.“ Siiski leiab tõendamist teine olukord. Küsimus on selles, mis sundis süüdistatavat kannatanut otsima ja mis on selle õiguslik tähendus. Tunnistaja M. T ütluste kohaselt sai ta D. Monakuga kokku, kui viimane oli teinud postituse Snapchati, mille peale oli M. T süüdistatavaga kokku saanud ja sõitnud temaga koos X linnas X maanteele. Tunnistaja sõnul tuli sel hetkel D. Monakule teade, et Ämblikut nähti Riia mnt X kiirtoidu juures. Seejärel selgub 18.01.2024 videosalvestuste vaatlusprotokollidest, et M. T u kasutuses olnud valvet värvi Volvo registrimärgiga X on liikunud X mnt üle silla X tänavale ja on jõudnud X kiirtoidu kohani (X mnt 54), kus sama Volvo teeb X mnt tagasipöörde (I kd, tl 9092, 107-110). Süüdistatav on valetanud selle kohta, et ta oleks justkui juhuslikult näinud E. P tänaval jalutamas, et temaga vestlust alustada. Ka järgnev süüdistatava käitumine pärast sõiduki peatumist annab tunnistust süüdistatava soovist arveid õiendada. M. T u ütluste kohaselt hüppas D. Monak praktiliselt kohe autost välja, kui peatuti teeservas, seejärel liikus D. Monak käed laiali kannatanu suunas, kuni nende vahemaa oli ligi 1 meeter. M. T u ütlustega riimuvad tunnistajate E. T ja M. M ütlused, kes nägid, kuidas valge Volvo keeras X kiirtoidu koha juures ümber ja hakkas kesklinna poole tagasi liikuma kuni peatus Matusebüroo lähedal (Riia mnt 48). Tunnistajate E. T ja M. M ütluste kohaselt liikus D. Monak autost väljudes kannatanu E. P suunas energiliselt käsi liigutades nii, et viimane oli sunnitud taganema, seejuures karjus D. Monak ebatsensuurseid sõnu otse kannatanule näkku. Kannatanu ütluste E. P ütluste kohaselt tuli käitumine talle suure üllatusena; talle jäi mulje, et ründaja ei suuda oma käitumist kontrollida. 4.
2. Kuriteokoosseisu subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine (RKKKo 3-1-1-79-15, p 8). M. T u sõnul sai ta sõites süüdistatava jutust aru, et ilmselt soovib D. Monak kannatanut lüüa, et ta enam ei ähvardaks. Auto peatumisest hetke alates oli ründajaks pooleks olnud süüdistatav. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist asjaolu, et süüdistatav Danero Monak otsis 02.11.2023 sihipäraselt E. P ga kontakti, sooviga teda rünnata. Kaitseversiooni kohaselt oli D. Monak tegevus pärast tõukunud hirmust, et E. P võib teda füüsiliselt rünnata. Kaitsja arvates tuleb süüdistatava käitumist hinnata enesekaitsena, sest tegelikult tahtis süüdistatav kannatanuga asjad selgeks rääkida kartusest, et E. P võib ta ära tappa. Küsimus on selles, kas ja kuivõrd tõukus D. Monaku tegevus tema hirmust E. P ees. Kaitsja on selgitanud, et süüdistatava hirm kannatanu ees oli reaalne, sest viimane on rääkinud süüdistatavale, kuidas ta on tapnud üle 33 inimese. Niivõrd suure hulga inimeste tapmine peaks aga kohtu hinnangul olema keskmisele inimesele tunduma ebareaalselt suure arvuna ja ilmse valena. Süüdistatav on väidetavat hirmu kohtuistungil üle paisutanud kirjeldades E. P lootusetu narkomaanina, kaltsuna ja rotina, kes ei kohku tagasi mistahes vägivalla kasutamise ees. Prokuröri täpsustavate küsimuste peale, kas ta ikka kartis E. P oli süüdistatava sõnades ja kehakeeles kuulda ja näha ebakindlust, vastates nii – „see polnud kartmine, see oli pigem ärevus, paranoia.“ Süüdistataval tuli ristküsitlemisel möönda, et „ma võisin vihahoos öelda seal Snapchati vestluses asju, mis lihtalt lipsasid suust.“ Süüdistava on kirjutanud kannatanule „U ARE DEAD“ (inglise k 7 1-24-1126 „Sa oled surnud“). Nimetatud vestlustes ongi peamiselt süüdistatav nõudnud kannatanult aru, kes on kellelegi midagi halba teinud, miks kannatanu soovib tema surma ja lõpetuseks annab süüdistatav kannatanule teada, et „saadan sirged tüübid sind otsima.“ Kui süüdistatavalt küsiti ristküsitlemisel, miks ta sellise sõnumi saatis, siis vastas süüdistatav: „et tal on putsis, et ma kindlasti ei jätaks seda asja niimoodi, et ma oleks sellega, temaga tegelenud.