) redaktsiooni, mis kehtis
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 11.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.
Kxxxxxx ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 13.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 11.05.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.11.2021, järgmine 01.05.2022 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kuus aruannet. Võlgnik on aruandeid esitanud vaid kinnipidamisasutuses viibides ning iga kord pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletust. Pärast vanglast vabanemist ei ole võlgnik kohtule aruandeid esitanud. Võlgnik ei teavitanud käesolevas menetluses kohut vanglast vabanemist ega uuest viibimiskohast. Ka ärakuulamise järgselt võlgnik aruannet kohtule ei esitanud. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 15.
3 Kinnipidamisasutuses viibides kogunes võlausaldajate nõuete katteks vähemalt 726,40 eurot, millest 611,40 eurot (mai 2022 seisuga) kanti üle võlgniku arvelduskontole AS-is SEB Pank. Võlgnik maksis sellest summast võlausaldajatele välja vaid 218,76 eurot. Kuivõrd võlgnik pole pärast vanglast vabanemist kohtule aruandeid esitanud, siis ei ole kohtule teada, kuidas on kasutatud nõuete katteks kogunenud 115 eurot (kajastus 17.11.2022 esitatud aruandes). Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
16. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on seda teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Võlgnik on esitanud aruandeid kinnipidamisasutuses viibides, kuid pärast vanglast vabanemist aruandeid esitatud pole. Viimase meeldetuletuskirja on võlgnik postiaadressilt isiklikult vastu võtnud. 04.04.2024 toimunud ärakuulamise järgselt pidi võlgnik mai alguses puuduoleva perioodi kohta aruanded esitama. Määruse koostamise ajaks pole võlgnik aruannet esitanud ega muul viisil kohtuga ühendust võtnud. Kohtule nähtub sellest selgelt, et isik ei ole enam huvitatud selle menetluse läbimisest. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud väljamakseid selleks ettenähtud ulatuses, vanglas nõuete fondi kogunenud rahast üle poole on võlgnik kasutanud enda tarbeks. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole esitanud aruannet, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 17. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Mxxx Axxx Kxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud
lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma
Vastavalt
lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 18. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 19.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Mxxx AxxxxKxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka MxxxxAxxx Kxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 4 20.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Mxxx Axxx xxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Mxxx Axxx Kxxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.