3-24-1693/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1693 Haldusasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Xi menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. X esitas
5. juunil 2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks, milles ta palub peatada Tallinna Vangla
6. mai
7. a käskkirja nr 1-24/2-2/226 täitmise. Taotluse kohaselt esitas taotleja
8. juunil 2024 Tallinna Vanglale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise nõude nr 1-24/2-2/2880 ja
9. juunil 2024 vaide nr 1-24/2-2/
10. Taotleja märkis, et jätkuv julgeolekuabinõu kohaldamine mõjub laastavalt, kahjustades suhteid.
12. juuni
13. a täienduses esitas taotleja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotleja väitis, et Tallinna Vangla pole teinud ühtegi menetlustoimingut, on kogumata jätnud andmeid ja teavet, mis annab aluse julgeolekuabinõu kohaldamise lõpetamiseks. Taotleja sõnul kahjustab julgeolekuabinõu kohaldamine tema vaimset tervist, ta ei ole saanud ühegi lähedasega suhelda, kuna pereliikmed jt on taotleja hüljanud. Ainukesed isikud, kellega taotleja saaks suhelda, on kaaskinnipeetavad, kuna ametnikega ei saa kinnipeetav luua n.ö sõbra suhteid. Nendega rääkimine ei aita seega kaebajal suhtlemisvajadust täita. Taotlejal on üksi kambris tekkinud suur masendus ja vaimse tervise langus ja ta on sügavalt kahetsenud seda, et teist kinnipeetavat ründas. Taotleja rõhutab, et on käitunud rahulikult ja hoidunud abinõu kohaldamise ajal õigusrikkumiste toimepanemisest. Ta ei tea, mida saab veel teha julgeolekuabinõu kohaldamise lõpetamiseks.
14. Viimast nendib taotleja ka
15. juuni
16. a seletuses. Ta selgitab, et soovib sügisest minna vanglas kooli, mis motiveerib teda rikkumistest hoiduma.
17. Tallinna Vangla palus
18. juuni
19. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vastustaja viitas sellele, et taotleja on juba taotlenud esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse käskkirja täitmise peatamist haldusasjas nr 3-24-1603, milles Tallinna Halduskohus jättis
20. juuni
21. a määrusega taotluse rahuldamata ja taotleja on selle
22. juuni
23. a määrusega vaidlustanud. Vastustaja jäi asjas nr 3-24-1603 esitatud seisukohtade juurde ja palus nendega arvestada. Vastustaja lisas, et praeguseks ei ole julgeolekuabinõude kohaldamise alused ära langenud. Kaaskinnipeetava ründamine näitab taotleja agressiivsust ja kuigi taotleja rünnet kahetseb, pole vastustajal praeguseks veendumust, et oht kaaskinnipeetavatele on ära langenud. Vastustaja ei eira taotleja pöördumisi teadlikult.
24. juunil 2024 vestles taotlejaga vangla psühholoog ja
25. juunil 2024 inspektor-kontaktisik. Taotleja nentis vestluses inspektorkontaktisikuga väidetavalt, et tema rohke avalduste esitamine on tingitud igavusest. Vajadus kaitsta kaaskinnipeetavaid ja vangla üldist julgeolekut kaalub üles taotleja vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. Taotleja ei ole kambris täielikus isolatsioonis, vaid ta saab käia jalutuskäigul, lähedastele helistada ja kirjutada, kambris kuulata raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga, kui selleks soovi avaldab. Taotleja pole lukustatud kambrisse paigutamisest alates meditsiiniosakonna poole pöördunud ega ole taotlenud psühhiaatri vastuvõtule saamist. KOHTU PÕHJENDUSED
26. Taotleja saab vabastada riigilõivu tasumisest. Kohtu poolt asja juurde võetud taotleja isikukonto väljavõttest nähtuvalt vastab ta HKMS § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p 1 tingimustele.
27. Kuigi taotleja on asjas nr 3-24-1603 taotlenud esialgse õiguskaitse korras sama haldusakti täitmise peatamist, ei ole kohtu hinnangul tegemist HKMS § 43 lg 1 p-s 3 käsitletud olukorraga. Asjas nr 3-24-1603 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus oli suunatud julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamise nõude tagamisele, kuid praeguses asjas on esialgse õiguskaitse taotlus seotud hiljem esitatud kohustamisnõudega julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et tegu on eraldi nõudega, mis ei pruugi olla seotud julgeolekuabinõude algse kohaldamise õiguspärasusega (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 21).
28. Siiski nõustub kohus praeguses asjas Tallinna Halduskohtu poolt asjas nr 3-24-1603 võetud seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus. 7.
29. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). 7.
30. Taotleja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse kaalukal põhjusel – ta oli füüsiliselt rünnanud kaaskinnipeetavat. Vanglal on kohustus kaitsta kaaskinnipeetavate elu ja tervist taotleja potentsiaalsete tulevaste rünnete eest. Taotleja ei ole esile toonud asjaolusid, mis 2