“ Seega ei saaks öelda, et nimetatud vestlused oleksid kuulutanud süüdistatavale ette surma, niisama hästi võiks ka kannatanu ennast vestluse mõjul ebakindlalt tunda. Vastastikusest sõimlemisest selgub ka süüdistatava motiiv, s.t süüdistatav tahtis kannatanule ähvardava käitumise eest kätte maksta. Järeldust toetavad tunnistaja L. S ütlused, mille kohaselt oli E. P lubanud tunnistajal põlved läbi lasta, kui ta kohe süüdistatava asukohta ei ütle. L. S oli seepeale helistanud süüdistatavale, kes ütles tunnistajale, et tegeleb sellega hiljem. Kolm päeva hiljem toimuski süüdistatava ja kannatanu vaheline intsident. Tuvastatud asjaolude kontekstis leiab kohus, et D. Monaku väited E. P ees tuntud hirmu kohta on ilmne liialdus, seetõttu tuleb D. Monaku ütlused selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Kohtu järeldust ei väära ka süüdistatava ema K. M ütlused, selle kohta, et kannatanu tahtis süüdistatavat tappa. Tunnistaja K. Martikainen ütluste kohaselt nägi ta sõnumit, milles lubati maha lüüa. Tegelikult saatis selle süüdistatav kannatanule, mitte vastupidi. Väidetava enesekaitse kohta kuulis tunnistaja siis, kui süüdistatav oli vahi alla võetud ja tunnistajale sai teatavaks kaitseversioon. Tegelikult annavad D. Monak endagi ütlused aimu, et E. P ülesotsimise põhjus ei olnud hirm. Süüdistatav tahtis temalt küsida, miks E. P eelkirjeldatud sõnumeid saadab ja tuttavaid (L. S ) ähvardab. M. T u ütlused kinnitavad, enne auto kinnipidamist oli tunnistajal tunne, et süüdistatav tahab sellele küsimusele vastust saada ja E. P e veidi õpetust anda. Seega otsustas D. Monak võtta 02.11.2023 konflikti kannatanuga üles. Kohus leiab, et kannatanul ei olnud selget põhjust süüdistatavat rünnata, et viimane oleks pidanud kartma. Süüdistatava ütluste kohaselt oli kannatanu tema peale vihane seetõttu, et politsei võttis süüdistatava käest 01.05.2022 ära kanepi. Kohtu hinnangul on ajaline vahe kahe episoodi vahel liiga suur, et need oleksid omavahel seotud. Süüdistatava ütluste kohaselt tekkisid tal kannatanuga probleemid 2023 septembris, samuti on sõnumivahetuses juttu 2023 suvest, seega ei ole kohtu hinnangul usutav süüdistava väide, et kanepist ilmajäämisel oleks seos järgnevate sündmustega. 4.
3. Danero Monaku tegevusele õigusliku hinnangu andmisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas D. Monak kannatanu E. P ga kohtudes käitus. Kannatanu E. P ütluste kohaselt oli D. Monak väga närviline, kohe kui auto peatus, siis hakkas D. Monak lõugama ja röökima eesti- ja venekeelseid roppusi, joostes samal ajal kannatanu suunas. Nuga nägi kannatanu hetk enne sellega pihta saamist. Kannatanu mäletab, et oli üks noalöök, kuid talle tundus lööke olevat rohkem. Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja M. M ütlused, kes nägi, et autost välja tulnud süüdistatav läks kannatanu juurde ja lõi teda vähemalt kaks kuni kolm korda, mis käis väga kiiresti. Süüdistatav D. Monak on selgitanud, et kui kannatanu oli taskust noa välja võtnud, siis lõi süüdistatav teda vasaku käega näkku ja parema käega võttis välja noa, millega lõi kannatanut. E. T on kinnitanud asjaolu, et kannatanu võttis esimesena noa taskust välja, millele reageeris süüdistatav enda noa väljavõtmisega, seejärel aga asusid mõlemad nugadega vehkima, kuid D. Monak oli kiirem. M. T ütluste kohaselt, kes oli tulnud autost välja, nägi ta hetke, kui süüdistatav tegi kannatanu suunas konkreetse liigutuse. Löök tabas kannatanut E. P dressipluusi keskele, mille peale kannatanu kiljatas ja jooksis seejärel X suunas. Kannatanu nuga ei ole sündmuskohalt leitud põhjusel, et E. T leidis pärast sündmust maast noa, mille viskas Pärnu jõkke. Süüdistatava kasutuses olnud nuga leiti tema elukohast X linnas X korteris X peidetuna köögimööbli sokliplaadi tagant (15.12.2023 vaatlusprotokoll - I kd, tl 143). DNA-ekspertiisi tulemusena selgus, et leitud noa tupes on nii E. P kui ka D. Monaku DNA, käepidemelt leiti D. Monaku DNA-profiiliga kokkulangevusi (I kd, tl 152). Seega olid mõlemad konflikti osapooled nugadega relvastatud, kuid noalöögi tegi sündmuskohal ainult süüdistatav D. Monak. 8 1-24-1126 Tunnistajate ütluste kohaselt muutus olukord pingeliseks kohe, kui D. Monak autost välja astus. D. Monak käitumine oli ähvardav, kannatanu E. P oli süüdistatava käitumisest häiritud. Sellele järgnesid sündmused, mis lõppesid noalöögiga. Kohus leiab, et D. Monaku eesmärk ei olnud lihtsalt varem tekkinud verbaalse konflikt turvaliselt selgeks rääkida, vaid tema käitumine oli ajendatud vihast E. P vastu. D. Monaku agressiivne lähenemine E. P e – karjudes ja vehkides kätega kannatanu suunas, viitab soovile põhjustada E. P e hirmu ees oodatava D. Monaku füüsilise rünnaku ees. Kohtu hinnangul pani D. Monak sellega, et toime õigusvastase teo, s.t tervisekahjustuse ähvardamise

