Obsah (4)

§ 100§ 97§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-24-278 Tsiviilasi R. A. hagi R.

) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi

1. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on alaealise lapse (hageja) isa. Kohus tuvastas vastava asjaolu ka rahvastikuregistri andmetest.
3. Ehkki hageja elab hetkel koos ema ja kostjaga koos ühes korteris, tuvastas kohus nii kostja kui ka ema selgituste alusel, et kostja ei ole pärast abielu lahutamist 21.11.2023 lapse 2 ülalpidamises osalenud ei lapsele elatise maksmise teel ega ka vahetult, nt riiete, ravimite jms ostmise kaudu. Kostja väitel on ta ostnud koju toitu ja ei ole teinud hagejale takistusi selle tarbimiseks, kuid kohtu hinnangul ei saa seda asjaolu käsitleda sellise ülalpidamisel osalemisega, mida annaks arvestada seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmisel või vähendamisel. Lisaks on kostja vastavad väited tõendamata ja toidule kuluvate summade osas ka ebaselged. Samuti tuvastas kohus kostja selgituste alusel, et kostja ei ole alates lapse emaga abielu lahutamisest tasunud lapsele ülalpidamiseks elatist ega osalenud ka eluaseme kommunaalkulude kandmisel. Seega on kohtu hinnangul täidetud

§ 97

p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. 8.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.

1. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb

§ 101

lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 9. Kohtule arusaadavalt ei ole poolte vahel vaidlust ka selles, et lapsetoetus on alates lapse sünnist kuni käesoleva ajani makstud lapse emale. Asjaolu, et hageja, kostja ja lapse ema elavad endiselt ühises majapidamises, ei moodusta antud juhul kohtu hinnangul

§ 101

lõikes 6 sätestatud alust seadusjärgse miinimumelatise vähendamiseks, kuna viidatud õigusnorm reguleerib olukorda, kus elatist maksev vanem elab lapsest eraldi ja kannab kulutusi sel ajal, mil laps viibib koos temaga. Antud juhul elab laps küll kostjaga ühises majapidamises, kuid tegelikkuses otseseid kulutusi seoses hageja ülalpidamisega kostja sellest hoolimata ei kanna. Seetõttu ei ole antud juhul ka põhjust arvestada elatise suuruse määramisel

§ 101lg 6 kontekstis asjaolu, et hageja ja kostja elavad koos ühises majapidamises.

10. Kostja ei ole ka kohtult taotlenud, et kohus vähendaks

§ 102

lg 2 III lause alusel elatist alla

§ 101

alusel arvutatud summa ning kohtule teadaolevalt ei esineks selleks ka mõjuvat põhjust – kostja kinnitas 29.05.2024 kohtuistungil, et tal on täielik töövõime ning tal ei ole ühtegi teist ülalpidamist vajavat alaealist last. Kostja ainus põhjendus hagejale seadusjärgsest miinimumelatisest väiksema elatise maksmiseks on olnud väide, et tal on selleks ebapiisav sissetulek, kuid selline asjaolu ei moodusta endast

§ 102

lg 2 III lauses sätestatud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seadusjärgse miinimumelatise. 11. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

§ 101alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist.

Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. 3 12. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab

§ 101

alusel hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 21.11.2023 (s.o alates ema ja isa abielu lahutamisest) kuni 31.03.2024 260,33 eurot kuus ning alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus. Seda arvesse võttes moodustab

§ 101

lg 1 alusel hageja kasuks välja arvutatav elatis perioodi 21.11.2023 (s.o alates ema ja isa abielu lahutamisest) kuni 31.05.2024 eest kokku 1703,54 eurot [260,33€ : 30p x 10p (nov.23) + 260,33€ (dets.23) + 260,33€ (jaan.24) + 260,33€ (veebr.24) + 260,33€ (märts24) + 287,72€ (apr.24) + 287,72€ (mai24)]. Võttes arvesse, et kostja ei ole kõnealusel perioodil hageja ülalpidamiseks elatist tasunud, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 21.11.2023 kuni 31.05.2024 eest kokku summas 1703,54 eurot. 13.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates 1.

jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3 ning

§ 101

lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.

1. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 01.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (04.04.2030) välja igakuise elatise 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Hageja taotles hagiavalduses, et kostja maksaks elatise hiljemalt jooksva kuu
4. kuupäevaks lapse ema pangakontole. Kuivõrd

§ 100

lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab igakuise 4 elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja kasuks väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda lapse ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu
2. kuupäevaks selgitusega "R. A. elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Ka alates 21.11.2023 kuni 31.05.2024 hageja kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda lapse ema pangakontole.
3. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista elatis

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Seega on hagi hind kokku 2507,31 eurot [260,33€ x 3 kuud + 287,72€ x 6 kuud]. MENETLUSKULUD 17. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 5