§ 120tähenduses.

Asjaolu, et D. Monak jätkas kätega vehkimist kannatanu E. P suunas, siis võttis kannatanu taskust noa välja, ehk siis, süüdistatava tegevus viis selleni, et E. P otsustas D. Monakut rünnata. Kohus leiab, et E. P tegevus alates sellest, kui ta noa välja võttis ja noaga D. Monak suunas vehkima asus, on seotud D. Monak provokatsiooniga. E. P tekkis plaan D. Monakut rünnata omakorda põhjusel, et D. Monak ründas teda. E. P poolt D. Monak ees taganemine lõppes sellega, et kannatanu poolse noa väljavõtmisele reageeris süüdistatav noalöögiga kannatanu rindkerre. Need asjaolud annavad põhjust järelduseks, et noalöök oli D. Monaku reageering sellele, et E. P oli enda noa löögivalmis pannud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli E. P nuga „paremas käes madalal.“ /…/ „kõndis, samal ajal hoidis enda käes nagu hakkaks kohe lööma mind.“ Asjaolu, et kannatanul on nuga kaasas ei olnud süüdistatava jaoks midagi üllatavat, pigem oli see süüdistatavale oodatav käitumine, sest ristküsitlemisel on süüdistatav korduvalt selgitanud, et kannatanul oli alati mingi külmrelv kaasas, pidades tõenäoliseks, et E. P kasutaks konflikti tekkimisel relva. Süüdistataval kaasas olnud nuga oli jope taskus süüdistatava ütluste järgi põhjusel, et „igaks juhuks, kui ta peaks tulema.“ Seega oli D. Monakul selge ettekujutus, kuidas võib suure tõenäosusega konflikt laheneda, mis põhjendab ka D. Monaku kiiret vastust kannatanu poolt taskust noa väljavõtmisele. 4.4. Tagajärjedeliktide puhul iseloomustab katsetegu üldjuhul see, et isiku soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikult ei saabu. Kaudsest tahtlusest (

§ 16

lg 4) saab kohtupraktika kohaselt kõneleda siis, kui toimepanija kindlalt ei tea, et tema tegu põhjustab koosseisupärase tagajärje, kuid peab seda tagajärge võimalikuks (intellektuaalne element) ning möönab seda (voluntatiivne element). Tahtluse nn teadmise ja tahtmise külge ei saa siiski käsitleda üksteisest isoleeritult, vaid need on omavahel nn sõltuvussuhtes (vt RKKKo 1-20-6495/139, p 19). Teo välisele ohtlikkusele toetudes tuleb jaatada tapmistahtluse olemasolu eeskätt siis, kui isikule tekitatakse tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma (vt RKKKo 3-1-1-102-16, p 17). Lüües kannatanut noaga rindkerre südame piirkonda, ei kontrollinud D. Monak sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis ta noaga löömise mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist. D. Monak nägi noalööki tehes kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja ka möönis seda, sest suhtus kohtu hinnangul tagajärje saabumisse ükskõikselt. Süüdistatava ütluste kohaselt ta sai aru, et kannatanu sai noaga vasakule rindkere pihta, kuid otsustas kiirelt sündmuskohalt lahkuda, tal ei olnud soovi aidata kannatanut ega kutsuda abi, millega kiitis heaks õigusvastased tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses. On üldtuntud asjaolu, et kuriteo toimepanemisel südame noaga vigastamine võib üldjuhul kaasa tuua isiku surma (vt RKKKo 3-1-1-46-11, p 10). Süüdistataval puudus adekvaatne alus loota, et kannatanu ei sure. 4.5. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist süüdistatav Danero Monak on 02.11.2023 löönud noaga kannatanud E. P südamesse, mille tulemusena tekkis kannatanul eluohtlikud tervisekahjustused (vt otsuse p 4). Kohus leiab, et süüdistataval oli teo suhtes otsene tahtlus (

§ 16

lg 3), sest süüdistatav sai aru kannatanut noaga lüües, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Kui tagajärje osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega, sest südame piirkonda lüües pidas süüdistatav võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaoluna surma saabumist, millega kiitis samal ajal tagajärje heaks (mööndes). Seega on süüdistatav pannud toime tapmise katse, mis on kvalifitseeritav

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

9 1-24-1126

1. Tapmiskatse koosseisutunnused täidetud, kuid küsimus on selles, kas D. Monaku tegu oli õigusvastane. Vastastikuse konflikti olukordades tuleb käsitleda sündmustiku asjaolusid tervikuna (vt RKKKo 3-1-1-26-11, p 16). Näiteks hädakaitsesituatsiooni puhul võib asjasse puutuv eelnenud sündmuste käik ulatuda isegi eelmisesse päeva (RKKKo 3-1-1-124-01, p 7.2). 5.1 D. Monak pani E. P tervisekahjustusega ähvardades toime õigusvastase teo, mis tähendab, et E. P oli hädakaitseseisundis. Kuigi D. Monak ei löönud koheselt E. P autost väljudes, tähendas tema agressiivne liikumine E. P poole viimase jaoks vahetult eesseisvat rünnet (vt otsuse p 4.3). Edgar P võttis noa löögivalmilt kätte, millest tekkis süüdistataval D. Monakul hädakaitseseisund. E. P tahtis D. Monakut rünnata põhjusel, et too teda rünnata tahtis, mis tähendab, et D. Monak provotseeris oma käitumisega E. P teda ründama. Kuigi D. Monak oli hädakaitseseisundis, oli tema õigus hädakaitseks oli piiratud (vt RKKKo 1-20-6495/139, p 17). Oli ta ju E. P teo ise oma õigusvastase teoga provotseerinud. Sellele, et D. Monaku eesmärk ei olnud provotseerida E. P ründama, nii et ta saaks E. P noaga lüüa, viitab ka asjaolu, et süüdistatav võttis noa välja alles siis, kui kannatanu oli valmis teda noaga lööma. Tahtliku provotseerimise korral oleks süüdistatav nuga esmalt näidanud, seejärel oodanud ära kannatanu reaktsiooni (noa väljavõtmise), et seejärel kannatanut rünnata. Tegemist on kohtu hinnangul süülise provokatsiooniga, sest D. Monak põhjustas enda vastase ründe õigusvastase teoga, mille eesmärk ei olnud ründe väljameelitamine. Ründe esile kutsunud isiku hädakaitseõigus ei ole välistatud, küll aga piiratud. Kui konfliktsituatsioonist taandumine ei ole võimalik, tuleb esmalt piirduda nn passiivse kaitsega, hoidudes ründaja õigushüvede sihilikust kahjustamisest. Alles seejärel, kui ka see käitumisviis on ammendunud või asjaoludest tingitult välistatud, on süüliselt ründe põhjustajal õigus kasutada nn aktiivset kaitset, kuid kohustusega eelistada kaitsevahendeid, mis ei lõpeta rünnakut otsekohe, vaid vähendavad ründega tekitatavat kahju (vt RKKKo 1-20-3535/52, p 17). Tuleb võtta arvesse, et kui süüdistatav oli kannatanu taganema sundinud ja viimane noa välja võttis, siis süüdistatav oleks saanud olukorrast väljuda, sest teda ootas sõiduvalmis auto. Tal olid sõbrad M. T ja E. T sündmuskohal 10 kuni 50 meetri läheduses, mistõttu ei olnud süüdistatav n-ö väljapääsmatus olukorras, et kannatanu võimaliku ründe tõrjumiseks nuga kasutada. Kohus leiab aga, et D. Monak ei täitnud ka end kaitstes liigse kahju vältimise nõuet, sest ta lõi E. P noaga vasakule rindkeresse, s.t kehapiirkonda, mis võib põhjustada kannatanu surma. Seega on alust järelduseks, et noaga lüües mõistis D. Monak, et tabab E. P elutähtsate organite piirkonda, tekitades E. P e otsese tahtlusega liigset kahju. 5.
2. Kaitsja on leidnud, et tegemist oli nn „riiukukkede olukorraga,“ mis välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusoleku tõttu. Kaitsja tugineb siinkohal Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2010 otsusele kohtuasjas nr 3-1-1-60-10 väljendatud seisukohale, mille järgi võib õigusvastasust välistavaks asjaoluks olla ka kannatanu nõusolek, mis on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Antud juhul aga ei ole tegemist sellise olukorraga, kus konflikti osapooled oleksid nõustunud enda õigushüve kahjustamisega. Kähmlemisest välja kasvanud noarünnak ei olnud kindlasti poolte jaoks ettenähtav, seetõttu ei saa rääkida sellest, et oli mingi nõusolek vastastikuseks noavõitluseks ja see oleks kehtinud ka õigushüve rikkumise hetkel. Õigusteoorias on leitud, et käsutatav individuaalhüve peab olema loomul käsutatav ja mille käsutamist peab õiguskord võimalikuks, s.t elu kahjustamise luba ei saa anda teisele inimesele. Viimasel juhul vastutab ta teise inimese surma põhjustamise eest

§ 113järgi (J.

Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Juura 2018, lk 350). 6. Kohus leiab, et süüdistatava Danero Monaki teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. D. Monak on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Danero Monak on pannud toime talle etteheidetava kuriteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 184

lg 2 p 2 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus 10 1-24-1126 7. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 7.1.

§ 113

lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Prokurör on taotlenud Danero Monaku karistamist 8 aasta pikkuse vangistusega, leides, et tegemist on raske isikuvastase kuriteoga, mis vajab selget hukkamõistu. Kohus nõustub prokuröriga selles, et tegemist on olnud intensiivse ründega kaitstava õigushüve, s.o inimese elu vastu. Süüdistatav on kasutanud rünnakuks nuga, mis on tabanud kannatanut otse südamesse, mis üldjuhul toob kaasa teise inimese surma. Süüdistatavast olenemata põhjustel sai kannatanu kohest abi, mis ta elu päästis. Kuid arvesse tuleb võtta kannatanu käitumist enne rünnakut, mis seisnes selles, et ta on esimesena võtnud välja noa, milles süüdistatav nägi enda vastast rünnet. Seega tuleb süüdistatavale mõista

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 karistus, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale, s.o 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad

§ 60

alusel karisuse kergendamiseks alla sanktsiooni alammäära, sest süüdistatava käitumises ei olnud kergendavaid asjaolusid, mis seda lubaksid. 7.2.

§ 184

lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 9 aastat vangistust. Prokurör on taotlenud Danero Monak karistamist 5 aasta pikkuse vangistusega. Kohus nõustub prokuröriga, et arvesse tuleb võtta asjaolu, et D. Monak on varem samaliiglise kuriteo toimepanemise eest karistatud. Pärnu Maakohtu 31.09.2020 otsusega on D. Monak tunnistatud süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja karistuseks on 1 aasta vangistust tingimisi 1 aasta pikkusega katseajaga. Käesolevas asjas on kanepi kogus oluliselt suurem, mis näitab, et D. Monak ei ole teinud vajalike järeldusi selleks, et hoiduda edaspidi kuritegude toimepanemisest. D. Monak käitles 01.05.2022 kanepit koguses 99,98 grammi, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks umbes 133 inimesele. Seega on kuriteo raskust arvestades mõista karistus, mis on sanktsiooni alammäärast kõrgem, kuid jääb sanktsiooni esimese kolmandiku juurde, sest tuleb võtta arvesse, et tegemist on vähemohtlikuma narkootilise ainega, mille THC sisaldus oli väike. Seega tuleb süüdistatavale mõista

§ 184lg 2 p 2 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.

7.3. Süüdistatava käitumises puuduvad süüd kergenevad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatav on andnud ütluseid, mis on olnud ebaõiged. Vassimine ja varjamine on olnud D. Monak käitumist iseloomustavaks joone, mida näitab asjaolu, et ta on andnud valeütluseid selle kohta, milline oli löögiks kasutatud nuga. Ristküsitlemisel tuli avaldada tema varem antud ütlused, millest selgus, et ta on eksitas teadlikult menetlejat, sest varasema ülekuulamise ajal ei olnud noa asukoht veel teada. Seega ei saa rääkida puhtsüdamlikust kahetsust, mis süüd kergendaks. Lisaks tuleb võtta arvesse, et D. Monakut on varem kriminaalkorras karistatud, mis ei ole aidanud kaasa süüdistatava hoiakute muutmisele. Vastupidi. D. Monak on jätkanud narkootiliste ainete käitlemisega, tehes seda vabaduses olles regulaarselt (vt otsuse p 3.4). Eeltoodu alusel kohus leiab, et D. Monakule tuleb liitkaristus mõista asperatsioonipõhimõttel.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 7 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 4 aastat ja 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ning karistuse algust arvata Danero Monakil alates 09.11.2023.a. Kohus leiab, et Danero Monaki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 11 1-24-1126 Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 8.1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda jäetud ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (taimeosad) - konfiskeerida

§ 191

alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 8.2. Pakend nr 2 (ravimipurk Rivotril tablettidega) - asub hoiul Pärnu politseijaoskonnas konfiskeerida

§ 83

lg 4 järgi ning NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 8.

1. Pakend nr 1 (EKEI-st tagastatud pakend); pakend nr 3 (grammikaal); pakend 1K (helesinist värvi käepideme ja tupega ning valge teraga kööginuga); pakend 2K (musta värvi korpusega minikaal); pakend nr EP1 (musta värvi vasak jalats Puma); pakend nr EP2 (musta värvi Puma jalats); pakend nr EP3 (lühikesed püksid/aluspüksid); pakend nr EP4 (tumedad dressipüksid); pakend nr EP5 (laiguline T-särk); pakend nr EP6 (musta värvi müts); pakend nr EP7 (2 musta värvi sokki); pakend nr EP8 (tume dressipluus)- asuvad hoiul Pärnu politseijaoskonnas - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; 8.
2. Pakend 1DM (musta värvi mobiiltelefon Samsung) - asub hoiul Pärnu politseijaoskonnas KrMS § 126 lg 3 p 2 kohtuotsuse jõustumisel tagastada eseme omanikule Danero Monakile. Menetluskulud
3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 ja § 175 alusel välja mõista Danero Monakult menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu ja kulud 1262,95 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 1709 eurot ning sundraha 2050 eurot, kokku 5021,95 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdimõistetutel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 12